Kas Elu valge rästana on õnnelik või õnnetu? Ma olen täiesti kindel, et sellele küsimusele ei ole ühte ja õiget vastust. Mitte miski päris maailmas ei ole nii must-valge. Ma usun, et selle küsimuse vastus sõltub täiesti inimese enda iseloomust. Need, kes soovivad olla igat pidi täiesti normaalsed ja halli massi sulanduvad, peaksid elu valge rästana väga õnnetuks. Samas need, kellele meeldib silma paista ja olla eriline ning elus palju erinevat kogeda, peaksid elu valge rästana kindlasti õnnelikuks. Kui toetuda ainult Alfred de Musset'i raamatule ,,Lugu valgest rästast", siis jääb mulje, et elu valge rästana ei saa mitte mingit pidi olla õnnelik. Lugu algab sellega, et juba lapsepõlves põlgavad teda vanemad ning jõuab välja selleni, et isegi kui valge rästas on kuulus ja tuntud ja soovitud, siis on see õnn vaid väline teesklus ning tegelikult oma südames sooviks ta siiski olla tavaline rästas. Lõpuks kui lugu pöörab hetkeks ...
Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et tapab enda isa ja abiellub oma emaga. Oidipus otsustas Korintoselt lahkuda. Pidades Polybost oma päris isaks, uskus ta, et põgenedes linnast ei lähe ennustus täide. Maailmas ringi rä...
Milles peitub õnn? Maailmas, kus elab miljonites ning lausa miljardites inimesi, on vaid vähesed õnnelikud. Ka need, kellel on kõik mida nad vajavad, pole saaduga rahul. Vaatamata kultuurilistele ning keelelistele erinevustele on siiski paljudel inimestel üks soov: saada õnnelikuks. Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikka...
Meeste ja naiste suhted Tsehhovi ,,Kajakas" Tsehhovi ,,Kajakas" valitseb meeste ja naiste vahelistes suhetes paras sasipundar. Teoses on palju ristuvaid suhteliine ja peaaegu kõik tegelased armastavad kedagi, samas leidmata reeglina vastuarmastust. Näidendi alguses kirjeldatakse Masa ja Medvenko kohtumist. Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Masasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi- tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega l...
IMPRESSIONISM 1874. · realismi edasiarendus mingil määral, "Hetke mulje" Muutused: · uudsed süzeed(suurlinnad, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid jne.) · uut moodi kujutamine (valguse ja õhu kaudu, erivärviliste pintslitõmmetega, ühevärvilised pinnad kadusid, varjud värvilised-vähenes ruumilisus) · loobuti traditsioonilisest kompositsioonist · suurenes subjektiivsus · vabaõhumaal- pr. k plein air EDGAR DEGAS PIERRE-AUGUSTE RENOIR Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. CLAUDE MONET "Tõusev EDOUARD MANET(1832-1883) Selged piirjooned, sügav ja tume taust, valgused ja varjud, kurtisaan-jõukas, haritud, kõrgemast seltskonnast naine, must kass, esitatud seksapiilsena. ...
Pürgides teadmatuse poole Õnn on salapärane mõiste, millest kõik räägivad, kuid mille tähendust keegi täpselt sõnastada ei oska. Ometigi pürgime kõik selle ,,teadmatuse" poole ehk ongi see meie elu eesmärk? Inimestel on komme end alati ja igas olukorras teistega võrrelda. Küll tuuakse võrdluse alla nii palganumbreid, välimust, teadmisi kui ka õnne. Me oleme kõik mitmeid kordi mõelnud, miks tundub naabrimees sedavõrd õnnetu olema või miks on koristajatädi täna nõnda õnnetu. Õnn on rahulolu. Õnnelik saab olla vaid inimene, kes on rahul nii iseendaga kui ka ümbritsevaga. Täisväärtuslikuks eluks vajame perekond ja lähedasi. Need on inimesed, kes võtavad meid sellistena, nagu me oleme ning kellele saame igas olukorras loota. Kindlustunne on väga suur osa õnnest. Õnnelik on inimene, kelle töö on tema hobi. Ikka ja jälle räägitakse õnnetutest hingedest, kes vanemate soovil...
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Kr...
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
Künnap, 11 K Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks? Jevgenil oli olemas kõik, mida üks noormehe hing ihaldada võis: naised, raha, tunnustus. Kuid juba varajasest lapsepõlvest pidi ta vastamisi seisma üksindusega. Nimelt ta vanemad ei vaevunud oma poega kasvatama ega õpetama, seda tegi ta kas üksinda või kasvatajate abiga. Loogiline ju on, et ilma ema, isa hooleta muutub laps nö. e...
Vaene Liisa Vaene Liisa räägib jõukast perest, kellel peale Liisa isa surma hakkab elu allamäge minema. Liisa hakkab ise raha teenima linnas lilli müües. Ta kohtab ühte toredat noormeest nimega Erast, kes tahab kõik Liisa lilled topelt raha eest ära osta. Erast ja Liisa armuvad ja kõik läheb enamgi kui hästi, kuni Erast teatab, et ta peab sõtta minema. Liisa on kurb aga ta laseb Erastil sõtta minna.Kuude möödudes kohtab ta Erasti linnas ja imestab, mis ta siin teeb. Erast oli oma raha sõjas maha mänginud ja tahtis nüüd rikka naisega abielluda. Liisa pettus temas ja uputas end tiiki, sest Erast pettis teda. Kui Liisa ema Liisa surmast teada sai, siis ta oli jahmunud ja suri peagi. Nüüd on see väike onnike, kus Liisa pere elas tühi ja kõhe. Erast oli oma elu lõpuni õnnetu, aga võib-olla sai ta teises elus õnnelikumaks.
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde. Miks lastakse armastusel minna nii kaugele, et keegi saab viga või surma selle tulemusena? Oma tõelisi tundeid mõistetakse liiga hilja ja siis ei anna enam midagi teha. Hoolimatus põhjustab sageli kibestumist ja ka soovi teiste elu põrguks teha. Miks tekib inimestel tahtmine teistele kätte maksta? Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, te...
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimi...
Kes vastutab Doriani elu nurjamineku eest? Iga inimene vastutab ise oma elu eest, nii nurjaminekute kui ka õnne, ning oleks vale otsida süüdlast, kes sinu elu rikkus, vaid tuleks vaadata omaenese sisse, sest tavaliset letiakse süüdlane sealt. Mõningatel juhtudel, aga ongi inimene saanud halba mõju ja seetõttu muutunud ebaviisakaks, mitte tolerantseks, teisi ära kasutavaks ning halvemal juhul teisi inimesi vihkavaks isiksuseks. Doriani elulugu oli õnnetu. Ta oli noor ja ullike, kui tema eluteele juhtus sattuma Lord Henry Watton, kes hakkas vaikselt tema elu rikkuma enda soovituste ja õpetusetega. Harry andis talle saladusliku raamatu, mis oli Dorianile nagu püharaamat ja rääkis talle, et noorus on elus kõige tähtsam. Halvast mõjust täidetuna soovis ta oma maali ees, enda hinge nimel, jääda igavesti nooreks ja ilusaks, mis müstilisel toimel juhtuski. Oma maali kurjusepoolt nähes soovis Dorian hakata kõike paremaks tegema...
"Faust" teose täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. ELU MÕTE:" Ta on mu ainus siht ja kogu elu mul temata on ainult oleskelu." "On vana tarkus veelgi jõus: Nõrk olgu tugevaga nõus. Kes söandab õigust taotada, võib elu, vara kaotada." " Alt taeva poole pilke tark ei heida, ei unista seal omataolist leida." " Ei asjatu sel olnud otiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!" INIMESE OLEMUS: "Jah! Inimeste põlv on vaadata nii paha, et seda nähes kuratki ei taha neid enam kiusata." " Hõiska, hing, ja õlles uju! Milleks mulle vaev ja hool? Rõõms...
Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneli...
Prosper Mérimée ''Colomba. Carmen'' ''Colomba'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Korsika saar, 19. sajandi I pool PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Colomba Colomba oli metsik maal üles kasvanud tüdruk. Teda panid tegutsema armastus venna ja isa vastu. Isa surm tõstis temas kättemaksuhimu ning viha isa mõrvarite vastu. Samuti oli temas palju naiselikku ning ka ebanaiselikku kavalust, mis tegi noore naise ohtlikuks vastaseks vaenlastele. · Orso Kuna Orso lahkus kodusaarelt noorena, olid temas arenenud mandri kombed ja kasvatus, huvi kunsti ja poeesia vastu. Sisemuses oli temas siiski tunda korsiklasele iseloomulikku talitsematust ning auküsimustest kinni pidamist. · Lydia Lydia oli ehtne inglise seltskonnadaam, kes pidas rangelt kinni viisakusest ja kommetest. Noore naise jaoks oli tähtsaimaks kogeda midagi ennekogematut ning k...
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskend...
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VII : filosoofia annab meile võimaluse tunda paremini jumalat, me saame teenida Jumalat paremini ja ustavamalt, kui me tunneme filosoofiat, me orjame Jumalat läbi filosoofia. XVI: Filosoofia annab meile vabaduse, me orjame filosoofiat, et tunda ennast vabana, jõukana. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Õnneliku elu saavutamine on see, kui sa suudad elada sellest, mida sulle annab loodus, kui sa suudad elada nii, et sööd nii palju, et ei tunne nälga sa ei pea elu eest õgima ennast lõhki, sa pead jooma nii palju, et kustutada janu mitte ahnida endase sisse kogu joogi annuse, mis sul on ette andud, sa pead kanda nii palju riideid, et saad ennast kaitsta külma eest vaid mitte neid riideid, mis toovad sinu teiste seast välja ja teevad sinust eraku. Inimene, kes nii ei oska ei saa kunagi rikkaks, kuna mida rohkem rikkus sul on...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge TÕDE JA ÕIGUS I Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht.. .....................................................................................................1Sisukord ............................................................................................... .......2Kokkuvõte............................................................................................. ....3-4 Tegelased................................................................................
Arutelu: Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Koostanud: Mikk Mihkel Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Kes siis ikkagi on õnnelik inimene? Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse ,,õnnesärgis" sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema elu õnnetu. Päris nii see pole ja eksivad need kes nii räägivad, arvavad. ...
Katku Villu enesetapu põhjused. A. H. Tammsaare teos ,,Kõrboja peremees" on sisult minu jaoks sünge ja masendav. Miks? Teose peategelane Katku Villu on hea südamega ja töökas mees, kuid kellel ei lähe elus kuigi hästi ning keda saatus väga ei hellita. Tänu äkilisele iseloomule on ta kaotanud palju väärtuslikku aega oma elust. Ta oli noorena metsas jooksnud ja silma kaotanud, hiljem purjus peaga naise pärast inimese mõrvanud ning selle eest vangis istustunud. Vanglast vabanedes oli Villu endasse tõmbunud ja hoidis inimestest eemale. Ta tegi Katkul kõvasti tööd, et minevikku unustada ja omamoodi eluga edasi minna. Kuid edevus ja alkohol viisid selleni, et ta plahvatuses käe kaotas ja peale seda oli ta täiesti sant ning peaaegu töövõimetu. Nii teiste kui ka enda jaoks ei olnud ta enam täisväärtuslik inimene. Temast hoiti meeleldi eemale, sest seal, kus oli Villu oli alati riid ja tüli. Villu elus oli ka armastust ja unistusi. Tema südam...
Kirjavahetus Tatjana kiri Oneginile oli tolle aja kohta äärmiselt kohatu, sest sel ajal peitus inimese väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha...
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil...
Mida eestlane väärtustab? Mis on elu mõte? Seda ei tea me keegi. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Elu saab aga väärtustada. Elu väärtused jagunevad. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eest...
Elu ilma vanemateta Meie vanemad meile kõige tähtsamad siin maailmas. Nemad hoolitsevad meie eest, aitavad, muretsevad, hoiavad ja teevad kõike, et meil oleks hea olla. Neid ei suuda meile asendada mitte keegi. Kõik kellel on vanemad peaksid olema väga õnnelikud, kuid on ka neid kellel ei ole vanemad. Väga palju on õnnetuid lapsi, kellel ei ole vanemad. Põhjuseks on see, et kas vanemad on surnud, vanemahooldus ära võetud või midagi muud. Need lapsed kes on kasvanud vanemateta ei ole need samad inimesed, kes kasvasid koos ema ja isaga. Vanemateta kasvanud lapsed on nõrgemad, tundlikumad ja tihtipeale ka häbelikumad. Palju on ka neid kel on olemas ainult 1 vanem. Tohutu hulk on olemas neid inimesi kes on veetnud oma lapsepõlve koos ainult 1 vanemaga, kas isa või emaga. Põhjuseid on palju, peamiseks põhjuseks tänapäeval on see, et vanemad lahutavad, ning laps peab otsustama kumma juures ta...
Kuidas olla õnnelik? Õnnelik saab olla mitut moodi. On õnnesid mis kestavad väikese hetke. Näiteks kui saada koolis hea hinne. Õnnelik ollakse kohe kuid juba järgmise tunni ajal on see unustatud. On ka pikk õnne hetk, mis kestab kogu päeva, kui see jääb meelde või on kogu aeg silmaulatuses. Inimesed on tavaliselt peaaegu kogu aeg õnnelikud. Harva on nad õnnetud. Peamise osa päevast või elust ollakse siiski õnnelik. Paljud inimesed on väga tihti õnnelikud kuid nad ei näita seda lihtsalt välja kuna nad ei taha. Kogu aeg ei pea hakkama naerma. Piisab ka sellest, kui lihtsalt ollakse õnnelik. Teised inimesed jälle näitavad välja, et nad on õnnelikud. Kui keegi on õnnelik, siis ta tavaliselt naerab suure suuga või siis lihtsalt naeratab omaette. Mõned inimesed lähevad nii õnnelikuks, et hakkavad lausa nutma. Kuid nad ei saa kurvaks. Neid pisaraid nimetatakse õnnepisarateks, mis tulevad ikka väga suure õnne...
Me vajame muinasjutte Argipäev ja rutiin muutuvad üha enam tavapärasemaks inimeste elus. Samuti jääb puudu loomingulisusest ning ebatavalisust kohtab harva. Miks me vajame muinasjutte? - Me vajame muinasjutte inimkonna ellujäämiseks, põhimõtteliselt uueks mõtteviisiks. Inimestel on saanud kombeks aina vähem mõelda ning improviseerida. Ühesõnaga on tänapäeva inimesed palju mõttevaesemad, kui nad olid seda sada aastat tagasi. Meie probleemiks on kiire elutempo, mille kõrvalt ei jää aega enda fantaasia arendamiseks. Sellele ei mõelda küll palju, kuid fantaasia mängib meie elus suurt rolli. Nimelt uute olukordade toimetulekuga näevad inimesed ränka vaeva ning fantaasia puudumise korral võib pidada selliseid inimesi läbikukkujateks. Läbikukkujateks nimetan ma inimesi, kellel puudub mingisugunegi oskus rutiinist ja oma tavapärasusest eemalduda. Öeldakse, et lapsed vajavad muinasjutte oma loomingulisuse j...
Õnnetu Kaotaja Igal ühel on oma õnn mõnedel rohkem, teistel aga vähem. Inimesed meie ümber kipuvad ütlema, et kõik oleneb meist endist, kuid kas see on ikka nii? Elu on mäng, kuhu me panustame nii palju kui vähegi võimalik. Selle lõppedes aga kaotame kõik, sest mitte keegi ei lahku võitjana. Hoolimata sellest pakub elu nii head kui ka halba ning me võtame sellest kõik, mis võtta annab. Mäng algab sünniga ja lõpeb surmaga. Mõnel on see lühike, kuid õnnelik. Teisel aga pikk ning piinarikas. Mind paneb mõtlema, miks eksisteerib selline ebavõrdsus ühiskonnas. Kuidas inimkond üldse julgeb tunnistada iseendale, et üks on parem kui teine? Me kõik sünnime siia ilma võrdsetena, kas pole nii? Juba kohe alguses antakse meile hinnang, teadmata millised me tegelikult oleme. Seda nimetatakse eelarvamuseks. Kuid kas ilus näolapp ning hea figuur teeb inimese meeldivaks? Paraku o...
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma. Jah, Tiina polnud kindlasti võitja, tema soov oli ju vaid elada rahus koos Margusega, kuid seda tal saavutada polnud võimalik. Ent kas siin loos oligi üldse võitjaid? Mõtleme kasvõi Mari peale, kes oli kogu selle loo süüdlane - kas saab üldse arvata, et ta võis olla õnnelik, kui Tiina lõplikult metsa põgenes? Olgu mis oli, aga Mari ju tegelikult sisimas teadis, et...
Salman Rushdie "Kesköö lapsed" Ingrid Hakmann II LO Salman Rushdie Ahmad Salman Rushdie 19. juuni 1947 Bombay Cambridge`i ülikool(ajalugu) India päritolu Suurbrittannia kirjanik neli abielu (viimane 2004-2007) kaks last Eesti keeles kolm raamatut 14. 02.1989 andis Iraani toonane usujuht ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit) - 09. 2012 suurendati poole miljoni võrra "Kesköö lapsed" romaan 1981 Lehekülgi 446 Inglise keeles rahvusvaheline tunnustus India ja Pakistani ajalugu aastatel 1915-1977 maagiline realism, ajalugu Booker Prize ja James Tait Black Memorial Prize 1981 Tegelased Seleem Sinai - peategelane ja jutustaja - mitmeid hüüdnimesid - keeruline ja segane sugupuu - sünnib ööl, mil India saab iseseisvaks - tilkuv nina - ühest kõrvast kurt - üks sõrmeots läinud kiusamise tagajärjel Padma Mangroli - Se...
Essee Inimene otsib õnne Iga inimene sünnib siia ellu üks kord. Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgi...
Kõne ,,Elult tuleb õppida elu väljakannatamise kunsti" Tere austatud kuulajad! Olen Marleen ja räägin oma mõtetest teemal kuidas elus hakkama saada. Nicolas Chamfort oli inimene, kes ütles, et elult tuleb õppida elu väljakannatamise kunsti. Seesama prantsuse kirjanik on ka väitnud, et elus tuleks mõõnade vältimiseks vähem mõelda, rohkem tegutseda ja mitte kogu aeg kõrvalt jälgida, kuidas me oma elu elame. Kaldun nõustuma teise mõttega. Julgen isegi öelda, et elus ei tohiks lihtsalt välja kannatada ja oodata, et aeg asjad paremaks muudab. Õnneliku elu nimel tuleb vaeva näha, elu endale elamisväärseks muuta. Õnn ei tule vaikselt ootaja juurde, see on meie oma kätes. Vale on öelda, et keegi pole sündinud ei õnnetu ega ka õnnelikuna, kuid arvan, et siin peitub õnn pigem selles, et inimene on ise endale eduka karjääri üles seadnud, kui selles, et t...
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, o...
IGAÜKS ON OMA ÕNNE SEPP Igaüks on oma õnne sepp. See on väga tuntud Eesti vanasõna. Tegelikult on ka see õigem vanasõna. Selle kõige lihtsam lahtiseletus on see , et iga inimene korraldab oma elu ise. Hästi või siis halvasti. Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse „õnnesärgis“ sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema ...
Prantsusmaal- zonglöörideks, Hispaanias-huglaarideks, Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ball...
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu...
Armastus või Elu. Ei ole armastust ilma eluta, ja elu ilma armastuseta. Armastus kõige imelisem tunne Maailma peal, mis on antud inimesele üle. Armastus- kõige arusaamatum ja salapärasem nähtus inimese emotsionaalses elus. Just armastus sunnib meid tegema mõtlematuid tegusi: häid ja vastupidiseid. Õnnelik armastus annab inimesele tiivad, teeb teda võimalikuks lendama, kuhu ta tahab. Igaüks on meist näinud armunud inimest, võimalik, et olite ise tema kohal : mis õnnelikud silmad tal ikka on! Nad säravad nagu tähed öises taevas... Kõnnak muutub kergeks ja õhuliseks: selja taha on kasvanud kahjuks teiste jaoks nähtamatud tiivad..Olles sellises seisundis inimene avastab endas varem tundmatuid võimed ja andeid. Ühel ärkab poeetiline anne, üks võtab pintslitest ja värvidest kinni. Armunud inimesed tahavad karjuda terve Maailma peale oma tunnetest. Nende süda, hing ja meel on täis emotsioone, et vaikida sellest. A...
Mõtted pärast Kafka ,,Kirjad Milenale'' lugemist Armastus on kõik, mis ülendab, suurendab ja rikastab meie elu."(Franz Kafka) Segased tunded ja saatuse poolt määratud üksindus on see, mis põhjustab õnnetu elu. Otsustusvõimetus ning ülitundlikkus, samas õnne järele janunev loomus. Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski ...
Stendhali elu kokkuvõte lühidalt Marie Henri Beyle ehk kirjaniku nimega Frederic Stendhal on sündinud 1783-1842 Grenobles, Prantsusmaal.Pärit on Stendhal jõukast perest , kuid siiski oli tema lapsepõlv õnnetu. Tema ema suri kui Stendhal oli alles väike ning tema parim sõber oli tema enda õde ja isa temast väga ei hoolinud.Kuna isa temast ei hoolinud, usaldas Stendhali Katoliku preestri hoolde , selle ainsaks tulemuseks oli see , et Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku.Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. Kõik inimesed jagas ta punasteks ja mustadeks , punased olid Napoleoni toetajad ja patrioodid, mustad olid kelmid kuningavõimu pooldajad ja rojalistid ( ka tema isa oli rojalist) 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel mis viisid teda läbi Euroopa.1814 peale Napoleoni langust asus ta elama Itaaliasse.Itaalias viibimine on jätnud sügava jälje Stendhali loominguss...
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi, tema ümber on küll teised inimesed, aga oma hingest on ta kõik nad välja tõrjunud. Kui Harry üle pika aja vanale sõbrale külla läheb, selgub, et ta ei suuda enam hunti endas talitseda ning see paiskub välja, hävitad...
ESSEE PAAR ASJA HINGE PEAL Sünniga kaasnevad lapsele õigused ja hiljem ka kohustused. Vanemaks saades suurenevad õigused, aga ka kohustused. Lapsevanemaks saades aga, võtab inimene endale suurima kohustuse- vastutada ja hoolitseda veel ühe ilmakodaniku eest. Hoolitsevaid ja vastutavaid meetodeid laste kasvatamisel on mitmeid- mõned vanemad teevad kõik, et laps tulevaseks iseseisvaks eluks hästi ette valmistada, pakkudes lapsele esmaseid vajadusi- armastust ja hoolitsust. Samuti käitumisreegleid ja hea/normaalse ühiskonna kombeid ja tavasid. Seda kõike ikka selleks, et laps elus paremini läbi lööks ja iseseisvalt edukamalt hakkama saaks. Kahjuks aga, on ka perekondi või vanemaid, kus lapse sünd on võibolla lihtsalt rahateenimise võimalus või „väike apsakas“, millega paratamatult tuleb „kuidagi“ hakkama saada , või siis isegi seda mitte. Karm, aga tõde. Nende vanemate ...
Ja päike tõuseb ... Robert Cohn tagasihoidlik ja kindlusetu, tunneb alaväärsus kompleksi selle üle et ta on juut. Alustas poksimisega et parandada oma enesetunnet. Abiellus esimese tüdrukuga peale kolledzit. Tundes et on õnnetu selle naisega, oli hea hoop kui naine ta maha jättis. Kolis californiasse ja kohtus uue naisega. Nad reisisid euroopasse, kus ta kirjutas novelli. Hiljem läks ameerikasse novelli kirjastama. Kaotab oma tagasihoidlikkuse kuid muutub aga isekas ja egostlikuks. Püüab meelitada Jake Barnesit et too sõidaks temaga lõuna ameerikasse koos temaga. Aga Jake ei ole huvitatud. Jake kohtub ühe tütarlapsega kohvikus ja võtab ta klubisse kaasa. Klubis aga kohtub ta Brettiga, tema eluarmastusega. Esimese maailmasõja ajal sai Jake haavata ja on nüüd impotent. Brett aga armastab seksida, ning ta ei suuda ära öelda sellele, isegi koos olles oma armastatud mehega. Cohn on samuti seal ega suuda silmi pöörata Brettilt, kuid Brett j...
1. Kuhu Robert Waltson reisis ja kuidas ta seal Victor Frankensteiniga kohtus? Miks Frankenstwein seal viibis ja mis seisundis ta oli? Robet Waltson reisis Põhjavaba avastusreisile. Ta soovis leida arktilist mereteed nendele maadele, kuhu sõitmiseks kulus muidu palju aega ja soovis lahendada ka magneti saladust. Meres triivivalt jääpangalt päästis ta inimese, kes oli seal ühe koera ja kelguga. Ta oli väga halvas seisundis.Tema käed ja jalad olid peaaegu külmunud ja tema keha oli vinsutustest väga kurnatud. 2. Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus? Teda huvitas loodusteadus. Ta leidis noorena ühes võõrastemajas viibides ühe vana teadlase raamatu, milles räägiti tarkade kivist ja elueleksiirist ja see hakkas teda väga huvitama. Need teooriad olid juba ammu teadlaste poolt ümber lükatud ja kuna tema nendest asjadest ja vanadest teadlaste teooriate...
Ja päike tõuseb … Robert Cohn tagasihoidlik ja kindlusetu, tunneb alaväärsus kompleksi selle üle et ta on juut. Alustas poksimisega et parandada oma enesetunnet. Abiellus esimese tüdrukuga peale kolledžit. Tundes et on õnnetu selle naisega, oli hea hoop kui naine ta maha jättis. Kolis californiasse ja kohtus uue naisega. Nad reisisid euroopasse, kus ta kirjutas novelli. Hiljem läks ameerikasse novelli kirjastama. Kaotab oma tagasihoidlikkuse kuid muutub aga isekas ja egostlikuks. Püüab meelitada Jake Barnesit et too sõidaks temaga lõuna ameerikasse koos temaga. Aga Jake ei ole huvitatud. Jake kohtub ühe tütarlapsega kohvikus ja võtab ta klubisse kaasa. Klubis aga kohtub ta Brettiga, tema eluarmastusega. Esimese maailmasõja ajal sai Jake haavata ja on nüüd impotent. Brett aga armastab seksida, ning ta ei suuda ära öelda sellele, isegi koos olles oma armastatud mehega. Cohn on samuti seal ega suuda silmi pöörata Brettilt, kuid Brett ja ...
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude F...
Anton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ 1. Milline oli professor Serebrjakovi iseloom? Millised tervisehädad teda vaevasid? Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas, põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva, sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed suhtuksid temasse tähelepanelikumalt. Armastab kuulsust, melu ja kära. Tundis end vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi enda ümber natuke rumalamana endast. Pidas end teistest natuke üleolevaks. Teada vaevas enda arvates reuma või rinnaangiin. Samuti esinesid hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja) professorisse? Teist...
Lugemisleht noorsooraamat ,,Kadri" Teose autor Silvia Rannamaa on kirjutanud mitu toredat raamatut. ,,Kadri" on tema esimene raamat, mis ilmus esmakordselt aastal 1959 ja võeti kohe väga suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest. Tegevus leiab aset peale Teist maailmasõda viiekümnendatel aastatel ühes Eesti linnas. Peategelane on 13 - aastane Kadri, kes arvab, et ta on kõige õnnetum tüdruk terves maailmas. Ta ei saa aru, miks just tema peab olema see hädapätakas, kellel alati viltu veab. Katkend raamatust: ,,Ainult ühest ma ei saa aru miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun,...
Kuhu põgeneda iseenda eest? Inimese suurim traagika seisneb selles, et ta ei tunne iseennast, et ta on tihti iseenda psüühika ees otsekui tumeda mere ees. Ta püüab ennast leida, aga alati ei pruugi see õnnestuda. Lõpuks võib tekkida tüdimus. Inimese sisemaailmas on tekkinud kaos, mida on raske mõista ja millega on raske toime tulla. Sees valitseb tühjus. Tahaks justkui põgeneda enda eest. Chateaubriandi ,,Réne" on lugu melanhoolsest mehest, kes seisab samade probleemide ees. Inimese arengu väga tähtis etapp on tema lapsepõlv. Inimese esmased väärtushinnangud, iseloom ja maailmavaade saab alguse kodust. Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke, kes Rénel oli, oli tema õde Amélie, kes oli ühtlasi ka tema ainus mängukaaslane, kal...
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest, et tüdruk oli puhas ja range eluviisiga. Aga ka tüdruk armus tem...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
