Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Miks valisin Autotehniku eriala” (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ma valisin autotehniku eriala?

Essee


Miks valisin Autotehniku eriala”
Miks ma valisin autotehniku eriala? Ma valisin selle eriala selle pärast,et mulle meeldib nokitseda autode ja muu taolise tehnika kallal ning mull on kannatust pisi detailide suhtes mida igal ühel pole.Mõni ei suuda kinnitada pisikesi detaile või väikseid osi sisaldavaid asju et kus on vaja tegeleda väikese mõõduliste mutrite,poltide,seibide või muu taolisega. Selles erialas ma saan õppida autode ehitust,agregaatide tööpõhimõteid ja palju muud. Eriala raames on võimalik teha ka autojuhi load .Eriala lõpus on võimlik ka lisa eksam mille sooritanud saab diplomi mida loetakse kõrge tunnustusena ka euroopa autotöö kodades kuhu on võimalik minna tööle asuma, mida tavalise lõputunnistuse puhul ei pruugita tunnistada. See sügis valmis ka uus praktika baas kus on parim tehnika mida igas ametikoolis juba ei ole. Autotehniku erialaga saab ka keskhariduse mida on vajalik selleks et minna edasi õppima selle eriala raames ning täiustada ennast.
Plaanis on hakkata tulevikus tööle automehhanikuks või lausa asutada oma remondi ettevõte.Automehhaaniku eriala on ka väga kasulik kuna sa siis oskad ise autot remontida ning sellega säästad raha auto teeninduste pealt kus küsitakse kõrget hinda mingi osa remondi eest.Seda eriala osates saad teenida ka kõrvalt väikest lisa raha kui remontida tuttavate autosid palju sootsamalt kui teenindused seda teevad ning ka kiiremini kuna teenindustes võivad nad viivitada et saada rohkem raha.
Edasi tuleb kindlasti minna õppima kuna autod muutuvad kogu aeg moodsamateks eriti tuleb pöörata rõhku elektroonikale kuna tänapäeva autodes on seda palju ning selle 3,5 aastase õppega ei tee eriti midagi tänapäeva autode juures.
Nende põhjuste pärast valisingi selle eriala.
Miks valisin Autotehniku eriala #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mutter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arvo valton
28
doc

Arvo valton

menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis

Kirjandus
Projektijuhtimise e-konspekt
95
pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

hindamisest, sotsiaalteaduskonna üliõpilased tunnevad rohkem huvi üldjuhtimise temaatika vastu). Konspekt on küll avalikult Internetis kõikidele huvilistele lugemiseks, kuid selle ülesehitus ei ole iseõppijale sobiv. Õppematerjalide kõrval on ka konkreetse kursuse ajakava ja õppetöö tulemused. 1.2 Põhjused Eelpool mainitud probleemid on tingitud järgmistest põhjustest: 1. Projektijuhtimise eriala on suhteliselt noor, mistõttu on terminoloogia ja fundamentaalsete teemade ring alles välja kujunemas. 2. Magistrandi esimene projektijuhtimise konspekt valmis õppetöö käigus. See sobis hästi ühele konkreetsele õpperühmale. Jäik ülesehitus (teemade jagamine peatükkidesse, peatükkide numeratsioon, näidetele viidatakse peatükkide seest) ei tekitanud esimesel korral probleeme. 3

Infosüsteemi projekteerimine
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks. Kuidas aga jõuda niikaugele, et ajakirjanikud ei 1 eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab: ,,Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel."

Eesti keel
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused 13 2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3

Inimeseõpetus
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4.1 Juhtimisfunktsioonide eristamine 45 4.1.1 Juhtimisfunktsioonid majandusteaduses 45 4.1.2 Ettevõtte strateegia, taktika ja poliitika 47 4.1.3 Miks on strateegia tähtis? 48 4.1.3.1 Kahanev sündimus 49 4.1.3.2 Sissetulekute jaotumine 50 4.1.3.3 Tänapäeva kasvavad tööstusharud 51 4.1.3.4. Tulemuste defineerimine 51 4.1.3.5

Juhtimine
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

asp , viimati vaadatud 04.11.2008 3 matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased

Humanitaarteadused
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

seteadmiste ja -oskuste kujundamine ja arendamine ning mõtlemisainese Paraku pole üht autorit ja õpiku välja- andmine igaühe rollist riigi kaitses andmise innustunud eestvedajat aja- ongi selle õpiku peamised eesmärgid. loolast Rein Helmet enam meie seas. Olgu õpiku uustrükk pühendatud Riigikaitse seotus eri eluvaldkonda- tema mälestusele. dega on üks põhjusi, miks autorite ring on ühe õpiku kohta tavatult suur. Kaitseministeerium 1. Eesti sõjaajalugu Sõjaajaloo mõiste Maailma rahvaste ajalugu koosneb esimesel juhul on meile abiks sõjatea- suures osas sõdadest. Ka eestlaste dus ja teisel sõjaajalugu. minevik ei erine selle poolest teiste Sõjateadus on teadusharu, mis kä- rahvaste omast. Eesti asend piltlikult

Riigiõpetus
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Tänapäevast arenenud ühiskonda iseloomustab infotehnoloogia kõrge tase. Arvutikasutamisoskust nimetatakse ka juba teiseks kirjaoskuseks. Järjest valjemalt räägitakse sotsiaalsest kapitalist, mis sisaldab endas erinevaid sotsiaalseid oskusi. Riikide arengutaseme näitajaks on teeninduses ja infotehnoloogiaga tegevate aladel töötajate % kogu töötajaskonnast. Võrdle antud näitajaid Balti vabariikides ja tee järeldus, miks just Eesti pääses läbirääkimistele Euroopa Liitu astumiseks. Tuleviku- ja seega siis ka praegune ühiskond ootab oma liikmetelt hoopis teistsuguseid võimeid ja eelkõige on see võime ja oskus suhelda. Võime/ oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teise inimesega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta temalt vastu informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist. Ja seda kõike lähtudes eelistatult võidan-võidad põhimõttest.

Suhtlemis psühholoogia




Kommentaarid (1)

tehnikud1618 profiilipilt
tehnikud1618: nii lahe tänan!!!
21:21 13-09-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun