Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: mis on sinu jaoks Euroopa Liit? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sinu jaoks Euroopa Liit?
Triin Gretel Tauk
Saku Gümnaasium
12. klass
Tel: 59009072
E-mail: [email protected]
Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: mis on sinu jaoks Euroopa Liit?
Euroopa Liidus olemine on minu meelest privileeg. Euroopa Liit tähendab minule vabadust ja tohutuid võimalusi, tuleb vaid teada ja tunda oma õigusi. Euroopa Liidu riigid on tihedalt omavahel seotud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Euroopa Liit sätestab norme, jagab toetusi, pakub võimalusi ja vajadusel ka tuge.
Üks olulisemaid võimalusi on minu jaoks reisida Euroopa Liidu riikides viisavabalt. Selline reisimisviis, kus kannad kaasas vaid ID-kaarti, muudab ühe töö-, kultuuri- või puhkusereisi kergemini organiseeritavaks. Ei ole vaja hakata hankima endale viisat, mis võib nii mõnigi kord üpris kaua aega võtta. Olen saanud palju reisida, kuid minu üks meeldejäävamaid reise oli siis, kui osalesin Euroopa Liidu Comeniuse projektis . Sain tuttavaks õpilastega Austriast , Hispaaniast ning mujaltki, kellest üks oli ka minu juures vahetusõpilaseks . Pool aastat peale nende käiku Eestisse avanes mul võimalus minna nädalaks elama hispaanlanna juurde, kes oli minu juures ööbinud. Saime kogeda teineteise elustiili (toit, muusika , vaba aja veetmine ). Kogu see projekt oli üks väga hariv, silmaringi avardav ning mul oli võimalus leida sõpru tõenäoliselt kogu eluks.
Samuti on minu jaoks teine väga oluline lisavõimalus omandada head haridust Euroopa Liidu ülikoolides . Üheks haridusprogrammiks on näiteks Erasmus + , mille abil on võimalik ülikooliõpilastel omandada haridust mõnes välismaa ülikoolis ning samuti töötada praktikandina mõnes ettevõttes. Need on võimalused, mis avardavad silmaringi ja annavad suuri kogemusi. Hetkel abituriendina mõtlen ma palju sellele, mida edasi teha ning millised võimalused mul haridustee jätkamiseks on. Välismaale kohe õppima minna tundub veidi hirmutav ning seetõttu olen väga huvitatud minema Erasmusega kasvõi ainult üheks semestriks välismaale õppima. Õppides mõnes muus Euroopa Liidu riigi ülikoolis saaks õppida tundma kohalikku kultuuri, eluolu, keelt, ajalugu ja leida tuttavaid, kes jagavad samu huvisid. Võimalus õppida mainekates ülikoolides enda valitud erialal annab tulevikus võimaluse leida sobiv ja tasuv töö.
Euroopa Liit on väga suur ja rikas oma erinevuste poolest, sest siin on palju rahvusi ning keeli. Hoides kokku, saame jagada omavahel kõike head ja natuke halvemat, mis meid üheskoos tugevaks teevad. Häid suhteid ja laia tutvusringkonda omades on tulevikus kõik teed valla!
Eesti 10 aastat Euroopa Liidus-mis on sinu jaoks Euroopa Liit #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TriinGretel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal

Geograafia
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

stabiilsus on suurem.  Kui varem arvati, et immigrandid liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis üha rohkem võib näha seda, et hoopis töökohad lähevad sinna, kus on tugev tööjõubaas juba ees ja inimkapitali juurdepääs tagatud.  Seetõttu on riikidel aina olulisem soodustada mobiilsuskeskuste teket, sest need aitavad luua töökohti ka kohalikele töötajatele. Paljud riigid töötavad aktiivselt selle nimel ning nüüd peab ka Eesti mõtlema sellele, kuidas pääseda mobiilsemaks muutuva tööjõu maailmakaardile, et mitte jääda tuleviku töö maailmas kaotajaks. Täiendavalt: Kuigi ühest määratlust hetkel ei ole, võib käsiloleva uuringu kontekstis mõista rahvusvahelise mobiilsuse all töötajate riigipiiride ülest lühiajalist geograafilist paindlikkust, kus tööjõud pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt.

Nõustamine
LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE
62
odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

SISSEJUHATUS Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaegu igal pool, arvutid, erinevad mängud, filmid jne. Praegusel ajastul ei saakski ilmselt ükski inimene ilma võõrkeele oskuseta hakkama. Selles uurimuse püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Samuti pakkus töö autorile huvi teada saada, mida

Keeleteadus
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus
Andekas laps
45
doc

Andekas laps

........................ 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori............................................. 27 3.5Edu alus: olla hingelt saarlane.............................................................................29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus..........................................................

Sotsiaalpedagoogika
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu

Ühiskond
III kursuse materjal
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast

Ühiskond
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun