menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis
hindamisest, sotsiaalteaduskonna üliõpilased tunnevad rohkem huvi üldjuhtimise temaatika vastu). Konspekt on küll avalikult Internetis kõikidele huvilistele lugemiseks, kuid selle ülesehitus ei ole iseõppijale sobiv. Õppematerjalide kõrval on ka konkreetse kursuse ajakava ja õppetöö tulemused. 1.2 Põhjused Eelpool mainitud probleemid on tingitud järgmistest põhjustest: 1. Projektijuhtimise eriala on suhteliselt noor, mistõttu on terminoloogia ja fundamentaalsete teemade ring alles välja kujunemas. 2. Magistrandi esimene projektijuhtimise konspekt valmis õppetöö käigus. See sobis hästi ühele konkreetsele õpperühmale. Jäik ülesehitus (teemade jagamine peatükkidesse, peatükkide numeratsioon, näidetele viidatakse peatükkide seest) ei tekitanud esimesel korral probleeme. 3
vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks. Kuidas aga jõuda niikaugele, et ajakirjanikud ei 1 eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab: ,,Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel."
Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused 13 2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3
3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4.1 Juhtimisfunktsioonide eristamine 45 4.1.1 Juhtimisfunktsioonid majandusteaduses 45 4.1.2 Ettevõtte strateegia, taktika ja poliitika 47 4.1.3 Miks on strateegia tähtis? 48 4.1.3.1 Kahanev sündimus 49 4.1.3.2 Sissetulekute jaotumine 50 4.1.3.3 Tänapäeva kasvavad tööstusharud 51 4.1.3.4. Tulemuste defineerimine 51 4.1.3.5
asp , viimati vaadatud 04.11.2008 3 matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased
seteadmiste ja -oskuste kujundamine ja arendamine ning mõtlemisainese Paraku pole üht autorit ja õpiku välja- andmine igaühe rollist riigi kaitses andmise innustunud eestvedajat aja- ongi selle õpiku peamised eesmärgid. loolast Rein Helmet enam meie seas. Olgu õpiku uustrükk pühendatud Riigikaitse seotus eri eluvaldkonda- tema mälestusele. dega on üks põhjusi, miks autorite ring on ühe õpiku kohta tavatult suur. Kaitseministeerium 1. Eesti sõjaajalugu Sõjaajaloo mõiste Maailma rahvaste ajalugu koosneb esimesel juhul on meile abiks sõjatea- suures osas sõdadest. Ka eestlaste dus ja teisel sõjaajalugu. minevik ei erine selle poolest teiste Sõjateadus on teadusharu, mis kä- rahvaste omast. Eesti asend piltlikult
Tänapäevast arenenud ühiskonda iseloomustab infotehnoloogia kõrge tase. Arvutikasutamisoskust nimetatakse ka juba teiseks kirjaoskuseks. Järjest valjemalt räägitakse sotsiaalsest kapitalist, mis sisaldab endas erinevaid sotsiaalseid oskusi. Riikide arengutaseme näitajaks on teeninduses ja infotehnoloogiaga tegevate aladel töötajate % kogu töötajaskonnast. Võrdle antud näitajaid Balti vabariikides ja tee järeldus, miks just Eesti pääses läbirääkimistele Euroopa Liitu astumiseks. Tuleviku- ja seega siis ka praegune ühiskond ootab oma liikmetelt hoopis teistsuguseid võimeid ja eelkõige on see võime ja oskus suhelda. Võime/ oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teise inimesega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta temalt vastu informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist. Ja seda kõike lähtudes eelistatult võidan-võidad põhimõttest.
Kõik kommentaarid