Tartu Descartes'i Lütseum Mida planeerivad TDL 10.klassi õpilased peale gümmnaasiumi edasi teha? Miniuurimus Kaspar Kiisk ja Konstantin Resetjuk Juhendaja:Tõnis Eelmaa Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid. Kas nad jätkavad õpinguid peale gümmnaasiumi? Kui paljud tahavad tööle minna. Kuna paljud Eestlased ei ole rahul tingimustega Eestis näiteks palgaga, siis uurisime ka seda kui paljud tahavad välismaaale tõõle minna ning palju nad teenida tahavad. Oma uurimistöö eesmärgini jõudmisek...
Noarootsi Gümnaasium Uurimustöö Marleen Metsmaa 10a ÕPPIMISSUUNITLUS VÄLISMAALE Juhendaja Anita Arst Sigrid Ojavee Pürksi 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Paljud noored tahavad välismaale............................................................................................5 1.1. YFU (Youth For Understanding).....................................................................................5 1.2. Erasmus...................................................................................................................
Mida mõtleb abiturent? Olles õppind juba üksteist aastat ja saanud palju teadmisi, tuleb nüüd abiturentidel mõelda, mis saab edasi. Kuidas eksamid heade hinnetega sooritada? Mida teha peale gümnaasiumi? Kas minna edasi õppima või minna hoopis tööle ? Kui minna õppima siis kuhu? Need ja paljud teisedki küsimused kimbutavad kindlasti igat abiturenti aina enam lõpetamisele lähenedes. Me kõik tahame gümnaasiumit heade hinnetega lõpetada, et oleks pärast hea vaadata ja ka kuhugi edasi õppima minnes oleks ka suurem võimalus sisse saada. Me proovime pingutada viimase aasta nii kuidas me suudame. Mõnele tuleb alles viimane aasta pähe, et peaks õppima hakkama, aga siis võib juba lootusetult hilja olla. Peale gümnaasiumit me peame tegema valiku kas minna edasi õppima või mitte. Abiturendina me pühendame rohkem aega ka koolide ja erialade uurimisega, mida edasi õppida. Küsime nõu nii tuttavatelt kui ka käime rohk...
Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus? Hetkel on väga päevakajaline noorte eestlaste lahkumine välismaale. Peamiseks põhjuseks on tahtmine saada parem haridus või et leida parem töökoht. Küll on aga ka väga palju eestlasi, kes ei taha välismaale minna, kuna peaksid kodumaalt lahkuma. Miks siis ometi tahavad paljud noored välismaale minna? Noored mõtlevad eelkõige oma tuleviku peale, mis võibki olla peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. Se...
Pole lihtne valida elukutset Elukutseid on palju, igale inimesele sobib neist vähemalt 5-6 tükki. Kuid milline on see õige elukutse? Elukutseid on tõesti väga palju, ma võin hakata, kas ehitajaks, keevitajaks, kokaks, õpetajaks, lasteaiakasvatajaks, torumeheks jne . Kuid selleks, et ma saaksin mingisuguse töö sealt valida, pean ma seda eriala õppima. Ega iga inimene ei saa lihtsalt kuskile asutusse sisse astuda ja öelda: ,, Ma soovina siia tööle tulla. '' See ei ole nüüd nii lihtne ka. Peab paar aastat koolis õppima ja siis saabki. Kuid on ka teine, pikem võimalus, võib minna peale üheksandat klassi õppima laialdasema eriala valikuga klassi, näiteks majanduse klassi. Seal õpitakse kõiki tavalisi aineid, kuid on ka lisatund mis räägibki majandusest ja ametitest mis on sellega seotud. Ning peale seda saab minna edasi õppima eriala mis on seotud majandusega nagu näiteks...
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja li...
MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Kõige raskema valiku oma elus teeme siis, kui tahame minna õppima mingit eriala. Võrreldes 21. sajandit eelnevatega, on väga palju erialasid juurde tulnud ning valik on suurem. Samuti on tänapäeval võimalik minna õppima ka välismaale, kuna terve maailm on globaliseerunud ning see teeb meie valiku veel raskemaks. Paljud noored küsivad nõu nii karjäärinõustajalt kui ka oma vanematelt, et millist eriala nad soovitaksid. Meie karjäär algab valikust, mida minna edasi õppima. Töötajate puhul on kindlasti enim väärtustatud erialad need, mis neile meeldivad, kuid samas ka need erialad, kus teenib korralikku palka. Riigi puhul see kahjuks nii ei ole. Riik väärtustab ennekõike sellist eriala, mis on talle kasulik ning panustab sinna rohkesti ressursse. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on selliseks erialaks inseneritöö, kuna tänu nendele riigi stratee...
Koostas: Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovival ajal või kokkulepitud ajal. ,Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada.Hetkel ma ei saa veel valimas käija selleks läeheb veel natuke aega aga ma arvan et hakkan tuleviksu hääletama Reformierakonna poolt kuna nende tegemised ehk meeldivad mulle kõige enam ja minu pere üldiselt pooldab reformierakonda. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ning r...
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna üliko...
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V. Lunatsarski nimelisse Riiklikku Teatrikunstiinstituuti (GITIS) Moskvasse. Seal...
Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis Tänapäeva noored tahavad avastada maailma, minnes õppima või töötama välismaale. See aitab noortel inimestel laiendada silmaringi ja anda oma edasiseks eluks julgust ja kogemust. Ka minu tuttavad läksid Austraaliasse tööle, et proovida midagi uut ja huvitavat. Samuti minnakse välismaale tööle sealse kõrgema palga ja paremate elamistingimuste pärast. Eesti rahvas on väga töökas ja truu rahvast , just sellepärast võtavad välismaalased tööle eestlasi. Kuid miks valisid minu sõbrad töötamiseks Austraalia? Kuna kõik inimesed ainulaadsed, siis oli neil erinevaid vaikuid, mõned tahtsid sinna minna vaid sealse looduse ja loomariigi pärast, teised aga selleks, et kogeda midagi sellist, millest nad kunagi unistada ei osanud. Tänapäeval liigub informatsioon nii kiiresti, et kohe on teada, kuhu on hea tööle või õppima minna. Austraalia palk on kõrge võrreldes Eesti normaa...
Maailm on valla-minna või mitte? Nõukogude ajal elanud inimestel oli palju vähem võmalusi kui meil praegu. Vabadust ise otsustada ja oma elu korraldada tollel ajal elanud inimestel ei olnudki. Neilt võeti selles vallas väiksemgi võimalus- neid küüditati Siberisse ning osad ulpisid küüditamishirmus paadiga tundmatusse. Tänapäeva noortel on hea võimalus välismaale minna, kuid tihti nad unustavad, et see toob kaasa ka olulisel määral riske. Minna või mitte? Minu arvates tuleks seda võimalust kindlasti kasutada eelkõige sellepärast, et saab avastada maailma, vaadata kuidas teised inimesed elavad ning avardada enda silmaringi ja maailmavaadet. Kõige parem on leida võimalus välismaale õppima minna. Tagasi tulles võid sa olla hinnatud ning sul on suurem võimalus korraliku palgaga töökohale. Sa oskad ka väärtustada rohkem seda, mis sul kodumaal on ja välismaal polnud. Viimastel aastatel on selline ,,välismaale töö...
ma-infinitiiv da-infinitiiv употребляется употребляется Глаголы, которые выражают Глаголы, которые выражают движение, активное действие, возможность, волю, чувство, начало действия, обязанность: умение и желание: Minema, minna, lähen идти Võima, võida, võin мочь (иметь Ma lähen jooksma. разрешение) Võin ma aidata? Sõitma, sõita, sõidan ехать Saama, saada, saan мочь (иметь Ta sõidab puhkama. возможность) Saan tulla. Tulema, tulla, tulen приходить Armastama, armastada, armastan любить Kas sa ...
Miks minust kui tulevasest radioloogiatehnikust saab parim radioloogiatehnik. Kui mitte mina, siis kes?Ma juba valisin selle elukutse,mis ei ole eriti lihtne ja muidugi ma hakkan ,,läbi raskuste tähtede juurde" minema.Sellel juhul, kui igaüks hakkab mõtlema ainult sellest, palju ta teenima hakkab, siis tal võivad tekkida igasugused probleemid. Näiteks, ta juba lõpetas kooli, saab töötada aga ikkagi mõtleb ainult palgast, siis ta ei tee oma tööd õigesti, patsiendid ärritavad teda, tahab puhkusele minna...ja on see klavifitseeritud radioloogiatehnik? Kindlasti ei ole, ja minust selline välja ei tule, sest mina üldse ei lähe selle tehniku juurde, vaid valin sellist, kes armastab oma tööd. Juba koolilõpetamiseks ma otsustasin tõestada oma vanematele ja sõpradele, et valin sobivat elukutset ja hakkan olema parim oma töös. Ja see asi on tänapäeval väga tähtis, et igaüks motiveeris end olla parem kui teised.Motivatsioon aitab meil areneda end ...
Maailm on valla minna või mitte ? Maailm on väga suur ja lai , nii on ka palju erinavaid kohti kuhu minna .Selle avastamiseks on vaja piisavalt julgust ja pealehakkamist .Samas tuleb ennem mõelda pikalt, kas on üldse vaja minna ära oma kodumaalt , sest emotsioonide järgi ei tohiks kunagi midagi otsustada .( 42 ) Kas minna või mitte ? Muidugi minna , sest kui sul on antud selleks võimalus , siis tuleks ka seda kasutada .Niisama ühes kohas olemine ei anna mitte midagi juurde , silmaringi tuleks arendada pidevalt ning õppida teisi kultuure tundma ja seeläbi saades ise targemaks . Selleks on tänapäeval kõigile võimalusi , minna kuskile kooli õppima, kas siis niisama vahetusõpilaseks või siis edasi ülikooli . Väga paljud lähevad aga tööle , siis saab paremat palka ning on rohkem sobivamaid töökohti .Praegu saab ka palju reisida , reisipaketid ei ole nii kallid , et jääksid ainult unistamiseks. ( 87 ) ...
Mida teha, et kutseharidust populaarsemaks muuta? Peale põhikooli saab valida: kas minna edasi õppima keskkooli või siis kuhugi kutsekooli, kus saab omandada juba endale meeldiva töökutse teadmised. Kutsekooli hea külg on see, et sellega saad juba kaasa keskkooli hariduse. Peale kutsekooli võid vabalt veel edasigi minna ülikooli. Sellele vaatamata valivad paljud inimesed keskkooli kuna kutsekool, mida nimetatakse kõnekeeles kutsekaks, tundub neile ebapopulaarne ja eemaletõukav. Kutsehariduse populaarsemaks muutmine on väga kerge, inimesed peaksid lihtsalt oma suhtumist positiivseks häälestama. Pole mõtet aga oma eluplaane teiste inimeste pärast muutma hakata. Kui inimesel endal on ikka tuline tahe varakult ametit õppima minna, siis miks mitte? Mina ise aga kutsekooli ei läheks. Ei taha ega oska veel kindlat töökutset valida. Ma ei tahaks veel suure inimese elu elama hakata. Nii kaua kui võimalust on, võiks nautida koolilapse el...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson KUTSEÕPE Referaat Juhendaja: Jüri Puidet 2010 Sisukord 1. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele................................3 2. Kutseõpe põhihariduse baasil...................................................................................... 3 3. Kutsekeskharidusõpe................................................................................................... 3 4. Kutseõpe keskhariduse baasil......................................................................................4 5. Kutseõppe eesmärk...................................................................................................... 4 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.......................................................
1. Martin, kas sulle meeldib elada Eestis? Meeldib, Sergei. Ma ju sündisin siin. Mina sündisin ka. Aga mulle tundub, et ma hakkan õppima, elama ja töötama, näiteks, Rootsis. Aga tulen ka kodu külla. Kuid mina tahan siin õppida ja elada. Ning külastamisel tuleksin sinu juurde. Võib? Muidugi. Siis saad sina rääkida, mis Eestis uut on. 2. Lisa, kas sa armastad reisida? Väga armastan, Regina. Aga sulle? Mina ka. Suvel olin Hispaanias. Mulle meeldis seal väga. Tahan sinna minna. Nii et, võid tulevikus sinna elama minna? Mitte mingil juhul! Mina elaksin ainult Eestis. Kuid reisida teistes maades - see on alati meeldiv. 3. Laura, kus sa tahaksid õppida? Mina tahaksin õppida üks aasta teises riigis, mitte Eestis. Miks? Ma tahaksin teada, kuidas õpitakse teistes riikides. Ning sedasi saab ka võõrkeeli õppida. Ja kuhu ...
Mitmekultuuri ja globaliseerumise probleemid tänapäeval Kultuuride vahelised probleemid on eksisteerinud sellest ajast, kui on olemas erinevaid kultuure, inimesed kes sünnivad juba mitmekesisesse ühiskonda üldiselt ei koge probleeme sellega, et keegi on teistsugune või nahavärv on teistsugune. Tänapäeval globaliseerub maailm järjest rohkem ja noored kes pole teiste kultuuridega kokku puutunud on järjest rohkem, sellest tulenevad mitmed konfliktid ja võib tekkida raskusi ühiskonnas oma koha leidmisega. Tänu globaliseerumisele on tänapäeva noortel niipalju valiku võimalusi mis tekitavad pingeid, et kuhu minna õppima ja mida minna õppima. Noored kes teevad valiku minna haridust omandama kuskil välismaa kooli ning ei ole õppinud iseseisvust ei pruugi hakkama saada oma kodust eemal ning seetõttu ei pruugi leida ühiskonnas oma kohta, kui ollakse veel halb suhtleja võib jääda noor üksikuks, kui ei ole võimalust koju tagasi pöö...
Essee aines "ettevotlus" Peep Vain Minu üheks eeskujuks on Peep Vain, sündinud 16.aprillil 1968.aastal, kes on koolitaja ja ettevõtja. Aasta enne sõjaväkke minekut astus ta TPIsse raadiotehnika kateedrisse. See oli inseneri-erialadest kõige prestiižsem, aga erilist soovi tulevikus sellel alal töötada ei olnud. Seejärel läks ta sõjaväkke, kus tal oli aega mõelda, mida ta tahab tegelikult tulevikus teha. Nõukogude ajal oli äri ja äriajamine midagi negatiivset ning seega tahtis ta majandust Rootsi õppima minna, aga kuna pärast nõukogude sõjaväes teenimist oli sobimatu välismaale minna, siis astus ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. Samal sügisel hakkas ta rootsi keelt õppima. Ta sattus kokku ühe Princetoni üliõpilasega ja Peebul tekkis huvi hoopis Ameerikasse õppima minna ning see muutus talle kinnisideeks. Vastloodud Estonian Business School kutsus 1989.aasta lõpus kuus Tartu ja Tallinna üliõpilast osalema ...
Moraal. Kas abinõud eesmärkide saavutamiseks peavad olema õiged või piisab õigest eesmärgist? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Püüeldes oma eesmärkide poole, tuleb kõvasti vaeva näha, et midagi saavutada. Pole ühest ülemaailmset valitsevat hea ja kurja normi. Suurem oma inimkonnast elab erinevate moraalinormidega- oma usu ja oma rahva moraalidega. Nt. Mõnes ühiskonnas vastsündinu tapmine on õige, mõnede jaoks vale, kuna on erinevaid arvamusi, ei saa olla ühest moraalinormi.Pikaajalised eesmärgid sunnivad inimesi mõtlema selle üle, mida tuleks teha praegu, et olla edukas pikemas perspektiivis, seega eesmärkide saavutamiseks on vaja õigeid abinõusid. Minu praeguseks eesmärgiks on lõpetada keskkool ja minna edasi õppima seda, mis mind tõsiselt huvitab.Ilmselgelt pean ma püüdlema oma eesmärkide poole, nägema palju vaeva,st.õppima, õppima,õ...
Miks asusin õppima valitud erialale Ma asusin õppima just sellele erialale, sest eelkõige mulle meeldib see ala. Algul oli minu plaan minna elektroonika seadmete koostajaks, sest mulle meeldis elektroonikaga tegeleda, kuid kui ma mõtlema hakkasin siis mõtlesin, et see pole ikka minu jaoks, sest mulle ei meeldi päev otsa toolipeal istuda ja seadmeid kokku panna, kuna ma teen peaaegu igapäev trenni jõusaalis, siis ei mõjuks see ka mu vormile hästi. Keevitus hakkas mulle meeldima viimasel hetkel, põhikooli lõpus ma puutusin sellega kokku natuke ja hakkas kohe meeldima, sest seal peab olema täpne ja saab nii sees kui ka väljas töötada. Seal on ka niipalju erinevaid tehnikaid mis mulle meeldib ja nii erinevaid keevitus variante. Mul on väike eelis ka sellepärast, et kui mul on vaja minna praktikale siis mu sugulasel on väike firma mis tegeleb autodega ja seal läheb palju vaja keevitustöid teha ja ta on nõus mind aitama. ...
Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist ? Lugupeetud kuulajad. Tihti virisevad õpilased ja ka täiskasvanud kooli korralduse vastu. Aga kuidas siis Eesti koolisüsteem teiste riikide omadega võrreldes tundub ? Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: algharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Laps peab minema kooli 7 aastasena ja õppimine mine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eesti on väga tihe kooli programm. Õpilastele antakse kodus rohkesti ülesandeid, liigutakse kiiresti edas, sest materjali on väga palju. Õpilastel jääb tihti vähe aega tegeleda oma hobidega ja veeta aega sõradega, sest koolipäevad on pikad ja õppimist palju, seda eriti veel vanemates klassides. Kiire elutempo tingib aga õpilastes rohkesti stressi, selle tulemusena halvenevad ka hinded. Osad õpilased jäävad ainetes maha ning see tekitab omakorda lisapingeid, kuna õppimi...
Essee ,,Miks valisin Autotehniku eriala" Miks ma valisin autotehniku eriala? Ma valisin selle eriala selle pärast,et mulle meeldib nokitseda autode ja muu taolise tehnika kallal ning mull on kannatust pisi detailide suhtes mida igal ühel pole.Mõni ei suuda kinnitada pisikesi detaile või väikseid osi sisaldavaid asju et kus on vaja tegeleda väikese mõõduliste mutrite,poltide,seibide või muu taolisega. Selles erialas ma saan õppida autode ehitust,agregaatide tööpõhimõteid ja palju muud. Eriala raames on võimalik teha ka autojuhi load.Eriala lõpus on võimlik ka lisa eksam mille sooritanud saab diplomi mida loetakse kõrge tunnustusena ka euroopa autotöö kodades kuhu on võimalik minna tööle asuma, mida tavalise lõputunnistuse puhul ei pruugita tunnistada. See sügis valmis ka uus praktika baas kus on parim tehnika mida igas ametikoolis juba ei ole. Autotehniku erialaga saab ka keskharidus...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada. Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte? Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänap...
Maailm on valla minna või mitte. Maailm on suur ja lai, on palju erinevaid paiku kuhu minna ja kus olla. Erinevates paikades üle terve laia ilma on palju võimalusi oma elu ja unistuste teostamiseks. Ühes maailma otsas on võimalik tegeleda ühe ja teises teise töö,hobi,meelelahutuse või muuga. Igaühe jaoks on paik mis sobiks tema elulaadiga. Väikeste kodumaade uudishimulikud ja seiklushimulised noored rändavad sageli suurematesse riikidesse ja linnadesse. Paratamatult on suurlinnades ja riikides rohkem võimalusi,töökohti,koole ja muud. Enamasti minnaksegi mujale õppima,tööle või tervet oma elu, perekonda ja kodu rajama. Teised on maiad seikluste ja meelelahutuse järgi. Vanasti oli väga raske kodumaalt välja liikuda. Mida aeg edasi seda lihtsamaks see muutub. Piirid on vabamad ja riikidevahelised suhted on suuremad, mõndade riikide vahel paremad, teiste vahel halvamad suhted. Kuid kodumaa pojad ja tütred ei mõtle lahkudes, kes seda väik...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Igaühel on võimalus langetada otsuseid oma tuleviku kohta. Valikud võivad olla rasked, sest tänapäeval on väga palju erinevaid erialasid, millel on veel tuhat erinevat ala eriala mida on võimalik õppida. Näiteks kokk, abikokk, pagar, kondiiter jne..Kõik erialad on sarnased, aga iga ala õpitakse erinevalt. Kes ikkagi otsustab minu tuleviku üle? On see palganumber, lähedased või mina ise? Sageli on nii, et valitakse omale eriala, millel on suur palk, aga töö ise on "nüri". Igapäevaselt ennast sellisele tööle sundida on väga raske, sama on ka õppimisega. Eriala, mis endale ei meeldi on raske omandada. Mina ei kujuta ette ennast programmeerijana. Selle ameti palk on hea, sellel erialal on palju töökohti, aga kui inimene ei oska teha seda tööd ja ei saa midagi aru sellest, siis ei tule ka kuskilt palk. Töötajaid valitakse ikkagi nende oskuste mitte ainult hariduse järgi. Pere mõjutab ka omaja...
Ma- ja da-infinitiiv Da-infinitiiv Da- : 1. Modaalverbid. . Saama - saada (saan, sain, saanud) ( - ) Võima võida (võin, võisin, võinud) ( - ) Tohtima tohtida (tohin, tohtsin, tohtinud) ( , - ) Julgema julgeda (julgen, julgesin, julgenud) Proovima proovida ( proovin, proovisin, proovinud) , Katsuma katsuda (katsun, katsusin, katsunud) , Üritama üritada (üritan, üritasin, üritanud) , Suutma suuta ( suudan,suutsin, suutnud) ( , - ) Jaksma jaksata (jaksan, jaksasin, jaksanud) ( ) Jõudma jõuda (jõuan, jõudsin, jõudnud) , 2. Tahte- ja tundeavaldust väljendavad verbid. , . Tahtma- tahta (tahan, tahtsin, tahtnud) , Oskama osata( oskan, oskasin, osanud) - Kavatsema kavatseda(kavatsen, kavatsesin, kavatsenud) , ...
Kärjäärikompass 5. jaanuaril toimus Jüri Gümnaasiumis gümnaasiumi õpilastele selline üritus nagu "Kärjäärikompass". Seal käisid rääkimas oma valdkonna spetsialistid, kes on tegelenud sellega mitu aastaid. Kõik spetsialistid olid naised, mina isiklikult arvan et oleks võinud rääkida mõni mees teda oleks huvitavam kuulata. Esimene esineja oli Innovest. Ta rääkis kutsekoolide võimalustest. Mina arvan et gümnaasiumi õpilastele pole vaja seda teemat tutvustada sest nad tegid 9. klassi lõpus valiku kas minna gümnaasiumisse õppima või kutsekooli. Sellest teemast peaks rääkima minu arvates 9. klassile, aasta alguses kuna see on vajalik informatsioon nende jaoks. Aga muidu see esineja rääkis hästi ja arusaadavalt ei olnud raske kuulata. Teine esineja rääkis võimalustest õppida välismaal ja kuidas töötab firma Dream Foundation. Mina isiklikult kuulasin seda esinejat, sest endal käis vahepeal plaan minna välisma...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võ...
Kas raha või pühendumus – karm paratamatus Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Õnnelik saab inimene olla tegutsedes – töötades. Töö tööks, aga ma usun, et keegi meist ei soovi oma elu pühendada tegevusele, mida oleks piin igapäevaselt teha. Tõeliselt õnnelik on see, kes leiab töö, mida ta armastab ja mille tegemine talle rõõmu pakub. Kurb on mõelda, kui vähe paljud noored tegelikult oma tuleviku elukutse peale mõtlevad. Vist ei kujutatata ette, kui suur osa elust töötamisele kulutatakse. Ütleme, et keskmiselt läheme ülikooli 20 aastaselt, seal õpime 5 aastat. Õppelaenude toel ja tänu säästlikkusele tõsiselt tööl veel ei käi. Esimesed kompimised tööturul teeme me kõige optimistlikumalt vaadates umbes 26 aastaselt. Pensionile minnakse umbes 65 aastaselt. Pärast lihtsat arvutamist tuleb välja, et t...
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ameti...
Mida tähendab mulle õppimine 9. klassis? 9. klass on põhikooli lõpuklass, see on viimane kohustuslik kooliaasta. Üheksandat klassi peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku. Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest, kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks. 9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud ...
Tulevik ja karjäär. Karjäär on meie elus väga oluline. See on meie endi elutee, mille endale loome. Üks ameerika näitleja Roger Smith on öelnud:"Ära satu tulevikku kogemata. Loo oma tulevik ise." Me kõik tahame ju teha õigeid valikuid, et teha seda, mis meile kõige enam meeldib. Teades oma kindlaid huvisid, on ka lihtsam edasiseid otsuseid langetada ja mõelda:"Kes minust tulevikus saab?" Ka mina olen selle üle palju mõelnud, aga pole suutnud lõplikult otsustada, kuna tean, et on olemas tohutult palju erinevaid võimalusi, mille vahel valida. Minu karjäär algas lasteaiast. Seda ma valida ei saanud, kuna olin liiga väike otsuste langetamiseks. Selle otsuse tegi minu eest ema. Mulle meeldis väiksena tegeleda palju kunstiga ja seetõttu pani mu ema mind ka kunstikooli, kus ma käisin umbes 5 aastat. Lasteaias meeldis mulle ka mängida palju autodega. Peaaegu kõik liiklusmärgid olid isegi selged. Edasine...
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10 ...
Mis on karjäär ja kuidas seda planeerida Mis on karjäär!? Seda on kindlasti esmapilgul kerge arvata mis ta on, aga kui hakkata mõtlema mis see sõna karjäär endast kujutab ja mis see on läheb see ilmselt juba keerulisemaks. Minu arvates on ,karjäär elu-ja töökogemuste seeria kus inimene õpib ja töötab kindlal erialal ja tõuseb oma ametis järejest kõrgemale positsioonile. Tihtipeale inimesed unustavad oma pere, et töötada oma karjääri nimel ja see lõppeb tavaliselt perede lagunemisega või suurte tülidega, sest üksteist unustatakse suhtes ära. Karjääri tuleks hakkata planeerima põhikooli lõpuklassides.Kuna pärast põhikooli pead sa otsustama kuhu ja millisele erialale sa tahad õppima minna ja mis tööd sa tulevikus teha tahaksid ning seal ka edukat karjääri teha. Kui sa tahad tulevikus teha tasuvat tööd mõnes suures firmas või lausa oma firma luua, siis peaksid valima güm...
Stereotüüpne mõtlemine ning oma soovist mitteläthtumine kutsekooli õppima asumisel Põhikooli aastate lõppemisel satutakse tihtipeale valiku ette, kas suunduda peale kooli lõpetamist edasi õppima gümnaasiumi või kutsekooli. Inimeste otsust sellise valiku puhul mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Nendeks on nii perekond, sõbrad, kooli kaugus kodust, mugavus, kooli haridustase ning veel paljud muud faktorid. Tihtipeale, mida ei arvestata, on õpilase oma soov. Minu puhul soovitavad minu vanemad mul jääda edasi gümnaasiumisse õppima, kuid see on kõigest nende arvamus. Ma tean paljusid inimesi, kes õpivad gümnaasiumis, kuigi nad oleksid meelsamini valinud kutsekooli kasuks. Nad tegid oma lõppvaliku oma autoriteetide ehk vanemate arvamuse järgi. Ma leian, et paljudel vanematel on välja kujunenud stereotüüpne mõtlemine kutsekooli suhtes. Ehk nende arvates on kutsekool nõrgema tasemega, kui seda on näiteks gümnaa...
Hinnete poolt või vastu? Suhtumine hinnetesse on vägagi varieeruv. Hinnet võib võtta kui kiitusena, kui ka karistusena. Hea hinne paneb õpilased veel rohkemgi õppima, kuid halb hinne võib tuju vägagi nulli viia ning see, et korralik õppetöö ilmselgelt vilja ei kandnud, viib tavaliselt õpilase õppimistahte hoopiski nulli mõneks ajaks. Hinded... Miks meil neid vaja on? Hindamine tekitab nii õpilastes, kui ka õpetajates palju vastakaid arvamusi. Paljud õpilased arvavad, et hindeid pole üldsegi vaja, et me õpime enda, mitte kooli jaoks. Kuid kui poleks hindeid, siis kuidas saaks õpetaja õpilasele teadvustada, et mis aines on ta tugev, millises nõrk? See on ju puht loogiline, et inimene valib tulevikuametiks sellise ala, kus ta on saavutanud oskuse saadud teadmisi oma erialal rakendada. Nii võivad ka paljud kuldpead ,,raisku" minna. Arvatavasti valiksid paljud tarkpead, kes on tugevad matemaati...
Haridus- kas kohustus või vabadus? Haridus- õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks? Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri- ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse...
Minu tuleviku plaanid Austatud kuulajaid. Mina olen ... . Ma räägin teemal ,,Minu tuleviku plaanid". Küsimused esitage pärast esinemist. Minu tuleviku plaanid ameti osas on veel üsna ähmased ning mulle tundub, et mida vanemaks ma saanud olen, seda vähem ma tean, mis ametikohal ma töötada soovin. Pisikese tüdrukuna teadsin ma täpselt kelleks ma saada soovin- printsessiks, lauljaks, modelliks, näitlejaks, advokaadiks, laeva kapteniks ning neid ameteid oli veel ja veel. Nüüd olen vaid välja mõelnud mõned suunad või hägused ametid, mille suhtes ei ole ma absoluutselt kindel, kas need mulle ikkagi sobivad. Kuna ma olen loominguline inimene, kellele reaalained eriti ei istu, olen mõelnud ajakirjaniku ameti peale, kuna mulle meeldib väga kirjutada ning arutleda erinevatel teemadel, ka olen mõelnud näitlejaks saada, sest näitlemisega olen tegelenud mitmeid aastaid ning mulle väga meeldib seda teha. ...
Esimesed kuud uues koolis Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti.Olen lapsest saati olnud väga jutukas ning suhtlusaldis ja kohanenud ...
Minu eneseteostusvõimalused Euroopa Liidus Noortel on täna ning ka tulevikus väga suur roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees erinevate valdkondade probleemide lahedamisel. Noori peetakse ka kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul, kuna neil pole võimu ja nende võimalused on piiratud. Seega tuleks noori kaasata varakult kõikvõimalikesse tegevustesse ja nende häält peaks võtma arvesse. Millegipärast kipub Eesti riik tegema kõik selleks, et oma inimesed välismaale tööle peletada, seega vaataks ka mina pigem Euroopa Liidu tööturul ringi kui ainult Eestis. Kes meist ei sooviks head palka saada ja millegipärast tundub välismaal elu lõbusam ja huvitavam, muidugi senimaani kuni reaalsus kätte jõuab. Samuti kui soovin tulevikus oma äri teha, siis tänu piiride avatusele on oma toodete või teenuse turustamine Euroopa Liidus lihtsaks tehtud, kuna nõuded ja seadused on ühesed. Kohati ongi väljaspool Eestit lihtsam oma äri ...
Iseseisva elu algus Alari Toomsalu 10C See september oli juba selle poolest erinev, et asusin õppima uude kooli, Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Alguses oli vaja ikka harjuda, sest paljud asjad oli teistmoodi kui põhikoolis. Näiteks põhikoolis ei olnud eriti määratud, kuidas peab riietuma, nüüd olen hakanud koolis ülikonnaga käima, mis on kindlasti parandanud minu suhtumist, hoiakut ja käitumist. Ka koolide suurused on väga erinevad, seega ka inimesi on kordades rohkem, mille tõttu on vahetunnid mürarikkad, mul on selle tõttu pool päeva väsimus peal. Enne kooli tulekut oli ka väikene hirm, et kindlasti on õppetöö väga mahukas ja raske, kuid need mõned nädalad on jätnud hea mulje ning see hirm on kadunud. Õpetajad on ka väga tasemel, mis on andnud mulle juurde õppimistahet, sest kui on hea õpetaja, siis on kohe mõnus õppida. Klassikaaslased on samuti väga toredad ja kla...
HARIDUS ON VALGUS Haridusest sõltub kõik Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) Kool ja haridus on aluseks kõigele - see aitab tulevases elus edasi areneda ja pürgida kõgemale, tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhis...
Elu pole puhkus vaid tegutsemine Huvitav, mida küll teie arvate sellest lausest, et elu pole puhkus vaid tegutsemine? Eks igal inimesel on selle kohta oma arvamus, sealhulgas ka minul. Enda arvamusega ma proovin tõestada, et elu on tegutsemine. Alustame sellest east, kus inimene tuleb siia maailma. Juba väikese lapsena ta peab õppima, kuidas siin hakkama saada, ta õpib rääkima, sest ilma selleta on elada päris raske, kõndima, samuti on see eluks vajalik, kuigi ilma kõndimiseta saab ka elada, kuid siis poleks see täisväärtuslik elu, ja inimene ei saaks teha asju, mida ta arvab, et tal oleks vaja teha. Teame ka seda, et väikestel lastel meeldib väga midagi oma kätega valmistada. Näiteks meeldib lastele joonistada, kindlasti meeldib voolida midagi, teha kujundeid, laps proovib midagi endas kätega luua. Juba see on tegutsemine. Kui laps kasvab suuremaks, lähevad nad kooli. Koolis õpivad lapsed tavaliselt seitsm...
Lugemiskontroll A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" II 1. Miks oli Mäe Andres nõus saatma oma poja Indreku Tartusse õppima? Andres teadis, et Indrekust õiget töötegijat ei saa ning kui ta kuulis, et Indrekul läheb kirjutaja juures hästi, oli ta nõus Indreku linna õppima saatma. Samuti Indreku ema Mari arvas, et see on Indrekule endale kõige parem. 2. Kellega tutvus Indrek kuuris, kus ta mõtisklemas käis? Indrek tutvus kuuris Tiinaga, tüdruk, kes ei suutnud kõndida, kuid uskus, et teda ravitakse inglite poolt terveks. 3. Miks hakkas Indrek perekond Vaarmannide pool käima? Indrek hakkas aina sagedamini külastama perekond Vaarmannide kodu, sest talle meeldis seal vahelduseks käia. Tal oli koht, kuhu minna, koht, mis polnud Vargamäe. Ta sai nii Tiina kui ka Molliga hästi läbi ja ta kiindus neisse.
Mis motiveerib mind õppima ? Et koolis õppetöö sujuks on õpilastele vaja motivatsiooni. Igal õpilasele on see erinev. Motivatsiooni puudumisel võib kõik mõttetuna tunduda. Minule on motivatsiooniks haridus ning ka vanemate ja enda rahulolu. Selle rahulolu tekitavad minu head hinded. Nätikes kui hinded korras pole siis ma ei saa puhkusele kaasa sõita või ei või nädalavahetusel kuhugi minna, kuhu ma tahaksin. Sest pean mingiteks järeltöödeks õppima. Kõige tähtsam motaivaator on siiski haridus ning haritus. Pean omandama koolis saadud tarkusi ning neid elus kasutama. Et kuhugi heale töökohale saada, peaks eeskätt olema hea eriala nind haridus. Kuid kui ei õpi ei saa ka eksameid hästi tehtud, sest puuduvad teadmise. Kui eksamid hästi tehtud on suur võimalus saada ülikooli ennast edasi harima. Seega minu suurimad motivaatorid on hea haridus ning enese heaolu mille tegitavad suurel määral hinded koolis. ...
Hariduse globaliseerumine Liisa Eensoo Hariduse globaliseerumine ja avardumine võimaldab nii riigi kui kodaniku tasandil arengut näha kompleksse protsessina. Sellest tulenevad kogemused annavad Eestile võimaluse osaleda ja kaasa rääkida otsuste tegemisel rahvusvahelisel tasandil. Hariduse kaudu taastoodetakse generatsioonide ebavõrdseid võimalusi. Kui vanematel on halvem sotsiaalmajanduslik staatus, vähendab see hiljem lapse võimalusi koolis edukalt toime tulla. Seetõttu on paljudes Euroopa riikides püütud vähendada hariduslikku kihistumist, vältides laste varast selektsiooni ja eelistades ühtluskooli printsiipi. Erineva sotsiaalse taustaga laste ebavõrdset stardipositsiooni saab tasandada, kui kõigile tagatakse kõrgekvaliteediline haridus. Seetõttu pööratakse Põhjamaades tähelepanu juba kooli-eelsele haridusele, et kooli minnes oleks ...
Triin Gretel Tauk Saku Gümnaasium 12. klass Tel: 59009072 E-mail: [email protected] Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: mis on sinu jaoks Euroopa Liit? Euroopa Liidus olemine on minu meelest privileeg. Euroopa Liit tähendab minule vabadust ja tohutuid võimalusi, tuleb vaid teada ja tunda oma õigusi. Euroopa Liidu riigid on tihedalt omavahel seotud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Euroopa Liit sätestab norme, jagab toetusi, pakub võimalusi ja vajadusel ka tuge. Üks olulisemaid võimalusi on minu jaoks re...
annaabi.ee 
