Rahvastiku etniline struktuur Aja loolis e lt kujune nud inimrühma , ke s rä ä gib s a ma ke e lt ja ke lle l on ühine a s ula nime ta ta ks e e tnos e ks . Va nim e tniline ühe ndus on hõim, ke da ühe nda va d e s ime s e d e s iva ne ma d, kombe d, ke e l või re ligioon. Nä ite ks Aa frika s on kokku üle 600 e ri hõimu, a ga riike on 53. Kui hõim e la b kogukonna na , ke lle l pole is e s e is va t riiki, s iis e i s a a ta ka ka s uta da oma riiklus e ga ka a s ne va id s uve rä ä ns e id õigus i. Kui hõim ra ja b oma riigi, s iis muutub ka te ma diploma a tiline ja õigus lik s a a tus . Etnilis e tunnus e a lus e l piiritle ta v riigi koda nikkonna os a on ra hvus . Ra hvus e l võib, kuid e i pruugi olla oma riik. Riigi a rvuka ima t ja domine e riva t ra hvus t nime ta ta ks e põhira hvus e ks ning riigi ra hva s tiku te is ts ugus e e tnilis e tunnus e ga os a s id nime ta ta ks e vä he mus ra hvus e ks . Etnos e olulis e ks tunnus e ks on ke e l. Ma a ilma
Medaljon Ene Sepp Ele ry Mitm a n 9 .kla s s Miks valisin selle raamatu ? T a h a n lug e d a kõ ik s e lle s s a rja s o le va d ra a m a tud lä b i. S e e o n n üüd jä rg m ine o h ve r. O n tä na p ä e va ne . Millest raamat räägib ? T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis
COLOS S EUM J a ne li Lille a llik 10.a · Rooma s uurim a mfite a te r Colos s e um e hita ti 1.s a ja ndil pKr. · Ehitus t a lus ta s 70.a a s ta l ke is e r Ve s pa s ia nus ja lõpe ta s 82. a a s ta l te ma poe g. · Rooma Colos s e um s a i nime tus e lä he dus e s a s unud ke is e r Ne ro hiige lkuju (nn. kolos s i) jä rgi. · Colos s e um on põhipla a nilt e llips ikujuline , mõõtme te ga 188x156 m. · Vä lis müüri kõrgus on 48,5 m. · Ehitis e üldpikkus 524 m. · P e a mine ma te rja l on lubja kivis t te llis e d, mille kinnita mis e ks e i ka s uta tud mörti va id ra udkla mbre id. · Antiika ja l s uurus e lt kolma s s ta a dion. · Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja Ve s ta pre
TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m ·
Ma rce l Ducha mp Koos ta s : Me e lis Ma ripuu s ünninime ga He nri-Ro be rt-Marc e l Duc hamp s ündinud 28. juuli 1887 s urnud 2.oktoobe r 1968 pra nts us e -a me e rika kuns tnik la hkus kodus t 10-a a s ta s e lt ja õppis oma va ne ma te ve nda de e e s kujul jä rgmis e d 7 a a s ta t Roue nis Corne ille ' lüts e umis va ra s e d tööd on pos timpre s s ionis tlikus , kubis tlikus ja fovis tlikus s tiilis Ducha mpilt pä rine b mõis te "re ady-m ade ", mis tä he nda b, e t te ha s e s va lmis ta tud a s ja d oma ka s uta mis ke s kkonna s t e ra lda tuna on kuns t "Jalg ratta ratas " 1913 "Fo ntään" 1917 "S e its e po is s me e s t pruuti lahti riie tamas " 1915/1923 "L.H.O.O.Q." 1919 "Rro s e S e lavy" "Me rtzbau " 1933 "Pruut" "Akt tre pil" os ka s hä s ti ma le t mä ngida oli tuge v ma te ma a tika s ja joonis ta mis e s te guts e s ma le a ja kirja nikuna 1927
GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti
tunn kolm emb gud rina na ks i algu ri loo l i n Selle a, sest in d e ses l 1789 ja di 22. är . 83. neid järgi it on nullid oli r numb t e m a n gud Alldepaurd on jaotatud Kantonid Departema ng ar ron dis s e ment). epa r tem a ngudeks ( llp r ef ektuur Alldepartem ang jagune
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega ü
Kõik kommentaarid