...............................................................................19 Lehekülgede nummerdamine (Lisa, Insert) .................................................................................................20 Lehekülje vormindamine (KüljendusLehe häälestus, Page LayoutPage Setup) .................................21 Dokumendi salvestamine ja printimine........................................................................................................22 Laadid (Avaleht (Home) Laadid (Styles) grupp) ......................................................................................24 Sisukord (Viited, References) .......................................................................................................................26 Tabelid..........................................................................................................................................................28 Tabeli loomine: LisaTabel (InsertTable) .....................................
Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl; lauset – Ctrl + hiireklõps lausel; pilti (graafikat) – klõps pildil; lõiku – hiire topeltklõps lõigu ees märkimisalal või kolmikklõps lõigul; kogu dokumenti – klahvikombinatsioon Ctrl+A; märgistuse tühistamine – klõpsa suvalisel kohal väljaspool märgitud ala. -1- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik
paigutatud. WordPad laseb kergersti muuta dokumendi vormingut. Näiteks saate valida paljude erinevate fontide ja fondisuuruste vahel, samuti saate soovi korral muuta oma teksti värviliseks. Samuti saate hõlpsasti muuta oma dokumendi joondust. Fondi, fondi stiili või fondi suuruse muutmiseks Valige tekst, mille vormingut soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Väljale Font tippige või klõpsake fonti, mida soovite kasutada. Väljale Fondi laad tippige või klõpsake fondi laadi, mida soovite kasutada. Väljale Suurus tippige või klõpsake suurust, mida soovite kasutada. Värvi muutmiseks: Valige tekst, mille värvi soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Suvandi Värv alt kõpsake soovitud värvi. Joonduse muutmine: Samuti saate joondada oma dokumendi teksti (või lõigu) kas vasakveerisesse, keskele või paremveerisesse. Valige lõik, mille joondust soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Lõik.
Kui aga dialoogiaknas toodud täpid või nummerdus ei sobi, klõpsa mingi täpi- või numbriliigi „aknakesel“ ja klõpsa all paremal paiknevat nuppu Kohanda… (ingl. Customize…). Täpploendi kohandamisel saad valida täpi märgi (sümboli) või pildi, täpi ja teksti taanet, numberloendi kohandamisel aga saad muuta Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik numbrivormingut (fonti), numbri laadi (rooma või araabia numbrid või tähed jne) ning numbri ja teksti taanet; numberloendile võid lisada kas numbri ette või järele mingit kindlat teksti, näit. „Number “ vms. Kolmas vahekaart Numberliigendus pakub võimaluse kasutada mitmetasemelist nummerdust (vormindamise nupureal selle tarvis nuppu ei ole). Nummerdusskeemi valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule, aga pisut keerulisem on ehk selle kohandamine. Rühmas Numbrivorming (ingl. Number format) võid
· kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka ühesugune. igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi....selle saab ka parema hiireklõpsu kaudu => styles · kui teed lõiguga asju ja tahad tervet laadi selliseks siis paremklõps nt. normal peal ja "update to match selection' · sisukord : references => table of contents => insert table of contents sisukorra värskendamine vajalik et lehekülje nr'd oleks õiged. kogu fieldi värskendada vaja vaid kui oled peatükke lisanud vms. · Õppematerjale leiab näiteks: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/ · Varasemaid eksamitöid harjutamiseks
IX klass II grupp Kordamine kontrolltööks Tõmba õigele vastusevariandile (õigetele vastusevariantidele) joon alla (märgista ära ning siis näiteks klahvikombinatsioon Ctrl + U) Näide Õpin järgmisel reedel toimuvaks kontrolltööks a) natuke b) vähe c) piisavalt Valmis ülesanne salvesta nimega Eesnimi_kordamine.doc ning saada see mulle aadressile [email protected]; ekirja teemaks sisesta eesnimi ja tänane kuupäev. 1) Kirja rasvaseks muutmiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 2) Kursiivkirja (kiri on kaldu) tööriistanuppu:
ruudukest lohistades). Kohe peale pildi lisamist tuleks esimesene ära määrata pildi paigutuse tekstis ehk mähkimise. Seda saad teha tööriistareal oleva nupuga, millel koera kujutis, või tee parem hiireklõps pildi peal ja vali hüpik- menüüst käsk Vorminda pilti… (ingl. Format Picture…) ning avanevas dialoogiaknas mine vahelehele Paigutus (ingl. Layout), kus saad endale sobiva mähkimislaadi (ingl. Wrapping style) ja horisontaaljoondust (ingl. Horizontal layout) määrata. Nupuga Täpsemalt… (ingl. Advanced…) avanevas dialoogiaknas saad täpsustada mähkimise seadeid nagu pildi paigutust horisontaal- ja
Kustuta tühjad read lehekülje lõpust. Kuva joonistusfunktsioonide nupuriba, vali sellelt Tekst ja joonista tekstikast. Sisesta sinna ,,Koostaja". Paiguta tekstikast vahetult jaluse kohale. Vorminda tekstikast järgnevalt: Kast peab olema ilma jooneta, vali Joon Stiil Nähtamatu. Ankurda tekstikast lõigule välja "Adressaat või lisaadressaat" külge. Selleks vali: Ankurda Lõigule. Paigutus ja suurus on järgnevalt: Paigutus ja suurus Paigutus Vertikaalne baas Terve lehekülg. Mähkimisel vali Läbi objekti. 11. Salvesta kirjamall!
4. tavaliselt ei poolitata teksti tema esmasel sisestamisel, vaid alles vahetult enne väljatrükki; kui siiski soovid seda teha, siis kasuta tavalise „-“märgi asemel klahvi- kombinatsiooni Ctrl+ -. See on poolitusmärk, mida on näha vaid rea lõpus (kui teksti töötlemise käigus peaks see märk sattuma rea keskele, siis ta peidetakse); 5. pealkirjade joondamiseks ja taandridadeks ei tohi tühikuid kasutada; esimesel juhul tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja
Seejärel tuleb "pintsliga" lohistada üle kujundatava tekstiosa. 1 Word 2016 põhioskused 3.10.2018 Tähtsamad klahvivõtted Üksi Shift Ctrl Ctrl+Shift Alt Alt+Shift F1 OBJECT HELP HELP F11 PREVIOUS LOCK A UNLOCK A NEXT FIELD FIELD FIELD FIELD
..................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile..................................................................20 Raamid (Äärised) ..................................................................................................................... 20 Lahtrite ühendamine.................................................................................................................21 Sisu paigutus lahtris................................................................................................................. 21 Teksti suunda .......................................................................................................................... 21 Taane....................................................................................................................................... 22 Numbri- ja rahavormingud...........................................................
Teksti seade, võimalik muuta kirja suurust, stiili, värvi jne. Samuti määrata allajoonimise stiili ja joone värvust. Kõik teksti paigutuse kohta käiv, reavahed, lõikude vahed, esireataane, terve lõigu taane. Nummerduse kujundamine, vajalik näiteks 1.1 alamloetelu saamiseks, samuti numbri või täpi värvimiseks või ka loetelu seadistamiseks. Lõigu raamimine ja lõigu tausta värvimine, seaded võib kehtima panna ka kogu dokumendile, siit ei saa luua tabelit. Teksti jaotamine kahte või enamasse tulpa, tulpade vahele on võimalik panna joon, samuti saab
jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu. Poolitamiseks vajuta korraga ctrl + sidekriips (poolitamine rakendub ja sidekriips ilmub vaid siis, kui sõna jääb vastavasse kohta rea lõpus). Lehe servad: ülal ja all 2,5; parem serv 2, vasak (köiteserv) vähemalt 3,5. Tekst trükitakse lehe ühele küljele. Lehekülje number on all paremas nurgas. - Tiitellehel numbrit ei näidata, järgmine lk on nr 2. Uus peatükk (iga esimese astme pealkiri) algab alati uuelt lehelt. Alapeatükid järgnevad
7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. Klõpsan pildi kõrval olevat noolekest ja kopeerin pildi 2 9. Nüüd lähen tagasi oma töösse ja kontrollin jälle kursori asukohta enne kui pildi kleebin 10. Kleebin pildi Pildi töötlus 1. Tee pildil parema hiirega klõps 2. Ava menüüst VORMINDA PILT 3. Avanevast aknakesest vali sakike PAIGUTUS 4. Edasi vali NELINURKSELT või TIHEDALT 5. OK Reeglid: 1. Tühik käib alati peale kirjavahemärki! 2. Enne teksti kujundamist märgista tekst ära (tee mustaks)! 3. Iga sõna järele tee ainult üks tühik! 3 Salvestamine. Töö esmakordsel salvestamisel või tööle uue nime andmisel: Ava menüüst Fail (File) sealt vali salvesta nimega (Save as.) avanevast aknakesest leia oma kaust,
Ctrl-2 Line spacing Reavahe2 Ctrl-5 Line spacing Reavahe 1,5 Ctrl-A Select All Kogu dokumendi valimine Ctrl-B Bold Rasvane sisse/välja Ctrl-C Copy Valitu kopeerimine lõikelauda Ctrl-D Font... Teksti fondi valimine Ctrl-E Center Teksti paigutus keskele Ctrl-F Find... Otsimine tekstist Ctrl-G Go To... Kiire liikumine tekstis Ctrl-H Replace... Otsimine ja asendamine Ctrl-I Italic Kaldkiri (kursiiv) sisse/välja Ctrl-J Justify Mõlema serva tasandamine Ctrl-K Insert Hüperlingi lisamine Ctrl-M Indent Parag
sümbolid märgistada. Märgistamiseks on järgmised võimalused: lohistada hiirega üle märgistamist vajava teksti. viia kursor märgistamist vajava ploki algusesse, vajutada alla klahv SHIFT, liigutada kursor märgistamist vajava ploki lõppu (hiireklõpsuga või klaviatuuri abil, vaadake kursori liigutamise osa), lasta klahv SHIFT lahti. sõna - topeltklõps sõnal. rida - klõps vasakul rea ees valikuserval. lause - CTRL + klõps lausel. lõik (paragraph) - topeltklõps vasakul valikuserval vastava lõigu juures või kolmikklõps lõigu sees. kogu dokument - CTRL + klõps vasakul valikuserval (ka käsk Select All menüüst Edit või klahvikombinatsioon CTRL+A). On võimalik kasutada ka teksti plokkimise reziime: F8 - lülitab sisse plokkimise reziimi. Kui Te peale seda liigutate kursorit, siis märgistatakse automaatselt tekst, mis jääb kursori vana ja uue asukoha vahele
SISUKORD REFERAADI KOOSTAMINE............................................................................................................................... 1 Paberi äärised...........................................................................................................................................................2 Päis ja jalus.............................................................................................................................................................. 2 Leheküljepiiri lisamine e lehe katkestus..................................................................................................................2 Allmärkuse lisamine................................................................................................................................................3 Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast)........................................................................................... 4 1. Pealkirjade mää
a) Tekst sisestada tekstitöötlusprogrammiga (Word’i, Writer’i vms) dokumendina A4 lehele. Esitada PDF-failina (kui pole nõutud teisiti), vajadusel printida lehe ühele poolele. b) Leheküljenumbrid paigutada jaluses paremale. Numeratsioon hõlmab kogu tööd (Lisa → Leheküljenumber) 1 . Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised). • Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm).
pange dokumendile nimi. Kui logite sisse teenusekomplekti Office 365 mõnes muus seadmes, kuvatakse see dokument teie viimatiste failide loendis. Nii saate tööd jätkata, isegi kui jätate dokumendi avatuks arvutis, mida praegu kasutate. Ühiskasutus ja koostöö Kui dokument on salvestatud OneDrive'i, saate selle teistele inimestele ühiskasutusse anda. Neil ei pea dokumendi avamiseks isegi Wordi olema. Proovige järele. Valige Anna ühiskasutusse ja saatke kellelegi selle dokumendi link (kiirklahv: vajutage klahvi ALT, seejärel klahvi Y, seejärel klahvi U). Lingi saatmiseks on kaks võimalust: võite tippida kuvatavale väljale soovitud isiku meiliaadressi või kopeerida ja kleepida lingi sõnumisse või vestlusse. Kui soovite, et ta saaks dokumenti vaadata, kuid mitte redigeerida, määrake tema õiguseks ,,Saab vaadata". Kui tal pole Wordi, avaneb dokument tema veebibrauseris rakenduses Word Online. Veebipiltide lisamine
10. Põhitegevused ridade ja veergudega Ridade ja veergude märgistamine · Ühe rea või veeru valimine. Klõpsata tema tähist rea- või veerupäises. · Mitme järjestikuse rea või veeru valimine. Klõpsata päises esimese rea või veeru numbrit või tähist ja lohistada hiirega viimaseni. · Mitme mittejärjestikuse rea või veeru valimiseks. Valida esimene rida või veerg, hoida all Ctrl -klahvi ja valida suvalises järjekorras ülejäänud. Veergude laiuse muutmine · Ühe või mitme veeru laiust saab muuta mitmel erineval viisil, peamised on järgmised: · Vedada hiirega veerupäises kahe veeru eraldusjoont. · Valida välja veerud ja määrata nende täpne laius korraldusega Format Column - Width. Avanenud dialoogiaknas määrata veergude täpne laius (kirjamärkides). Ridade kõrguse muutmine
Vastused kirjuta punktide asemele. Tselekteeris sõna kaks klõpsu sõnal hiire vasaku nupuga. Tselekteeris rea lohistame hiirekursori üle sõnade, hoides samal ajal vasakut nuppu all. Tselekteeris rea üks klõps rea ees vabal pinnal (kui hiirekursor on noolekujuline). Tselekteeris rea kaks klõpsu lõigu ees vabal pinnal (kui hiirekursor on noolekujuline). Tselekteeris rea ctrl + klõps suvalisel lause osal. Tselekteeris kogu töö kolm klõpsu teksti ees vabal pinnal (hiirekursor noolekujuline). 2. Joonda järgmine lõik paremale. Kui oled teksti ära märkinud, siis märgistuse võtab maha hiireklõps või nooleklahvi vajutus. 3. Joonda järgmine tekst vasakule. Muuda kiri 14punktiseks. Selleks et teha muudatusi tekstis,
Topelt klõps joonlaua tumedale osale > Lehekülje häälestus 2 3 2.Teksti vormindamine Fonti muutmine > Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu > 4 5 3.Lõigu vorming Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu >valin Lõik > Rööpjoondus, lõigu vahed, rea vahe(samm) , enne ja pärast lõigu vahe 6p 6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir) Panen kursori panna pealkirja ette ja siis vajutan > Ctrl + Enter 7 5.Lehekülje numbrid Vajutan Lisa> sealt lehekülje numbrid> valin numbri paigutuse 8 6.Automaatne sisukord Määran ära pealkirjad (avaleht) Panen kursori sinna kuhu soovin sisukorda asetada > Viited ja sisukord > sisukorra uuendamiseks 9
1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale. nummerdamine Sisukorra lõppu Paigutus Piirid Pidev, jaluses jaotise 2 Numeratsioon hõlmab kogu tööd, NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED , tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumbri leheküljenumber eemaldamine Automaatse Viited Sisukord Kohandatud sisukord Määrata fondiks Calibri, suurusega 12
MS WORD 1. Teksti suurus ja font (14, vasakul, rasvane) Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. 2. Värvimine (14, keskel, allajoonitud) Selle teksti tausta värvin kollaseks ja teksti siniseks. Selle teksti tausta värvin koll
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud Iseloomusta exceli töökeskkond
Windows piirab tavaliselt nimed 260 märgini. Kuid faili nimi peab tegelikult olema sellest lühem kuna see märgi arvestus hõlmab kogu teed (näiteks C:Programmifailidfailinimi.txt). Sellepärast võib mõnikord ilmuda tõrge, kui kopeerite pika nimega faili asukohta, mis on eelmisest asukohast pikema teega. Faili nimeks võib näiteks panna Praktiline arvutikursus algajale arvutikasutajale (konspekt). Failinime laiend on märkide kogu, mis aitab süsteemil Windows aru saada, millist laadi teavet fail sisaldab ning milline programm peaks selle avama. Seda nimetatakse Lk 3 / 8 Kontoritöö tarkvara laiendiks kuna see ilmub peale punkti faili nime lõppu. Faili nimes minufail.txt on laiendiks txt. See annab süsteemile Windows teada, et tegemist on tekstifailiga, mida saab avada selle laiendiga seotud programmidega nagu WordPad või Notepad. Faili nimes ei saa kasutada järgmisi märke: /
Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat jõudu ja elulusti, sooje hõõguvaid värve, rõivaste toredust ja ehete sära, tugevaid tõmmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega täidlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja nümfe. Kui selline, ülivohav laad võib praegusaegsetes vaatajates mõnikord isegi 5 võõrastust tekitada, siis Rubensi portreed erutavad vaatajat tänapäevani. Eriti just pildid kunstniku abikaasast, noorest Helene Fourment'ist õhkavad erilist inimlikku soojust. Kaasajal maksavad tema teosed miljoneid dollareid ($) ehk siis sadu tuhandeid naelsterlingeid (£). Tiiu Viirand, ,,Kunstiraamat noortele", Tallinn 1984 3 PRINTIMINE
0 ja uuemad; · Opera 3.5 ja uuemad. Ainsaks brauseriks, mis CSS'i täies ulatuses toetab on Internet Explorer 5 for the Macintosh. ülejäänud brauserid toetavad vaid osa CSS käske. Täpsema ülevaate, milliseid CSS käske levinumad brauserid toetavad, leiab aadressil http://www.webreview.com/style/css1/charts/mastergrid.shtml. CSS-failide toimetamiseks sobib ükskõik milline tekstitoimeti, kuid on loodud ka spetsiaalseid CSS-tekstitoimeteid, mis võimaldavad defineeritud laadi väljanägemist koheselt vaadata, kontrollida kasutaja poolt kirjutatud CSS vastavust standarditele jpm. Üheks selliseks programmiks on TOPStyle Pro, mille piiratud võimalustega versioon TOPStyle Lite on tasuta saadaval. TOPStyle Lite, http://www.bradsoft.com/topstyle/tslite/ Hans Põldoja, Tallinna Lilleküla Gümnaasium Esitlusgraafika ja koduleheküljed CSS 2 Kuidas CSS käsud HTML lehele lisatakse?
Järvamaa Kutsehariduskeskus Metoodiline juhend KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Järvamaa 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND............................................................................................................................. 3 1. Üldnõuded.................................................................................................................. 3 2. Tiitelleht....................................................................................................................... 7 3. Sisukord ..................................................................................................................... 8 4. Tabelid...............................................................................
Lehekülje määrangud Lisaks sellele, et iga dokumendi juurde tuleb valida õige font ja kirjasuurus, on tähtis ka see, milliselt on vormistatud lehekülg ise. Wordil on lehekülgede puhul ka oma vaikeseaded, mis ongi kasutusel siis, kui inimene ise midagi muuta pole soovinud. Päris tihti aga tuleks leheküljeseadeid muuta ise, selleks ongi Wordis eraldi lehekülgede määramise osa nimega Küljendus (Page Layout). Nagu pildilt näha, on Wordil vaikeseaded näiteks nii lehekülje suuruse, orientatsiooni, veeriste, leheküljenumbrite jaoks. Kõike seda saab aga muuta ka ise. Veeriste (Margins) määrangud Leheveerised on lehe servadel olev vaba ruum. Valida on võimalik mitmete veerisetüüpide seast. Kõige levinum neist on Tavaline (Normal). Selle sätte puhul on nii üleval, all kui ka külgedel vabaks ruumiks sätestatud
joonistatud poolepunktilise prinditava joonega. Sisestuskursor vilgub tabeli esimeses lahtris. Kursori viimiseks järgmisse lahtrisse vajutage tabeldusklahvile . Viimiseks suvalisse lahtrisse vajutage selles lahtris hiirenuppu. Tabelis saab sisestuskursorit liigutada ka suunaklahvidega. 2. Lisage tabelisse kaks rida. Klõpsake viimase rea esimest lahtrit (või ükskõik millist lahtrit), mille alla soovite ridasid lisada. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Rea lisamiseks lahtri alla klõpsake jaotises Read ja veerud nuppu Lisa alla . Ridade lisamiseks võite ka tabelis eelnevalt valida (märgistada) vajaliku arvu ridasid ja siis nupule Lisa alla (või Lisa üles) vajutades lisatakse valitud ridade arvule vastav ridade arv. Tabeli lõppu saab uue rea lisada vajutamisega tabeldusklahvile (kursor peab olema viimase rea viimases lahtris). 3. Lisage tabelisse üks veerg.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress – veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud va