Kas Elu valge rästana on õnnelik või õnnetu? (1)

Kas Elu valge rästana on õnnelik või õnnetu?
Ma olen täiesti kindel, et sellele küsimusele ei ole ühte ja õiget vastust. Mitte miski päris maailmas ei ole nii must-valge. Ma usun, et selle küsimuse vastus sõltub täiesti inimese enda iseloomust. Need, kes soovivad olla igat pidi täiesti normaalsed ja halli massi sulanduvad, peaksid elu valge rästana väga õnnetuks. Samas need, kellele meeldib silma paista ja olla eriline ning elus palju erinevat kogeda, peaksid elu valge rästana kindlasti õnnelikuks.
Kui toetuda ainult Alfred de Musset’i raamatule „Lugu valgest rästast“, siis jääb mulje, et elu valge rästana ei saa mitte mingit pidi olla õnnelik. Lugu algab sellega, et juba lapsepõlves põlgavad teda vanemad ning jõuab välja selleni , et isegi kui valge rästas on kuulus ja tuntud ja soovitud, siis on see õnn vaid väline teesklus ning tegelikult oma südames sooviks ta siiski olla tavaline rästas. Lõpuks kui lugu pöörab hetkeks rästa jaoks rõõmsaks ja ta leiab endale armstava naise, kes on samuti valge rästas, siis osutub ka see pettuseks ning murrab valge rästa südame.
Need inimesed, kes eriti loetu üle ei arutle ja usuvad vaid seda, mida sealt raamatust lugeda võib, leiavad kindlasti, et selline elu ei saa olla õnnelik. Siiski, kui veidi mõelda ja mitte keskenduda niivõrd loos välja toodud rästa iseloomule , siis võib selline elu vägagi õnnelik olla. Miks peaks kedagi kurvastama see, kui kõik sorti linnud soovivad, et temasugune oleks üks neist ja pakuvad talle kohta endi seas. Miks lakkab valge rästa südames armastus peale seda, kui tuleb välja, et tema armastatu polegi eriline valge rästas. Antud loos käitub ta täpselt sama moodi teda armastanud linnuga, nagu tema endaga käituti varem. Teistele rästastele ta ei meeldinud oma valge värvi pärast ja nad ei saanud teda sellpärast armastada .Samas täpselt sama moodi lendab ta oma armastatu juurest ära, kui näeb et ta ei olegi eriline valge rästas. Langetab täpselt sama moodi oma otsuse vaid sulestiku värvuse põhjal. Ta võiks ju mõista, kui palju vaeva pidi see värvitud linnule valmistama ja mida kõike ta oli valmis tegema, et võita valge rästa armastus. Arvan, et sellise iseloomuga linnule on tema saatus igati paras ja õnnetu, kuid teistsuguse iseloomu puhul võiks elu valge rästana olla palju õnnelikum, kui tavalisel rästal. Ta võiks olla õnnelik ja kuulsam, kui teised l innud ja tema armastatu armastus võiks olla mitu korda kirglikum, kui armastus tavalise rästa vastu. Kõik on suhteline ja sõltub mis nurga alt asja vaadata.