Haridus on valgus (0)

HARIDUS ON VALGUS

Haridusest sõltub kõik

Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi)
Kool ja haridus on aluseks kõigele - see aitab tulevases elus edasi areneda ja pürgida kõgemale, tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhisüüdlaseks ka vanemad, ükskõiksed vanemad. Lapsel peab ometi olema keegi kes tema käekäigust huvituks, aga kui sellist isikut pole, kaob igasugune tahe pingutada. Tekib tunne et kellel seda veel vaja läheb. Loomulikult iseendal. Mõtetu on õppida kellegi teise jaoks. Millist kasu see isik saab? Ei mingisugust. Kõik mis teed , teed ainult iseendale, nii on ka koolis õppimisega. Ei õpi- saad nägema niguripäevi, kui õpid- elad üldjuhul head elu. On vähe neid kes ilma hea hariduseta on saavutanud midagi suurt.
Haridustee algab juba vägagi varakult- nimelt lasteaiat. Juba sealt saab tugeva põhja edasi minekuks kooli . Oletan et lapsed lähevad lasteaeda keskmiselt kolmeselt. Saab mängida, areneda ja tegeleda paljude lapsepõlves oluliste asjadega. Laps käib lasteaias neli aastat ja siis on see tõeline lapsepõlv läbi ja algab raske koolitee . Kõik algab niiöelda algkooliga. Siis on kõik veel lihne, saadakse esimene kaks- nutetakse ja kardetakse koju minna. Kui saadakse viis-tundub see päev mailma kõige parema ja toredamana. Kui neli klassi läbi, siis algavad tasemetööd. Kui on sooritatud edukalt siis suundutakse edasi põhikooli lõpetamise suunas. Kurb, aga tõsi, kuid enamustel lähebki sel ajal õppimise tahe kusagile kuu suunas ja head õpiharjumused kaovad. Põrutakse läbi. Aga need, kes suudavad ja ennekõike tahavad õppida, säravad teiste seal nagu taeva kõige eredamad tähed. Kuuendas jällegi tuleb teha tasemetöid, siis selguvad enamasti need kes ei ole loodud põruma. Kahensandas esimene katsumus eksamitega- üleminekueksam. Seal hetkel tundub kõik see eksamitega seonduv nõnda hirmus ja rakse. Kui see möödas on hirm kadunud ja pinge langenud ja minnakse sirgema seljaga ühekseandasse klassi ja selle lõpetamise suunas. Ja siis see algabki- eksmamiperiood. Konsultatsioonid, tundide kaupa õppimine ja kohutav närvipinge. Kui kõik see läbi siis algab kooli raskeim osa- gümnaasium. Kaob ära veerandite lõpus olev pingelangus. Tuleb palju uusi õppeaineid ja nõrgemad langevad välja. Ette tuleb palju raskusi ning jälle tulevad eksamid. Need läbi, siis saabub taaskord lõpetamine. Algab iseseisev elu. Sel hetkel on võimalusi palju. Kas minna edasi õppima, kui jah, siis kuhu ja mida. Seal ajajärgul tuleb teha tähtsaid otsuseid sest sellest otsusest sõltub kõik. Kui lõpiks siis haridus kätte saadakse on jälle võimalusi palju. Kas minna veel edasi õppima, et end veelgi täiendada ja arendada või minna tööle. Kui otsus langetatud siis algab tõeline elu. Ja lõpuks on haridus see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud.