Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana ...
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m =...
Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele — esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüd...
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
Mahutavus ja kondensaator kahekeha vaheline mahtavus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele, tekib nende vahele ühikute pinge.C=Q/U, C-mahtuvus, Q-laeng(C), U-pinge(V). Kondesaator on seade, mis on loodad kindla mahtuvuse saamiseks. Plaatkondensaator koosneb kahest tasaparalleelsest juhtivast ainest plaadist, mille vahel on dielektrikiht. E= Q/EE0s, E- elektrivälja tugevus, Q-laeng, E- aine dielektriline läbitavus. C=EE0S/d. Kondesaator elektriväljas- U.A/q, A= Uq, A=Uq/2. W=Uq/2=CU2/2=q2/2c. W= kondensaatori energia, U= pinge, q= laeng, C= mahtavus. Rööpühenduse valem: C=q/U Mahutavus ja kondensaator kahekeha vaheline mahtavus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele, tekib nende vahele ühikute pinge.C=Q/U, C-mahtuvus, Q-laeng(C), U-pinge(V). Kondesaator on seade, mis on loodad kindla mahtuvuse saamiseks. Plaatkondensaator koosneb kahest tasaparalleelsest juhtivast ainest plaadist, mille vahe...
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust ...
Küsimus 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku b. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist c. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku d. tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub Tagasiside Õige vastus on: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõu...
KATEGOORIA JUHTIMISE MÕÕDIKUD JA TOOTLIKKUS Lektor: Raili Kuusik MA E-mail: [email protected] Mõdriku 2012 Finantsnäitajate rakendamine 1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri...
1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb:...
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. O...
Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõtmise eesmärk on füüsikalise suuruse väärtuse määramine
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega ...
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise...
Ühikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoo...
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
teisele kanduva energia hulka. · Töö mõõtühik SI-süsteemis on dzaul. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), kus W töö, F jõud, s nihe. Kuidas määratletakse Energiat SI süsteemi ühikutes? Palun väljendage see valemina · Dzaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis. SI põhiühikute kaudu avaldub dzaul kujul Mis on VÕIMSUS? Pakun väljendage võimsus SI süsteemi ühikute kaudu. · Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus võimsus, töö, aja muut (ajavahemik). · Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. SI ühiku nimi vatt SI ühiku tähis W
A B C D E F G H I J K L M N 1 Otsus tellimuse suuruse kohta koguserabati tingimustes 2 3 Sisendid Koguserabati tingimused 4 Ühiku kulu - vt. tabel paremal Alates hulgast Ühiku kulu Alates_hulgast =Mudel!$D$5:$D$9 5 Tavaline müügihind $30 0 $24,00 Jääkide_realiseerimise_hind =Mudel!$B$6 6 Jääkide realiseerimise hind $1...
Ühikute teisendamine 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 10 dm 1 m = 100 cm 1 cm = 10 mm 1 m = 1000 mm 1 m = 0,001 km = 103 km 1 dm = 0,1 m 1 cm = 0,01 m = 102 m 1 mm = 0,1 cm 1 mm = 0,001 m = 103 m
Elektriväli laengute vahelise mõju vahendaja. Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse puntki viidud proovi laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mil...
on pidev (jätkuv). 4) Pesumajad, kus arvestus käib kaalu järgi, eristamata tööobjekte. Protsessipõhisele kuluarvestusele iseloomulikud momendid: 1) Identsed tooted läbivad rea sarnaseid protsesse. 2) Igas tootmisprotsessis on igal tooteühikul samad tootmiskulud. 3) Allüksuse toodangu väljalaset mõõdetakse ekvivalentühikutes ehk tingühikutes, mitte aga tegelikult toodetud ühikutes. Tingühikute arv = füüsiline ühikute arv x valmidusaste. Protsessipõhise kuluarvestuse käigus tuleb luua metoodika: 1) Põhimaterjalikulude ja töötlemiskulude akumuleerimiseks tootmisallüksuste kaupa; 2) Tooteühiku maksumuse kindlaksmääramiseks igas allüksuses; 3) Kulude ülekandmiseks ühest allüksusest teise; 4) Kulude jaotamiseks lõpetamata toodangule; Peamiseks ülesandeks on piiritleda kulude liikumine tootmisprotsessis:
RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele,
