Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi (0)

1 Hindamata
Punktid
Na is te õigus e d ja kohus tus e d
(Is la mi us u jä rgi/Kora a n)
Õigus e d ja kohus tus e d
Is la m a nna b oma na is te le õigus e d, s a ma s e i tohi unus ta da kohus tus i, mis
Is la mi us uga ka a s ne va d.
Me e s te l on ka oma õigus e d ja kohus tus e d, a ga s e e on hoopis te ine te e ma .
Na is te õigus e d
Õigus toidule , e lukoha le ja riie tus e le
Õigus nõuda a bika a s a lt õigla s t kohtle mis t
Õigus ha ridus e le
Õigus va lida a bie llu a s tumis e üle
Õigus oma da ma hr'i
Õigus la huta da a bie lus t
Õigus tööta da , va ra oma da ja rika s olla
Õigus pä rida
Õigus me he va ra le , s a ma l kui me he l e i ole õigus s e ndile gi oma na is e ra ha s t
Na is te kohus tus e d
Tä hts a im a bie lu rikkuma tus e ka its mine , mille a lla kuuluva d: S e ks ua a ls e
va he korra luba mine , dis kre e ts us a bie lu a s ja de ga , a bika a s a le kuule ka s ole mine ,
truudus , ma ja pida mis tööde te ge mine , la s te ka s va ta mine ,
Riie tus e kohus tus
Lõpe tus e ks
Is la m tõs tis na is e ühis konna s kõrge s s e s e is us s e ja a ndis ta lle s e llis e d õigus e d,
mille s t pa ljud e uroopla nna dki 20. s a ja ndi a lgus e s va id unis ta da võis id. Ka hjuks
a ga e i ole kõik ne e d õigus e d tä na pä e va l is la mima a ilma s na is te le ta ga tud.
P e a le P rohve t Muha mme di (s a ws ) s urma le vis is la m vä ga kiire s ti e da s i ja s e e
e i a ndnud vä rs ke te l mos le mite l piis a va lt a e ga is la mi s e a dus t õppida ja te a dmis i
kinnis ta da . S e e ga e la s id pa ljud ra hva d e da s i oma va na de kultuurita va de jä rgi ja
on a ja möödude s õppinud ne id pida ma is la miks , kuigi te ge likult e i ole ne il
is la miga mida gi pis tmis t.
Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi #1 Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi #2 Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi #3 Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi #4 Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Rahvastuku etniline struktuur
7
pptx

Rahvastuku etniline struktuur

Rahvastiku etniline struktuur Aja loolis e lt kujune nud inimrühma , ke s rä ä gib s a ma ke e lt ja ke lle l on ühine a s ula nime ta ta ks e e tnos e ks . Va nim e tniline ühe ndus on hõim, ke da ühe nda va d e s ime s e d e s iva ne ma d, kombe d, ke e l või re ligioon. Nä ite ks Aa frika s on kokku üle 600 e ri hõimu, a ga riike on 53. Kui hõim e la b kogukonna na , ke lle l pole is e s e is va t riiki, s iis e i s a a ta ka ka s uta da oma riiklus e ga ka a s ne va id s uve rä ä ns e id õigus i. Kui hõim ra ja b oma riigi, s iis muutub ka te ma diploma a tiline ja õigus lik s a a tus . Etnilis e tunnus e a lus e l piiritle ta v riigi koda nikkonna os a on ra hvus . Ra hvus e l võib, kuid e i pruugi olla oma riik. Riigi a rvuka ima t ja domine e riva t ra hvus t nime ta ta ks e põhira hvus e ks ning riigi ra hva s tiku te is ts ugus e e tnilis e tunnus e ga os a s id nime ta ta ks e vä he mus ra hvus e ks . Etnos e olulis e ks tunnus e ks on ke e l. Ma a ilma

Geograafia
Medaljon
7
ppt

"Medaljon"

Medaljon Ene Sepp Ele ry Mitm a n 9 .kla s s Miks valisin selle raamatu ? T a h a n lug e d a kõ ik s e lle s s a rja s o le va d ra a m a tud lä b i. S e e o n n üüd jä rg m ine o h ve r. O n tä na p ä e va ne . Millest raamat räägib ? T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis

Kirjandus
Colosseum- slaidid-
12
ppt

Colosseum ( slaidid )

COLOS S EUM J a ne li Lille a llik 10.a · Rooma s uurim a mfite a te r Colos s e um e hita ti 1.s a ja ndil pKr. · Ehitus t a lus ta s 70.a a s ta l ke is e r Ve s pa s ia nus ja lõpe ta s 82. a a s ta l te ma poe g. · Rooma Colos s e um s a i nime tus e lä he dus e s a s unud ke is e r Ne ro hiige lkuju (nn. kolos s i) jä rgi. · Colos s e um on põhipla a nilt e llips ikujuline , mõõtme te ga 188x156 m. · Vä lis müüri kõrgus on 48,5 m. · Ehitis e üldpikkus 524 m. · P e a mine ma te rja l on lubja kivis t te llis e d, mille kinnita mis e ks e i ka s uta tud mörti va id ra udkla mbre id. · Antiika ja l s uurus e lt kolma s s ta a dion. · Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja Ve s ta pre

Kunstiajalugu
Teotihuacan
21
ppt

Teotihuacan

TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m ·

Kunstiajalugu
Marcel Duchamp
14
ppt

Marcel Duchamp

Ma rce l Ducha mp Koos ta s : Me e lis Ma ripuu s ünninime ga He nri-Ro be rt-Marc e l Duc hamp s ündinud 28. juuli 1887 s urnud 2.oktoobe r 1968 pra nts us e -a me e rika kuns tnik la hkus kodus t 10-a a s ta s e lt ja õppis oma va ne ma te ve nda de e e s kujul jä rgmis e d 7 a a s ta t Roue nis Corne ille ' lüts e umis va ra s e d tööd on pos timpre s s ionis tlikus , kubis tlikus ja fovis tlikus s tiilis Ducha mpilt pä rine b mõis te "re ady-m ade ", mis tä he nda b, e t te ha s e s va lmis ta tud a s ja d oma ka s uta mis ke s kkonna s t e ra lda tuna on kuns t "Jalg ratta ratas " 1913 "Fo ntään" 1917 "S e its e po is s me e s t pruuti lahti riie tamas " 1915/1923 "L.H.O.O.Q." 1919 "Rro s e S e lavy" "Me rtzbau " 1933 "Pruut" "Akt tre pil" os ka s hä s ti ma le t mä ngida oli tuge v ma te ma a tika s ja joonis ta mis e s te guts e s ma le a ja kirja nikuna 1927

Kunstiajalugu
Gustav Klimt
24
odp

Gustav Klimt

GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti

Kunst
Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

tunn kolm emb gud rina na ks i algu ri loo l i n Selle a, sest in d e ses l 1789 ja di 22. är . 83. neid järgi it on nullid oli r numb t e m a n gud Alldepaurd on jaotatud Kantonid Departema ng ar ron dis s e ment). epa r tem a ngudeks ( llp r ef ektuur Alldepartem ang jagune

Geograafia
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad
19
pptx

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega ü

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun