Fourth level Fifth level Elupaigad Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Gekosid esineb kogu maailmas, nad on kergestikohastuvad loomad ning inimesele ohtu ei kujuta. Enamuse gekode jaoks peitub oht nende looduskeskkonna hävimises. Toitumine Suurem osa gekodest on ööloomad, seetõttu suunduvad nad jahti pidama peaaegu eranditult öösiti. Gekod toituvad putukatest ,väikestest lindudest, hiirtest, sisalikkudest ja puuviljadest Paljunemine Sarnaselt teiste roomajatega on ka gekod munaspoegijad. Munad on esialgu pehme koorega, järk-järgult aga kõvenevad. Kaitsekohastmused
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis ...
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näitek...
UNAU Unau ehklaisik on äärmiselt omapärane loom.Ta elutsed troopilistes vihmametsades,toitub lehtedest ning osa oma elust veedab puuladvas pea alaspidi rippudes. Eluviis:Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele
Organism ja elupaik Ökoloogia on teadus organismi ja tema elukeskkonna suhetest. Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevat...
Niisiis on galaagol suurepärane öine nägemine. Kandlane Kandlased elavad Kagu-Aasias. Nad on väikesed- tüvepikkus on 8,5-16 cm ja kaal 95- 165 g. Nad on hiiglaslike silmadega poolahvilised. Neil ongi imetajate hulgas kõige suuremad silmad, eriti tontkandlastel. Pöia kannaosa on väga pikk ja tal on väga hea hüppevõime. Ta võib hüpata kuni 1 meetrit. Sõrmed ja varbad on padjakestega, oma- moodi iminappadega , mis aitavad tal ronida. Need ööloomad söövad putukaid, ämblikke ja väikesi roomajaid ning konni, vahel ka linnumune või-poegi. Päriselanikud peavad neid nõidadeks ja kardavad väga.
Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid.
Aeg Lühikirjand Aeg on mõiste, mida keegi meist ei suuda tajuda, ent ometigi mõjutab ta kõiki inimesi ühtemoodi. Kiirustades tööle, jälgime kellaosuteid, mis näitavad aja väärtust. Sellest leiutisest oleneb, kas saame riielda hilinemise tõttu, või jõuame kohale õigeaegselt. Arusaam, et aeg mõjub eraisikutele erinevalt, on vale, sest kõigil on võrdselt aega. Asi seisneb lihtsalt selles, et ühed oskavad seda osavalt planeerida, teistel jääb see oskus aga puudu. Kuid mis on aeg? Ja milleks kelli jälgida? Need on küsimused, millele lihtsate seletustega vastust ei leia. Mis on aeg? Juba muistsed inimesed märkasid, et tasapisi vananeb kõik: puud, lilled, loomad ja nad isegi muutuvad. Vananemine on protsess, mille käigus muututakse enam kulutatumaks. Selle "kulutamise" põhjustabki aeg ületamatu nähtus. Nähtuseks võib teda julgelt nimetada, sest ...
Suur Vallrahu Claudia Robin Andros, Aliis Halliste, Gertrud Tamm 12.A Iseloomustus · Troopikavööde · 344,400km2 · Liigirikas · Palju ohustatud liike · 30 liiki vaalu, delfiine ja pringellasi · Üle 350 koralliliigi · 1500 liiki kalu · 4000 liiki limuseid · 5 liiki kilpkonni · 252 linnuliiki Abiootilised tegurid · Valguslembelised: korallid, vetikad · Varjulembelised: süvaookeanis elavad kalad (nt õngitseja) Korallid Papagoi kala · Päevaloomad: kalad (nt papagoi kala), delfiin, kilpkonn (nt rohekilpkonn) · Ööloomad: erinevad kalaliigid, kaheksajalad Rohekilpkonn Delfiin Abiootilised tegurid · UV-kiirgus intensiivne, madal osoonitase · Ultraviolettvalgusega on kohandunu...
Autojuhi ohud pimedas sõites. Autot juhtides peab olema juht tähelepanelik, eriti aga pimedas sõites. Sel ajal võivad varitseda juhte erinevad ohud. Mis ohud on autojuhil pimedas sõites ? Palju õnnetusi juhtub seetõttu, et metsloomad jooksevad autole ette. Üldjuhul on enamus metsloomi ööloomad ning nad hakkavad toitu otsima hämara saabudes. Seetõttu tulebki olla eriti tähelepanelik just teedel, mille lähedal on metsatukk. Kokkupõrge metsloomadega võib tuua suuri kahjustusi. Kokkupõrkel ulukiga, võib halvimal juhul auto minna isegi mahakandmisele. Selliste õnnetuste ärahoidmiseks tuleks pimedas sõites kindlasti kiirust vähendada, kuid kõige kasulikum vahend õnnetuste ärahoidmiseks on metslooma viled. Need kaks väikest vilet kinnitataks auto
Madalsood Üldiseloomustus Soid võib leida peaaegu Click to edit Master text styles kõikjalt maailmas, Second level Third level subarktilistelt aladelt Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fi...
kõrbetarn, puju, kaameliastel. k t u s loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust neil on soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus, toidu otsingul läbivad nad suuri vahemaid. Paljud loomad kaevuvad liiva sisse. Oma eluviisilt on enamik neist uru-ja ööloomad, osa teeb kuumal ajal ka suveuinakut. Liivakõrbes elab palju närilisi, nt kõrbehiir, liivarott. Palju on roomajaid, nt mürgise hammustusega sarvikrästik, kobra, gürsa, eefa, lõgismadu. Iseloomulikud on ka kõrberebane, ehk fennek, kilpkonn, sipelgalõvi, meesi- pelgas, ogasaba, kaamel. lõgismadu inimtegevus Üle ühe miljardi inimese maailma 7st miljardist elab kõrbelistel aladel.
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
Tiibu on liblikatel kaks paari täismoone kaks paari kilejaid lennutiibu, täismoone mõnedel tiivad puuduvad. normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, täismoone tagatiivad on muutunud sumistiteks kirpudel puuduvad tiivad täismoone TOITUMINE ENESEKAITSE Prussakad on kõigesööjad Valdavalt on prussakad ööloomad, peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla. nii rööv- kui taimetoidulised Ohu korral tõmbab osa tirtsuliike lennu ajal tiivad keha ligi ning kukutab end rohu sisse. valmikud ei toitu loomne toit neil on püünismask peremehe vere imemine taimemahl, selgrootud või neil on väga palju elukohti, kus nad saavad ennast varjata parasiteerimine
Pesukarud ja pandad Nendel kahel imetajarühmal on nõnda palju ühist, et varem liigitati nad ühte sugukonda. Tänapäeval jagavad paljud zooloogid selle sugukonna kaheks alamsugukonnaks: vöötsabad ja kinkazud, teise panda. Bambuskaru ehk hiidpanda on pesukarulaste seast ümber paigutatud karude sugukonda. Pesukarulased elavad kõik Ameerika mandril, välja arvatud väike panda ehk panda, kes koos bambuskaruga asustab Aasia kõrvalisi matsakolkaid. Teadlaste arvates tulenevad mitmed bambuskaru ja panda ühised tunnused sarnasest eluviisist, mitte aga sugulusest. Pesukarud ja nende sugulasedAmeerika pesukarulased on väikesed, rebasenäolised, nõtke keha ja pika sabaga, mis paljudel liikidel on rõngasvöödiline. Neil on lühikesed jalad ja viie varbaga käpad, millega nad ronivad puude otsa ja püüavad saaki. Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsa...
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähes...
Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. 400 miljonit aastat tagasi tekkisid- Putukad Kahepaiksed Roomajad Luukalad tänapäeva kalad nt. haug, ahven. 200 miljonit aastat tagasi ilmusid : IMETAJAD on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmeta nõrega emapiimaga. Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad 150 miljonit aastat tagasi- LINNUD Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Sugutult sigivate organismide N: paljude taimede puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- mis ütleb, et liik on populatsioon või polulatsioonide rühm, mis oluliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon- liigi bioloogilised
Roomajad Imetajad - Kõrvalestad - Karvad - Toidab piimaga Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu •väikesed imetajad – ööloomad •lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim Tiivaluud Lõliline saba Püsisoojasus Sulestik Roided konksjätketega Areng emakas Jalaluud 3 vaba sõrme Karvkate küünistega •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega) •õistaimede teke X
häirida poegadega siilipesasid. Siilipojad magavad rühmiti ühes pesas, kuigi emasiil võib vahel mujal puhata. Mitte kunagi ei tohiks puuduta siilipoegi paljaste kätega, sest see jätab maha võõra lõhna. Emasiil võib pojad seetõttu maha jätta või ära süüa. Ei tasu püüda siilipoegi "päästa" enne, kui on ohutust kaugusest mitu tundi neid jälgitud ja veendutud, et nad on tõepoolest maha jäetud. Siilid on ööloomad ja ema võib poegade juurde ilmuda alles õhtuhämaruses. Kui inimene vahele segab, siis pojad tõenäoliselt surevad. Pole mõtet proovida mahajäetud siilipoegi kodus üles kasvatada, sest selle ülesandega saab hakkama ainult vastava väljaõppe saanud inimene. Parem on nad rahule jätta ja lasta siiliemal endal nende eest hoolt kanda! Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik
KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi , paljunevad vees, elavad maismaal ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi , kehasisene viljastumine, dinosaurused ehk Hiidsisalikud 200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Püsisoojasus Areng emaüsas Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. 150 miljonit aastat tagasi: LINNUD , püsisoojasus, lennuvõime 2miljonit aastat tagasi – Mammut, inimese eellased LOODUSLIK VALIK See seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelus-võitlusest). Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest. Piiravad keskkonnategurid: Biootilised … Konkurents, kisklus, parasitism, taim-toidulisus. Abiootilised …
oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. Loomastik Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust. Selleks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus. Paljud loomad liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Oma eluviisilt on enamik uru- ja ööloomad, osa neist teeb kuumuse kaitseks ka suveuinakut. Liivakõrbes elab palju närilisi, näiteks suslik ja liivarott. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kahepaiksetest on mitmed
Lagritsad paarituvad põhimõtteliselt kohe peale talveund. Toitumine Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sööb meelsasti pähkleid, tammetõrusid, pungasi, putukaid, tigusid, lindude ja hiirte pesapoegasi ning ka mune. Toiduotsinguile siirdub lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad nagu ööloomad ikka magada. 4 Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma. Vaenlased Nagu kõigil pisiimetajatel on ka lagritsatel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks. Levik
251 199 mln a.t. Kuiv ja kuum kliima, Pangea Triias Paljasseemnetaimed Karbid Okasnahksed Arvukad roomajad Kalasisalikud Tiibsisalikud (lennuvõime) Triias Megazostrodon Cynognathus Placerias Esimesed imetajad Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad Triias Postosuchus kirkpatricki Coelophysis Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura
seltsimatud olendid, ei tasuks algajal hamstriomanikul tema paljundamiseks liigset mure tekitada. Emane hamster ei luba isast kunagi oma valdusesse, seega peab paarike kohtuma kas isase hamstri alal või neutraalsel pinnal. Emane laseb ainult siis isast ligi, kui ta on valmis paaritumiseks, see toimub ainult igal neljandal päeval. Ainus võimalus teada saada, kas see on see õige päev tuleb katsetada. Kuna hamstrid on videviku-ja ööloomad, on parem neid paaritada õhtul. Emast ja isast kokku pannes võib juhtuda kaks asja: on 75% tõenäoline, et emane rünadab isast, ilmselt polnud temake valmis paarituma. Paljunemine • Loomade lahutamiseks pane valmis paberitükk või viineritükk. Ära kunagi lahuta neid kätega, sest emane võib rünnata ka sinu sõrmi! Protseduuri võid korraldada järgmisel ning jätkata seni, kuni emane laseb isase ligi. Kui emane on valmis viljastumiseks, jääb ta liikumatult
maismaale kasulikuks tuli lennuvõime omandamine Kahepaiksed siirdusid maismaale 360 miljonit aastat tagasi paljunesid kaladele sarnaselt vees, kuid elasid maismaal Roomajad valitsesid maal 300 miljonit aastat tagasi eeliseks kehasisene viljastumine Imetajad tekkisid 200 miljonit aastat tagasi eeliseks püsisoojasus ja areng emaüsas ning rinnapiimaga toitmine; esimesed imetajad olid väikesed putukatest toituvad ööloomad. Linnud 150 miljonit aastat tagasi sulgede ja tiibadega selgroogsed Ürglind oli loom, kellel olid nii roomaja kui ka linnu omadused, mis tõestab, et linnud on arenenud roomajatest. Ürglinnud olid roomajale omased suured silmakoopad, hammastega lõualuu, küünistega varbad keset tiibu ning luuline saba. Linnule omased tunnused olid tiivad, kerged luud ning sulestik. Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud
kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed.[8] Päevaloomad ja nende harjumused, kellel on samasugune elurütm nagu inimestel, on meile lähedasemad kui ööloomad, kuna ööloomad on aktiivsemad just rohkem öösiti. Vihmametsades esineb ööloomi tavalisest rohkem ning nad elavad enamasti puude otsas ja urgudes. Tuntumad ekvatoriaalsetel aladel elavad ööloomad on ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad ning seepia. Ööloomade elukeskkonnad on ohus ja ka nende liigid kaitse all. UV-kiirgus UV-kiirgus on ekvaatoril ja sellelähedastel aladel suur ning seega inimese tervisele ohtlik. Mida lähemal inimene ekvaatorile on, seda vähem on ta UV-kiirguse vastu kaitstud
Plakodondid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest Luukalad sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused ahvenad, haugid, särjed jt Imetajad 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga, püsisoojasus, areng emaüsas, esimesed imetajad oli väikesed putukatest toituvad ööloomad Linnud 150 miljonit aastat tagasi, selgroogsed, kellel on suled ja tiivad, ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile (nt ürglind arheopterüks), lennuvõime, püsisoojasus 2 miljonit aastat tagasi mammut, esimesed inimese eellased Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975 aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänust, mis viitab sellele, et elati grupina Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi
Sügavale ulatuvad juured ja väiksed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud taimed on suure toiteväärtusega, neid tarvitatakse söödaks ja toiduks või ravimiteks. Kalligoonum, saksauulid, tamarisk, agaav, aaloe, kaktused, piimalilled, velvitsia. Mitmeaastased rohttaimed: kõrbetarn, puju, kaameliastel. Kultuurtaimed: arbuus ja melon, datlipalm. 5.Loomastik: Taluvad hästi kuumust, selleks on soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus. Enamus uru- ja ööloomad, osad teevad kuumuse kaitseks suveuinakut. Liivakõrbetes palju närilisi, nt suslik ja liivarott. Roomajad: kobra, gürsa ja eefa. Tuntumad: kaamelid, kängurud, kõrberebane, skorpion. 6. Inimtegevus: Elab üle 1 miljardi inimese. Rändkarjakasvatamine, põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett. Oaasides kasvatadakse: virsikuid, puuvilla, ka nisu ja otra. Karjas peetakse: kitsi, lambaid, kaameleid, eesleid ja veiseid. Kaevandamine: nafta, maagaasi ja soola
varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kuumuse talumiseks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus. Paljud neist liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Eluviisilt on enamik uru- või ööloomad. Osad teevad kuumuse kaitseks koguni ka suveuinakut. Samuti on kõrbes palju roomajaid, kellest kõige ohtlikumateks on kobra, gürsa ja eefa. Tuntuim kõrbeloom on Euraasias ja Põhja- Aafrikas elav kaamel. Mõhnjalaliste hulka kuuluv kaamel kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja ...
kaheharuline), hambavahetus ainult eespurihammastel, otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud Selts opossumilised - N.virgiina opossum. Selts kukkurkärbilised Austraalia kõige algelisemad kukrulised. N. kukkurkärp, kukkurkurat (must karvkate), kukkur-sipelgakaru, kukkurhunt Selts kukkurmutilised N. kukkurmutt Selts kaksieeshambulised: Sgk. kuskuslased puu otsas elavad vormid, kohmakad kassi suurused ööloomad. N. rebaskuusu, hiidliugur Sgk. vombatlased - tüsedad, mägralaadse välimusega ööloomad. N. tasmaania vombat Sgk. kängurulased Enamik maapinnaga seotud hüppavad loomad, tagajäsemed eesjäsemetest märksa pikemad ja tugevamad. Saba pikk N. punane rottkänguru, opossumkänguru, hiidkänguru, kaljukänguru, puukängurud. 16.3.9.2.2. Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Progressiivsed tunnused: kloaak ja kukkur puuduvad, platsenta olemasolu, täielik hambavahetus, otsaju
Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..........................................
Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Imetajad põlvnevad Permi ajastul elanud teriodontidest ehk loomahambulistest. Vanimate imetajate hulgiköbruliste (Multituberculata) kivistised on leitud Ülem-Triiase kihtidest (joonis 2). Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. Teod ehk kõhtjalgsed ehk gastropoodid (Gastropoda) on meres, magevees ja maismaal elavad ühtse lubikojaga limused (fotod 2-4). Tigude keha koosneb peast, jalast ja sisusekotist, mis asetseb spiraalses, harvemini mütsi- või napakujulises kojas. Neogeen Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid.
Eestis on hajusalt levinud üle kogu vabariigi, sagedam on Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses. · Arvukus Erinevates kohtades on erineva arvukusega. · Elupaik ja -viis Elutseb nii niisketel kui kuivadel aladel, enamasti laialehistes ja segametsades, aasadel, põldudel ja aedades. Varjepaikadena kasutab kõdunenud kände, sipelgapesi, poeb kivide alla või uuristab pehmesse pinnasesse omale ise uru. Vaskussid on videviku- või ööloomad. Talvel on talveunes, mis algab septembri lõpus või oktoobris, talvituvad näriliste urgudes või kõdunenud kändudes, kuhu kogunevad 20...30 isendi kaupa kokku. Vaskuss Anguis fragilis L. · Toitumine Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad - vihmaussid, maismaateod, putukavastsed, hulkjalgsed jne. · Sigimine Paaritumine toimub maikuus. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas, pojad sünnivad läbipaistvas
lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud. Kehalaadilt meenutavad mitmeid näriliste rühmi. Silmapaistvaks tunnuseks on ninast ja ülamokast kujunenud pikk, liikuv, väga tundlik organ – kärss. Peale väheste erandite kõik ööloomad. N. Siil, vesimutt, karihiirlased, mutid. S. KÄSITIIVALISEDAinsad tõelised lendavad imetajad. Esijäsemete sõrmelülid on pikenenud, neid ühendab õhuke elastne lennunahk. N. hiidvampiir, suurkõrv, suur-vereimeja. 20 S. SOOMUSLOOMALISED Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
