· Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1.septembril , aga tõuseb tuhast nagu fööniks igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L)
Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub.
OSVALD: Võid küll, aga äkki tahab Roland, või mina ise pikali visata. ROLAND: Sul oleks seal parem. Ma panen su magama. Lähme. (Roland ja Laura lähevad tahatuppa.) 6. stseen Osvald kallab endale pitsi ja joob tühjaks. Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse juures, istub laua taha. Ootab umbes pool minutit. OSVALD: No kurat küll! ROLAND: (tuleb uksele. Ütleb üle ukse teise tuppa Laurale.) Jaa-jaa, ole rahulik. Ma tulen kohe. (Sulgeb ukse.) OSVALD: Kuidas on? ROLAND: Jääb kohe magama. Ta ärkas täna väga vara. Hakkate kolima või? OSVALD: Ei hakka. Mõtled neid pappkaste? Ei hakka kolima. ROLAND: Teeme ühe tee veel, siis ma poen ka Laura juurde, sinna mahub lahedasti. OSVALD: Üle kahe ei mahu. ROLAND: (naerab) Ja-jah. OSVALD: Laura on vapustav naine. Saite koolis tuttavaks? ROLAND: Jah, kohe esimesel kursusel. OSVALD: Vapustav naine.
Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja ROLAND: Siis ma ei saa sind aidata. tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse OSVALD: Tegelikult on lugu nii, et sa juures, istub laua taha. Ootab umbes pool saaksid, aga sa ei taha. minutit.) ROLAND: Ei saaks, kuidas ma saaks. Kas OSVALD: No kurat küll! ma pean oma naise sulle andma? (Naerab.) ROLAND (tuleb uksele, ütleb üle ukse teise (Paus.) tuppa Laurale): Jaa-jaa, ole rahulik. Ma OSVALD: Peaksid andma jah. tulen kohe. (Sulgeb ukse.) ROLAND: Mis jutt see on?! See pole mehe OSVALD: Kuidas on? jutt! ROLAND: Jääb kohe magama. Ta ärkas täna OSVALD: See on just mehe jutt. Kahe mehe väga vara. Hakkate kolima või? jutt. Üks mees tahab teise mehe naist endale. OSVALD: Ei hakka
Ma loodan, et ei. KIOKO Mis sa veel tegid? IKE Ühel hommikul ma ei läinud enam selle mehe juurde. Enne seda läksin öösel tema korterisse ja jätsin kirja sinna, kus ma seisin. Ma kirjutasin: Ma loodan, et surm on ootamist väärt. Jätsin võtmed sinna ja läksin ära. Mul pole aimugi, kes ta oli. Me ei rääkinud. Ma nägin ainult tema raha ja viletsust. Ja ma mõtlesin, et kui ma sealt ära ei saa, siis mu teadvus kaob nii, et ma ei märka. Skelett kasvab üle keha, nahk luidub. Ja nii ma tulin sinu juurde. KIOKO Kus sa ülejäänud aja olid? IKE Eksinud. Väga segaduses. KIOKO On see üle läinud? 14 IKE Aina selgem on, et maailm libiseb teadmatusse. Kohalolu selgus keset maailmapöörist. Ainult imestus jääb alles. Eks ma harju sellega ka ära ja siis polegi
Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! Vaadake ometi raudmehi ja munkasid kohe näha, et nad on meist oma arengus sada aastat ees! Me peame kõigest jõust pingutama, et neile järele jõuda!" Ja ta viiski ema külasse elama; nad ehitasid endale väikse tare ja mu isa õppis kündma ja külvama ning sai endale sirbi ja käsikivi. Ta hakkas käima kirikus ja õppima saksa keelt, et mõista raudmeeste kõnet ja nende käest veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa. Ta sõi leiba ja kiitis suud matsutades selle headust ning kui ta õppis veel selgeks odrakördi keetmise, polnud tema vaimustusel ja uhkusel enam üldse otsa ega äärt. ,,See mekkis nagu okse," tunnistas mulle ema, aga isa sõi odrakörti kolm korda päevas, krimpsutas küll väheke nägu, kuid väitis, et see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. ,,Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus.
on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha, ja üksi neist jagu ei saa... Sa magad, chiquito, mu poeg. Võib-olla unes õnne näed. Ning kuigi muret toob hommik, siis ometi kõikjal ei koida ju päikseta päev. Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Seal lainete taga on saar, ka seal on kõrged palmipuud. Ja üle nende on samuti helendav taevas ja kollase sõõrina kuu. Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, on sarnaselt sinised veed... Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe neil kaluri rajad ja teed... 7 Sa magad, chiquito, mu poeg. Sind ootab tavaline päev. Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed. Kaugel, kaugel, kus on minu kodu H. Suurkask / rahvaviis Ameerika Ühendriikidest Kaugel, kaugel, kus on minu kodu,
Kõik kommentaarid