Ta tahab kõike näha, teha, kogeda ning kuni pole veel suuri finantskoormaid ega lapsi, ei hoiaks teda justkui miski ühe koha peal kinni. Aastaid on meedias räägitud, kuidas noored lahkuvad Eestist "parematele jahimaadele". Lõviosa neist läheb välismaale õppima, kuid paljud lähevad ka tööle. Väga levinud on pärast keskkooli lõpetamist võtta aastaks aeg maha ja avastada maailma väljaspool kodumaa piire. Kuid kas see ikka on tavaliselt vaid aasta või on oht, et mõneks ajaks välismaale sõitnud noor ei puutugi enam kunagi kodumaa pinda? Välismaal õppimise või lühiajalise elamise kogemus on inimesele asendamatu. See muudab teda julgemaks, iseseisvamaks ja läbi uue kultuuri õpetab teda nägema maailma ka teise nurga alt. Ometi suhtutakse viimasel ajal kodumaalt lahkunud noortesse justkui taunivalt. "Mujal näib ikka muru rohelisem, küll nad varsti saba jalge vahel, tagasi tulevad
Projekt lõppes aastal 2012 ja selle kahe aasta pikkuse tegevuse käigus naases kodumaale vaid 27 lahkunud noort. Projektil oli veebileht, kuhu lisas oma CV tervelt 743 inimest aga arvestades nendest reaalselt naasnute arvu võib järeldada, et ilmselt ei olnud projekt kahjuks siiski niivõrd edukas, et kõigile CV lisanutele oleks suudetud tagada Eestis see töö ja võimalused, mis tooks nad tagasi. Aga ka need 27 inimest, kes naasesid kodumaale, on juba parem kui mitte kedagi. Ma usun, et paljud välismaale lahkunutest tuleksid tagasi, kui Eesti riik suudaks pakkuda neile samasugust sissetulekut kui välismaal töötades. Eestlasel peaks olema kodumaal kindel tunne, et ta suudab ennast ja oma peret üleval pidada. Kahjuks on selleks, et seda tunnet tekidata, vaja reaalseid muudatusi nagu suur palkade ja toetuste tõus. Eestil tundub olevat veel väga pikk maa minna, et tõusta samale tasemele paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on
Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees
kuid nende liikmeks olemine on sageli väga kallis. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga humoorikas rahvas. Tihtipeale käivad huumor ja iroonia käsikäes. Taanlasest aru saamiseks on tähtis mõista irooniat. Ka eneseiroonia on oluline osa taanlaste mentaliteedist. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanis toimub väga palju muusikafestivale. Muusika on suure au sees Taanis. Aasta kõige soojemal ajal, suvel, on valida paljude rocki, folgi ja džässmuusika festivalide või kontserdite vahel. Kõige tuntuimad festivalid on Roskilde Festival, Skanderborg Festival, The Folk Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz Festival. (Mis on Taani kultuur? 2015) 1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani
Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga
küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud ja mitte teenimatult. Sisuliselt võib kitsaskohad, millistest need protsessid lähtuvad, lugeda üles ühe, kui mitte poole käe sõrmedel. See ja võimalikele lahendustele osutamine ongi käesoleva töö põhieesmärke. Alustada tuleks tõenäoliselt identiteedist, selle maailmajao trumbist ja needusest. Vaadates mujale, ei leia kusagilt sellist enesemääratluste paljusust (täpsemalt leiab, võtkem või Aafrika, aga siin mängib rolli ühiskonna erinevus). Selle üle on pikalt arutletud
..............................................................11 4. Küsitlus: Noorte teadmised tööõigusest............................................................................12 4.1 Metoodika ja valim.................................................................................................12 4.2 Tulemuste analüüs..................................................................................................12 5. Vead, mida noored teevad tööle asudes või tööd otsides.................................................14 Kokkuvõte................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus
Kõik kommentaarid