c) maksuametnikele ettevõtte tulumaksumäära kehtestamiseks d) juhtidele, võimaldades neil ennustada juhtimisotsuste tulemit 4. Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral? Kas a) müügitulu võrdub kogukulude summaga b) müügitulu võrdub püsivkulude summaga c) müügitulu võrdub muutuvkulude summaga d) müügitulu võrdub ärikasumiga 5. Piirkasum (jääktulu) suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja a) tooteühiku muutuvkulud vähenevad b) tooteühiku muutuvkulud suurenevad c) püsivkulud vähenevad d) püsivkulud suurenevad 6. Milline alljärgnevatest on iseloomulik püsivkuludele kui tegevusmaht muutub? Kas: a) püsivkulud ühiku kohta on konstantsed kui tegevusmaht suureneb b) püsivkulud ühiku kohta suurenevad kui tegevusmaht suureneb c) püsivkulud ühiku kohta vähenevad kui tegevusmaht suureneb
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügit...
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale ...
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c
Juhtimisarvestus Hea juhtimisarvestuse spetsialist: Oskused ja omadused Tegutsemisviis • Hea arusaamine ettevõttes •Rõõmustab oma kliente toimuvast •Arendab välja • Oskus lahendada probleeme alternatiivse näitajate süsteem • Ausus •Hoiab selle lihtsa • Võime nähe “kogu pilti” •Varub 20% ajast • Uuendusmeelsus andmete kogumiseks ja 80% analüüsiks KPMG uurimus 1990 •Püüab olla parim Johnson & Johnson Financial E-kaubandus E-suhtlusvõrgustikud E-õpe E-pangandus E-tervishoid E-valitsus E-riik www.topeca.org Andmevahetus digitaalsel kujul Arvutid suhtlevad ilma inimese sekkumiseta ...
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ Kodutööga on maksimaalselt võimalik koguda 20 punkti. Palun näidake lahendus ja loomulikult ootan korrektset vastust. 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210 Piirkasumi summa=kogus*1 ühiku piirkasum=250*210=52500 ...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui kulukäituri maht muutub, siis Vali üks: a. Muutuvad nii püsivad ku ka muutuvad ühikukulud b. Ühiku muutuvkulud jäävad samaks, kuid muutuvad püsikulud ühiku kohta c. Nii püsivad kui ka muutuvad ühikukulud jäävad samaks d. Püsikulud ühiku kohta ei muutu, kuid ühiku muutuvkulud muutuvad Küsimus 2 Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud b. Korrektsed on a ja c c. Põhimaterjal ja töötlemiskulud d. Korrektsed on b ja c . e. Esmakulud ja põhitööliste palk Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Rahakäibe aruande koostamiseks b. Varude jäägi kindlaksmääratud c. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks d. Tulumaksu arvestuse vajadusest lähtudes Küsimus 4 Küsimuse tekst ...
11.2015 14.12.2015 142348 170818 Arve nr 9 31.12.2015 14.01.2016 178953 214744 Arve nr 10 31.01.2016 14.02.2016 232844 279413 Kokku 1851028 2221237 16 KOKKUVÕTE Kubatuurühiku maksumus Hoone maksumus / hoone ruumala 2221237 € /10 798,2m3 = 205,7 €/m3 Pindalaühiku maksumus Hoone maksumus / netopind 2221237 € /2 049,6 m2 = 1083,7 €/m2 Võimsusühiku maksumus Hoone maksumus / korterite arv 2221237 € / 40 = 55 531 € 17 VIIDATUD ALLIKAD [1] Eke Nora 2012, Tallinn: OÜ EKE NORA, 2012. [2] EVS 885:2005, Tallinn: EESTI STANDARDIKESKUS MTÜ, 2005. [3] YIT Ehitus AS, „YIT ehitus,“ [Võrgumaterjal]
KATEGOORIA JUHTIMISE MÕÕDIKUD JA TOOTLIKKUS Lektor: Raili Kuusik MA E-mail: [email protected] Mõdriku 2012 Finantsnäitajate rakendamine 1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri...
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? ...
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana ...
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüd...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk)
e. Keskmine püsikulu ja keskmine muutuvkulu kõverad Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist b. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku c. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku d
Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. kõrge tegevusvõimendusega c. madala tegevusvõimendusega (operating leverage d. madala kasumilävega Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. tooteühiku muutuvkulud vähenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. püsikulud suurenevad Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Toote ühiku piirkasum väheneb kõige rohkem (variandid on sõltumatud) Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
Küsimus 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku b. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist c. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku d. tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub Tagasiside Õige vastus on: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3
Kontrolltöö ülesanded TAK Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud reede, 9 märts 2012, 07:10 PL Lõpetatud reede, 9 märts 2012, 07:55 PL Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12 a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 2 Sulge 1 ...
TRIGONOMEETRIA c a b a b a sin = cos = tan = a2 + b2 = c2 c c b VEKTORID Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil. Vektorit esitatakse suunaga sirglõiguna. Kahe vektori liitmiseks nihutatakse vektoreid iseendaga paralleelselt nii, et 1) teise vektori algus oleks esimese vektori lõpus. Nende summa vektor algab esimese algusest ja lõpeb teise lõpus. 2) Liidetavate vektorite algused on ühes punktis. Nende alusel moodustatakse rööpkülik, nende summa vektor algab ühisest algusest ja on mööda rööpküliku diagonaali ...
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on s...
Margit Keldo HINNASOODUSTUSE PROBLEEM MS III kaugõpe Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hin...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Otsuse langetamisel on kõige parem kasutada Vali üks: a. pigem kogukulusid kui ühikukulusid b. keskmisi kulusid c. muutuvkulusid, mis tuleb katta d. püsivkulusid, mis tuleb katta e. pigem ühikukulusid kui kogukulusid Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma ühes osakonnas on teostatud uuring, selgitamaks selle edasist saatust (kas jätta või kõrvaldada). Selgus, et selle osakonna brutokasum (müügist) on 300 000 kr. Eeldatakse, et 250 000 kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b. väheneb 100000 c. suureneb 250000 d. suureneb 150000 Küsimus 3 Küsimuse tekst Lisatellimuse täitmine suurendab brutokasumit, kui temaga seonduv täiendav tulu on suurem kui Vali üks: a. põhimaterjalide ja põhitööliste palga kulu, mis on seotud tellimuse täitmisega b. tellimuse täitmisega ...
Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest
b. Rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest c. Koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbjale suurema kogurahulolu d. Tarbja kohukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub 10. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a. Muutust kogukasulikkuses, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku b. Tarbja reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub c. Muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku d. Kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist 11. Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a
Ülesanne 1 Graafikule on kantud järgmisi kitsendusi iseloomustavad sirged: 1,5x1 + x2 >= 15 3x1 + 5x2 >= 45 x1 + 2x2 <= 22 x1, x2 >= 0 1. Kontrollida sirgete õigsust (märgistada teljed) Sirged lõikavad koordinaattelge järgmistes punktides: 1. kitsendus 2. kitsendus x1 x2 x1 x2 0 15 0 9 10 0 15 0 2. Märgistada lubatud lahendite piirkond. A ...
Ülesanne 1 Graafikule on kantud järgmisi kitsendusi iseloomustavad sirged: 1,5x1 + x2 >= 15 3x1 + 5x2 >= 45 x1 + 2x2 <= 22 x1, x2 >= 0 1. Kontrollida sirgete õigsust (märgistada teljed) Sirged lõikavad koordinaattelge järgmistes punktides: 1. kitsendus 2. kitsendus x1 x2 x1 x2 0 15 0 9 10 0 15 0 2. Märgistada lubatud lahendite piirkond. A ...
d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 2 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. madala kasumilävega c. kõrge tegevusvõimendusega d. madala tegevusvõimendusega (operating leverage Küsimus 3 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst
Kodutöö II Punkte võimalus saada 20. Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks! 1. Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on ...
MUa = MUA / PA ; MUb = MUB / PB ; MUc = MUC / PC Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 100 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 75 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 2 ja kauba B ühe ühiku hind on 1,5 . Järelikult: ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50 Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi
c. MUA = MUB d. PA = PB Küsimus 13 Küsimuse tekst Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Vali üks: a. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab b. kõik variandid on õiged c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab Küsimus 14 Valmis Küsimuse tekst Kauba A hinnatõus: Vali üks: a. vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust b. ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkus c. suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem Küsimus 15 Küsimuse tekst Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune b
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemides...
Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alk...
ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. MPL=TP/L või MPK=TP/K MC (marginal cost, piirkulu) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. MC=TC/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP
MÕISTED Toidu nimetus Peab andma võimalikult konkreetse ja põhjaliku ülevaate kasutatavatest kuum- ja külmtöötlusvõtetest. Toiduained/toorained Toiduaine nimetus ei tohi olla eksitav. Kindlasti tuleb ära nimetada ka vesi. Kõik toiduained tuleb eraldi välja tuua! Samuti tuleb toiduaine nimetuses ära mainida, millise töötlusastmega on tegemist. Ühik kalkulatsioonikaardil Enamkasutatavad ühikud on: kg, L, tükk/kilogramm (tk/kg) Bruto ostukaal Toiduaine algkaal, ehk kaal enne puhastamist jn. Neto kasutuskaal Kaal peale puhastamist. Kasutuskaal ehk neto on 100 kao %. Tooraine (neto) kokku Tooraine (neto) kokku näitab, kui palju neto kaalus kasutati antud ühe portsjoni toidu valmistamiseks toiduaineid kokku. Tooraine (neto) ei tohi olla kunagi väiksem kui portsjoni kaal. Portsjoni kaal On ühe portsjoni kaal e. väljatulek, mis serveeritakse koos kõikide lisanditega. Peab olema väljendatud grammides ...
Küsimus 2 Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. on kogukasulikkus maksimaalne, kui küsimus tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune b. tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada 1/17 Arvestustest 3.1
Margit Keldo MF II KÕ HINNASÕDA Hinnasõja aluseks on võetud järgmised andmed: Minu firma Konkurendi firma Müügikogus 960 000 000 tk Müügikogus 1 296 000 000 tk Turuosa hetkel 40% Turuosa hetkel 60% Püsikulud 500 000 000.- Püsikulud 500 000 000.- Muutuvkulu 500.-/tk Muutuvkulu 400.-/tk Kulu 1 toote kohta 1 125.- Kulu 1 toote kohta 817.- Kogukulu 900 000 000.- Kogukulu 980 000 000.- Kasum 60 000 000.- Kasum 316 000 000.- Langetasin müügihinda 50.- võrra igas etapis. Ainukeseks positiivseks tulemuseks oli turuosa kasv 4% võrra. Alljärgnevatel joonistel on näha,...
b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige b. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d
SI-süsteemi põhiühikud Jkr. Füüsikaline Füüsikalise Ühiku nimetus Ühiku tähis nr. suurus suuruse tähis 1. pikkus l meeter m 2. mass m kilogramm kg 3. aeg t sekund s 4. voolutugevus I amper A 5. temperatuur T kelvin K 6. valgustugevus kandela cd 7. ainehulk mool mol
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - ...
standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: Suuruse nimi Võimsus Suuruse tähis P (power) SI ühiku nimi vatt kus – võimsus, – töö, – aja muut (ajavahemik). SI ühiku tähis W Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud.
Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikk...
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja. Tänu sellele firma Homogeenne kaup on tahab alustada tootmist Firma maksimeerib oma Lühiperioodil (müüa ja ostja ...
Toidunimetus: Portsjoni kaal: Portsjoni arv kokku : Jrk nr Toiduained ühik 1 kõik toidu valmistamiseks toorained suurköögis kasutatakse enamasti kg ,l , tk 2 protsendid tk/kg .kanamuna 3 kg -kilogramm 4 L-liiter 5 teisendan tooraine kui on dl ja grammides 6 retseptis odrakruup 2dl 7 1dl=85 g=0.085 8 tabelisse 2*0.085=0.175 vajadusel teisenda kogused kasutades 9 massi ja mahumõõtude tabelit 10 kanamuna tk 11 kanamuna tk /kg 12 kanamuna ...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Sandra Schmidt FS 140 HINNASTATISTIKA KOGUMINE JA ANALÜÜS ISESEISEV TÖÖ Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 STATISTILISED ANDMED JA NENDE ANALÜÜS..........................................................4 MAJANDUSTEOREETILINE ANALÜÜS........................................................................6 K...
[Ostja nimi] [Ostja aadress] [KMKR [Ostja käibemaksukohustuslase registri number] (vajadusel kustutada)] Arve nr: [arve järjekorranumber] Kuupäev: [arve väljastamise kuupäev] Maksetähtaeg: [arve tasumise tähtaeg] Nimetus Kogus Hind Summa [kauba või teenuse nimetus või kirjeldus] [kauba kogus / [ühiku hind] [summa] teenuse maht] [Allahindlus (vajadusel kustutada)] ...
24 17.02.2014 ÜLESANDEID 2. Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: Toodangumaht 1 2 3 4 5 Püsikulud 1000 Muutuvkulud 200 450 800 1350 1950 Arvuta: a) nelja tooteühiku keskmine kogukulu (ATC); b) kolme ühiku kogukulu (TC); c) kolmanda ühiku piirkulu; d) keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) kõigi toodangumahtude jaoks. ÜLESANDEID 3. Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: TP 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 FC 200 VC TC AFC AVC - 50 45 40 40 44 50 57,14 65 74,44 ATC MC a) Täida tabel.
võtta, praegused ja tulevased otsused ei muuda , väldi ega vähenda neid. Otsustamise seisukohalt ei ole olulised. 10. ALTERNATIIVKULU on potentsiaalne paremuselt järgmise või ohverdatud võimaluse kasutamise väärtus, kui ühe tegutsemiskäigu valiku tõttu tuleb teisest loobuda. 11. TÄIENDKULU ja -TULU on lisakulu ja -tulu, mis tekib täiendava tootekoguse tootmisest või müügist. 12. PIIRKULU – ühe täiendava tooteühiku tootmise kulu 4 13. KONTROLLITAVAD e. mõjutatavad on need vastutusüksusele jaotatud kulud, mille suurust vastutusüksuse juht saab mõjutada. Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) - (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist
annaabi.ee 
