Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand "Maailm on valla-minna või mitte" (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju erinevaid elamusi Maailm on valla- minna või mitte?
Maailm on valla – minna või mitte?
Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada . Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte?
Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänapäeval väga palju erinevaid võimalusi, kuidas igapäevaselt suhelda inimestega, kes asuvad kasvõi teises maailma otsas. Väljarände tulemusena, jääb kodumaale vähem inimesi. Paljud noored, kes on läinud välismaale, elavad sinna nii sisse, et tagasi elama nad Eesti ei tulegi. Leiavad teises riigis endale töö, loovad seal pere ja jäävadki sinna. Meie kodumaa väljaränne on kahjuks väga suur.
Inimesed reisivad iga aastaga üha enam. Käiakse puhkusereisidel, avastusretkedel, tööreisidel ja paljudel muudel reisipõhjustel. Reis tähendab seda, et minnakse teatud ajaks kodumaalt ära, kuid tullakse alati tagasi. Reisidel käiakse nii üksi, perega kui ka sõpradega. Üha enam on tekkinud erinevaid reisibüroosid, kes aitavad inimesi reisivalikutega ja teevad neile häid hinnapakkumisi. Reisimine avardab silmaringi. Tutvutakse uute inimestega, uue kultuuriga . Proovitakse teistsuguseid sööke ja aktiivseid elamusi. Kõige enamlevinud reisimisvahend on lennuk. Lennukid on mugavad ja jõuavad sihtpunkti kiiresti. Samuti reisitakse ka laevade ja autodega.
Väga hea võimalus ennast proovile panna on õpilasvahetus. Õpilasvahetuse raames läheb noor tavaliselt aastaks teise riiki. Vahel on need programmid ka pooleaastased. Talle leitakse pere, kelle juures ta hakkab elama. Talle leitakse kool, kus ta hakkab õppima. Selle aasta jooksul peab ta hakkama saama ilma vanemate ja sõpradeta võõras riigis ja kultuuris. Aasta jooksul peab ta ära õppima ka kohaliku keele. See programm ei ole üldse odav ja kinni maksma peab selle kas vanemad või noor ise. Õnneks on tehtud ka korralikud stipendiumid, mis aitavad kindlasti raha kokku saada. Õpilasvahetuse suureks plusiks on see, et noorel ei ole võimalik jääda teise riiki kauemaks ja ta tuleb kindlasti kodumaale tagasi, mis ei välista muidugi seda, et ta kooli lõppedes ei lähe sinna riiki elama.
Mina leian, et maailma avastamine on tore ja sellega võib leida inimene iseennast . Ta saab aru, kuhu ta kuuluda tahab. Tema silmaring laieneb ja ta õpib uusi asju tegema ja nägema maailma teise pilguga. Elus tuleb erinevaid võimalusi ära kasutada ning kui selleks on võimalus avastada maailma, siis ma arvan, et sellest keelduda ei tohiks. Eks lõplikult otsustab inimene ise, tahab ta jääda enda kodumaale või olla kodumaast eemal.
Kirjand-Maailm on valla-minna või mitte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 316951 Õppematerjali autor
Kirjand teemal "Maailm on valla-minna või mitte". Kirjand on kontrollitud õppejõu poolt ja kirjutatud maksimumpunktidele. Klassi parim töö.

Sarnased õppematerjalid

Meediateooriad arvamuslugu - Noorte lahkumine Eestist
2
docx

Meediateooriad arvamuslugu - Noorte lahkumine Eestist

Ta tahab kõike näha, teha, kogeda ning kuni pole veel suuri finantskoormaid ega lapsi, ei hoiaks teda justkui miski ühe koha peal kinni. Aastaid on meedias räägitud, kuidas noored lahkuvad Eestist "parematele jahimaadele". Lõviosa neist läheb välismaale õppima, kuid paljud lähevad ka tööle. Väga levinud on pärast keskkooli lõpetamist võtta aastaks aeg maha ja avastada maailma väljaspool kodumaa piire. Kuid kas see ikka on tavaliselt vaid aasta või on oht, et mõneks ajaks välismaale sõitnud noor ei puutugi enam kunagi kodumaa pinda? Välismaal õppimise või lühiajalise elamise kogemus on inimesele asendamatu. See muudab teda julgemaks, iseseisvamaks ja läbi uue kultuuri õpetab teda nägema maailma ka teise nurga alt. Ometi suhtutakse viimasel ajal kodumaalt lahkunud noortesse justkui taunivalt. "Mujal näib ikka muru rohelisem, küll nad varsti saba jalge vahel, tagasi tulevad

Meediateooriad
Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist
6
docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Projekt lõppes aastal 2012 ja selle kahe aasta pikkuse tegevuse käigus naases kodumaale vaid 27 lahkunud noort. Projektil oli veebileht, kuhu lisas oma CV tervelt 743 inimest aga arvestades nendest reaalselt naasnute arvu võib järeldada, et ilmselt ei olnud projekt kahjuks siiski niivõrd edukas, et kõigile CV lisanutele oleks suudetud tagada Eestis see töö ja võimalused, mis tooks nad tagasi. Aga ka need 27 inimest, kes naasesid kodumaale, on juba parem kui mitte kedagi. Ma usun, et paljud välismaale lahkunutest tuleksid tagasi, kui Eesti riik suudaks pakkuda neile samasugust sissetulekut kui välismaal töötades. Eestlasel peaks olema kodumaal kindel tunne, et ta suudab ennast ja oma peret üleval pidada. Kahjuks on selleks, et seda tunnet tekidata, vaja reaalseid muudatusi nagu suur palkade ja toetuste tõus. Eestil tundub olevat veel väga pikk maa minna, et tõusta samale tasemele paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Ühiskond
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on

Uurimustöö
Essee-Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik
6
doc

Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik

Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees

Kirjalik eneseväljendus eesti keeles,...
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

kuid nende liikmeks olemine on sageli väga kallis. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga humoorikas rahvas. Tihtipeale käivad huumor ja iroonia käsikäes. Taanlasest aru saamiseks on tähtis mõista irooniat. Ka eneseiroonia on oluline osa taanlaste mentaliteedist. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanis toimub väga palju muusikafestivale. Muusika on suure au sees Taanis. Aasta kõige soojemal ajal, suvel, on valida paljude rocki, folgi ja džässmuusika festivalide või kontserdite vahel. Kõige tuntuimad festivalid on Roskilde Festival, Skanderborg Festival, The Folk Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz Festival. (Mis on Taani kultuur? 2015) 1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani

Geograafia
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga

Nõustamine
Mida tähendab olla eurooplane
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud ja mitte teenimatult. Sisuliselt võib kitsaskohad, millistest need protsessid lähtuvad, lugeda üles ühe, kui mitte poole käe sõrmedel. See ja võimalikele lahendustele osutamine ongi käesoleva töö põhieesmärke. Alustada tuleks tõenäoliselt identiteedist, selle maailmajao trumbist ja needusest. Vaadates mujale, ei leia kusagilt sellist enesemääratluste paljusust (täpsemalt leiab, võtkem või Aafrika, aga siin mängib rolli ühiskonna erinevus). Selle üle on pikalt arutletud

Eesti keel
Noored Eesti tööturul - uurimistöö
22
docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

..............................................................11 4. Küsitlus: Noorte teadmised tööõigusest............................................................................12 4.1 Metoodika ja valim.................................................................................................12 4.2 Tulemuste analüüs..................................................................................................12 5. Vead, mida noored teevad tööle asudes või tööd otsides.................................................14 Kokkuvõte................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun