Kas Elu valge rästana on õnnelik või õnnetu? (1)

Sarnased õppematerjalid

15

odt

Referaat "Valge Daam"

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011  Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10

Kultuurilugu

57

doc

Hiir rätsepaks

Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke,  kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame.  Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima.

Kirjandus

60

docx

Mõtteterad

Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust.

Kirjandus

21

doc

Vene kirjandus

Dostojevski elu ­ kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi ­ mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6"

Eesti keel

4

doc

Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus

" Tundub, nagu oleks autori meelest terve maailm vaid armastajapaarile allunud ning armastus annab võime teha peaaegu kõike. . Henrik Visnapuu elus olid naised vaatamata pidevale haiget saamisele tähtsal kohal ja tema luuletused väljendasid enamasti kellegi kaotust, järgnevat lootusetust ning seejärel ihaldamist: ,,Ma ostsin so tähitsevi kirvega, / siidi ja nahkadega. / Nüüd silmade ahkadega / valitsed mind kireta. / Olen so ori, so peni, / järgi käin sulle senni, / kunni lööd, valge, jala pahkadega." Kurvemad tunded ei läinud mööda ka Underist, kuid tema luuletused lahkumisest ja üksijäämisest olid enamasti põgusaks ajaks ning pigem jäädi ootama uut kohtumist: ,,Ei lahkuks veel, kui oleks meie teha: ma sinu naine olen, sinu neid. Muust võõrutand meid teineteise leid: muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. /.../

Kirjandus

8

doc

Filosoofia kokkuvõtted

Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era ­ või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis end. Ühiskond ei saa iial teada, miks inimesed end tapavad, kuid nad saavad aidata nende otsuste mõjutamisel, mis võib otsustada nende elu

Filosoofia

16

rtf

Seneca moraalikirjad Luciliusele

metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha eest sedavõrd, kuipalju heaks enesetundeks tarvis. Karmimalt tuleb keha kohelda, et ta hingele tõrksalt ei kuuletuks; toit vaigistagu nälga, jook kustutagu janu, riie kaitsku külma eest, maja kindlustagu kehalist kaitsetust. Pole tähtis, kas ta on laotud murumätastest või kaugetelt maadelt toodud kirevatest kividest.

Haridus

38

docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

ei puutunud enam nii palju üksteisega kokku ning Mari oli nüüd pigem mõisahärra naine mitte Tõnu naine. See tõttu ei võtnud Mari enam Tõnu kuulda. Näiteks kui Tõnu ütles Marile, et ta enam mõisahärra juures ei käiks, siis Mari vastas, et tema täidab lepingut ning käis mõisahärra juures edasi. d) Millised olid Mari ja laste suhteid Mari ja laste vahelised suhted olid väga head, kuna Mari ülesanne oligi peres lapsi kasvatada. Mari tihti mängis lastega või jutustas neile huvitavaid lugusi, mida ta ise väljamõtles. Näiteks kui Mari läks mõisa, siis lapsed küsisid kus Mari on ja kas ta tuleb tagasi ikka. e) Arutle, milles avaldus Mari vastuolulisus. Mari vastuolulisus väljendus selles, et ta ei tahtnud, et keegi teda käsutaks või tema eest otsuseid teeks. Tol ajal ei olnud naistel nii võrd palju sõnaõigust, kuid Mari tahtis näidata, et tema sõna maksab. Näiteks: Tõnu üritas igat moodi meelitada Mari mõisa minema, kuid

Kirjandus

Kommentaarid (1)