1. mingisse süsteemi kuuluvate ühikutega füüsikavõrrandite kohaselt algebralisi tehteid sooritades saame tulemuseks alati sama süsteemi ühiku; 2. ühes süsteemis on igal suurusel ainult üks kindel ühik. 12. Põhiühik Põhiühik on põhisuuruste ühik vaadeldavas suuruste süsteemis. 13. Tuletatud ühik Tuletatud ühik on tuletatud suuruse ühik vaadeldavas suuruste süsteemis. Nagu teatav suurus on väljendatav põhisuuruste kaudu, saab ka selle ühikut väljendada põhiühikute kaudu. Nii saadud ühikut nimetataksegi tuletatud ühikuks. Näiteks kiiruse ühik m/s on moodustatud SI põhiühikute meeter ja sekund kaudu. Tihti tuleb tuletatud ühiku väljendus põhiühikute kaudu üsna keerukas. See valmistab korduval kirjutamisel ning rääkimisel tehnilisi raskusi. Sellepärast on paljudel ühikutel antud erinimetused ja tähistused. Kui nimetus on tuletatud teadlase nimest, siis kirjutatakse selle ühiku tähis suure algustähega
Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad. Vanande ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m)
Biomeetria eksamiks ·Konstrueerige sagedustabel tunnusele"hommik" ---- insert PivotTable, joonise tegemisel copy andmed kõrvale (ilma grand total lahtrita) ·Diagrammi kujundamine - kustutada legend ja joonise pealkiri; y-telje põhikoordinaatjooned helehallid katkendlikud; y-teljele nimetus 'Tudengite arv'; x- teljele nimetus 'Mida te tavaliselt hommikul sööte?' ja tõstke see joonise sisse; telgede ühikute kirjasuurus 10 ja nimetustel 12 punkti; y-telje maksimum 29 ja miinimum 0 ühikut ning ühikute vahe (major unit) 5; tulpade vahe 120%; jooniseala (Chart Area) ümbert hall kastijoon kustutada; hall kastijoon teha ümber jooniseala (Plot Area) ·Suhteline sagedus grupi vaatluste arv/kõigi vaatluste arv. Home sakil saab teha protsendiks ·Pidevate arvtunnuste jaoks on vaja klasse. Klasside arvu leiab võttes vaatluste arvust ruutjuure, klassid peavad olema ühepikkuse...
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õi...
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. P...
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 1 Rahvamajandus on õpetus majanduse üldistest seaduspärasustest. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioo...
Ühikute teisendamine. Spikker Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeet...
hinnaelastsus? MITTEELASTN Tagasiside Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumis nõudluse hinnaelastsuse mõistega. Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisand järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulik tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimise kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
Roman Jakobson Closing Statement: Linguistics and Poetics Resümee R. Jakobson uurib kommunikatsioonifunktsioonide teoorias poeetika seost keeleteadusega ning väidab, et poeetika pole eraldiseisev, vaid on osa keeleteadusest ja seda peab analüüsima sellest lähtuvalt, tegeledes struktuuriga, uurides sisu. See väide on aga kehtiv mitte ainult sõnakunstile, vaid ka kõigile keelevariatsioonidele. Paljud poeetilised jooned kuuluvad mitte ainult keeleteaduse, vaid ka kogu märgiteaduse alla, kuna keel jagab paljusid omadusi mõnede teiste märgisüsteemidega või isegi nende kõigiga. Poeetika on oluline ka teatris, kinos, muusikas jne. Poeetika tegelebki peamiselt küsimusega ,,Mis teeb verbaalsest sõnumist kunstiteaduse?" Kirjanduse uurimine koosneb nagu keeleteaduski kahest probleemidekogust: sünkroonia ja diakroonia. Sünkroonne kirjeldus vaatleb mitte ainult iga antud staadiumi kirjandusloomingut, vaid ka kirjandustradi...
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)...
Tallinna Saksa Gümnaasium 9.d klass Sylva Reivik Juhendajad :Õpetajad Reet- Brigitta Laid,Tiina Nõges Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus, Põhimõisted Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem Dimensioonivalem Kasutatud allikad Põhimõisted Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud
5.klassi geomeetria kokkuvõte Sirge. Kiir. Lõik. A B s Sirge s (ehk AB) Ei ole algus- ega lõpp-punkti A B t Kiir t (ehk AB) On alguspunkt,puudub lõpp-punkt A B Lõik AB On alguspunkt ja lõpp-punkt A E B Murdjoon Murdjoon koosneb lülidest. C D Sirge põhiomadus: Läbi iga kahe punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. Nurkade liigid A a a r Nurk AOB h O tipp haar B Täisnurk Sirgnurk Teravnurk Nürinurk Nurkade mõõtmine Nurga mõõtühikuks on 1 o (kraad). ...
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus) Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c ...
viskoossus on 1 puaas (dünaamilise viskoossuse ühik). Vedeliku laminaarse voolamise puhul takistava jõu suurus düünides (eelpool märgitud tingimustel) on arvuliselt võrdne selle vedeliku viskoossusega puaasides (1 puaas on 100 sentipuaasi). Dünaamilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on paskal-sekund (Pas), tihti kasutatakse millipaskalsekundit (mPas). CGS- süsteemis on ühikuks puaas (P), tavaliselt tema sajandikosa sentipuaas (cP). Viskoossuse mõõtühikud erinevates mõõtühikute süsteemides Viskoossus Mõõdusüsteem Mõõtühikud Ühiku dimensioon Dünaamiline CGS puaas ja sentipuaas või dyn .s /cm2 ehk g/cm .s njuuton-sekund N .s/m2 ruutmeetri kohta SI paskal-sekund Pa.s sentipaskal-sekund cPa.s
Tartu Ülikool Türi Kolledz Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega...
hääletusele kellakeeramise küsimus, hääletaks enamus jah, sest sellega ollakse juba harjunud. Kellakeeramine mõjutab inimeste igapäevaelu, mina kuulun inimeste hulka, kes saab kellakeeramisest ilusti üle. On inimesi kes ei suuda hommikul tõusta tund aega varem ja tund aega hiljem magama minna, inimeste sisene bioloogiline kell ei luba seda lihtsalt teha. Seda kella ei sa keerata sekundiga, selle kella keeramine võib võtta nädalaid, isegi kuid. Kella keeramine on nagu mõõtühikute süsteem, enamus kasutavad SI süsteemi, aga on ka neid kes on jäänud vanade mõõtmete peale nagu nt USA ja Suurbritannia, kuigi viimasel on ametlikuks ühikute süsteemiks SI on igapäevakasutuses vanad ühikud. Kuigi talveajale üleminek ei ole nii segadust tekitav kui mõõtühikute süsteem on asja iva sama. Kokkuvõtteks võib öelda nii palju, et kuigi meile võib sobida paremini talveajale mitte üle minemine, peame arvestama ka teistega ja kuna valdav osa lähevad üle on meie
KORDAMINE KEEMIA ALUSTE ESIMESEKS KONTROLLTÖÖKS Kvantarvud - selgitada nelja kvantarvu tähendused, võimalikud väärtused. Osata kirjutada kvantarvude minimaalsed/maksimaalsed väärtused. n – peakvantarv, määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub ehk määrab ära elektroni energiataseme n= 1, 2, ..., ∞ l – orbitaalkvantarv, määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub, ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise kuju l= 0, 1, 2, ..., n-1 ml – magnetkvantarv, määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni ehk näitab suunda ml= -l, ..., l ms – spinnkvantarv, näitab, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti ms= -0,5; 0,5 Elektronstruktuuri ja elektronvalemi kirjutamine – harjutan!!! Kristallivõre energia – energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendite ja gaasifaasis üksteisest lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel e 2 N A ∨z 2 z 1∨ ¿ ...
Meetermõõdustiku ajalugu Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning j...
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d]
XI klass. Test nr. 1. I variant. 1. Katsest selgub, et laetud kehad võivad kas tõukuda või tõmbuda. Selle põhjal võime väita, et (1p.) a) looduses esinevad laetud osakesed, b) iga keha elektrilaeng saab olla vaid elektroni (prootoni) laengu täisarvkordne, c)looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid (lk 9) 2. Millised otsused ei kirjelda elektrostaatilise välja omadust ? (2p.) a) Ei sõltu meist ega meie teadmistest. b) Tekitavad seisvad elektrilaengud. c) Ei muutu ajas. d) Mõjub elektriliselt laetud kehadele. e) Sõltub välja tekitava laetud keha massist. f) On seotud liikuvate laetud kehadega (lk 29). 3. Elektriliselt laetud kehade vastastikmõju (1p.) a) kandub edasi silmapilkselt ükskõik kui suurtele kaugustele, b) kandub edasi lõpliku kiirusega, mis võrdub valguse kiirusega, (lk 43) c) edasikandumist ei toimu. 4. Kondensaatori mahtuvuse valemis C=q/U on q: (1p....
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset. · Lao inventari planeerimine. · Kauba käsitsemise ülesandeks on:õiged kaubad,õigesse kohta,õigel ajal. · Ladustamise ülesandeks on: Kaupade säilitamine selliselt,et ei toimuks nende vigastamist või hävinemist. · Kaupade komplekteerimine peab sujuma häireteta ja paindlikult,kaubad peavad olema paiguldatud oma hoiuko...
sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega Mõõtühik - füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Etalon - materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks Mõõtühikute süsteem kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud SI süsteem rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI süsteemi põhiühikud - pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper, valgustugevuse ühik kandela, ainehulga ühik mool. Mõõteseadus reguleerib kõike mõõtmisega seonduvat, seaduses on
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
Erutuvate kudede füsioloogia uurib välis- ja sisekeskkonna mõjutuste ja bioloogiliste reaktsioonide vahelisi üldiseid seaduspärasusi. Ärrituvus on kõikidele elusatele organismidele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega (omane nii taimedele, kui ka loomadele). Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioo...
annaabi.ee 
