Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Wikmani poisid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poisi, virve, riks, wikman, pukspuu, tooder, wikmani, penn, laasik, penno, plebs, magneesium, markson, trump, kael, direktor, richard, jaagu, pukspuud, saul, lüllii, ilmad, plahvatus, puhm, juss, tiimus, poisse, kink, kõiv, sirkel, trull, teadnud, kortsus, plebsi, tunnil, vare, kraan, prügikast, aabel, briljant, mustas, koguaeg, ammu, haiglas, harjadErna ütles, et ta tahtvat vaadata ja kindlusele jõuda, et ta on eksinud. Nüüd ta saavat rahus surra, sest ta teab, et Mihklile jääb keegi, kes teda armastaks. Poisid ei öelnud midagi, kuigi nad teadsid, et see pole tõsi- nad ei olnud Plebsi just eriti kiindunud. Erna ütles oma mehe kohta, et too ei oska naistele meeldida. Sest ta ei näita neile oma sisemust. Ja ka õpilastega sõbraks saada ei oskavat ta. Plebs elas sajandivahetuse-aegses, s.o. vanas puumajas ja alumisel korral. 3. Wikman direktorina Härra Wikman oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume
"Wikmani poisid" Jaan Kross Teose sündmustiku aeg, koht ja probleemistik Romaani tegevus toimub aastail 1937-1944 Tallinnas, kui klassitäis Wikmani eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Raamatu probleemistikuks on algav sõda, noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine, suhted õpilaste vahel, arvamus sõjast ja romaanide üks põhilisemaid probleeme: armukolmnurk, kus armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. Kirjelda peategelast Olgugi, et vaesest aga see-eest korralikust perekonnast Jaak oli tubli ja viisakas poiss. Jaak oli
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud.
Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: ,,Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale
Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel
Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami
esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10
Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss.
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus
'''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne, teised, mis tundusid raskemad tegin hiljem. Jaan Kross ( 19
,,Wikmani poisid" Selle kirjandi teemaks on raamat ,,Wikmani poisid" autoriks Jaan Kross.See raamat räägib noortest poistest ning nende kooliajast.Peategelaseks on Jaak Sirkel, raamat algab kui nad käivad poistekooli Wikmani Gümnaasiumi 10ndas klassis.Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18
Ülevaade Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum, et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära. Kuid siis, kõigi üllatuseks võttis ta koolist paberid välja ja läks Kustisse. Poisid kavandasid lõpumärgid ja jagasid need lemmikumatele õpetajatele. Tsitaadid: · ,,Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike." ( Jaan Kross
Kirjandusteose analüüs Wikmani Poisid Jaan Kross Tallinn 1998 1. Teose sisu lühikokkuvõte Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi
,,Wikmani poisid" Jaan Kross. Missuguseid keeli õpetati Wikmani gümnaasiumis ja mis keelt hr. Wikman ise õppis? 1) Wikmani gümnaasiumis õpetati eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Wikman õppis ise elu lõpus itaalia keelt Kuidas sai Penn oma suulise vastamise läbi aetud ning mis sai temast edasi? 2) Kuna Penn ei olnud õppinud selleks tunniks, nagu enamus klassikaaslasi, sest seda polnud neile üles antud ning ta otsustas vastamise ajal kokutada. Enne vastamisele minekut sirvis ta materjali kiirelt üle ning mis oli talle meelde jäänud, seda ta kokutas tahvli ees. Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on
Analüüsi. Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm. Laasik seevastu oli tüsedapoolne , silmapaistmatus ahtas varesekarva
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis kutsikatembuga - usuõpetaja tunnis pannakse prügikasti magneesiumit, mis sealt õpetajale näkku plahvatab, peale seda õpetaja keeldub nende klassile tunde andmast. Juss tembeldatakse süüdlaseks
järele." (Magister Saul) Tõe liialdamine muudab selle lõpuks alati valeks ja vääraks. ,,Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi." (Magister Saul) Paljud asjad võivad erinevas kontekstis olla hoopis erineva tähendusega midagi ei saa võtta iseenesest mõistetavana. 2. Kirjuta lühike ülevaade sündmustest. Raamat kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende keerukat kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? Magneesiumikera plahvatus prügikastis - probleem oli ülepoole klassi õpilastes, sest nemad kõik seda korraldasid ja võtsid kõik süü enda peale ka. Uputus ladina keele tunnis - poisid lõhkusid kraanikausi ära, et õpetaja ei saaks
1.Iseloomusta Wikmani kooli vaimsust Wikmani koolil oli oma m�ts, mida ei tohtinud kanda n�iteks turul m��es.Austati palju kooli�petajaid ning ka direktorit.Direktor Wikman oli v�ga austatud mees, suri maov�hki.Wikmani G�mnaasiumis m��dab meest tema suutlikkus.Rikastel ja vaestel samapalju �igusi. 2.Iseloomusta autori teisikut Jaak Sirkelit Jaak oli tark poiss, �htlasi ka klassi priimus.Talle meeldis luuletada.Meeldis talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine.
Armastuses on teod lausa vältimatud. Selleta ei saa armastus eksisteerida, kuna teod on armastuse tõestused. Musta valgeks oskab igaüks rääkida, kuid vähe on neid, kes sõnadeloopimise asemel näitab oma tundeid tegudes. Ka "Wikmani poiste" Jaan Sirkel oli armunud Juhani õde Virvesse. Kuid ainult Jaan näitas oma tundeid tegudes, mitte ei lootnud tühipalja õnne peale. Ta helistas Virvele, kutsus teda välja jne. Samal ajal vaatas kõike kõrvalt Richard. Lõpuks võitis Virve südame Jaan, kuna Richard oma tundeid välja ei näidanud ning Virve võitmiseks midagi ette ei võtnud. On ka inimesi, kes loodavad alati teiste abile. Tänapäeval on see teema eriti aktuaalne tööpuuduse tõttu. Aina enam ja enam jooksevad meediast läbi abipalved toetamaks rahaliselt kaasmaalasi. Kindlasti on üliolulised annetamised meditsiini, haridusele ning muudele valdkondadele, kuid miks ei saa endaga hakkama täie tervise juures olevad kahekümnendates aastates noormehed
psühhiaatriahaigla värvikas tegelaskond. Andeka ja populaarse vaimuinimese allakäigulugu. Viimaseks leheküljeks on minategelane jõudnud äratundmisele, et "jumalad peavad olema, ja nad peavad kodus olema, alati kodus olema." 6. "Ja kõik on kuhugi teel" (1974, trükiarv 32 000) Ühe provintsigümnaasiumi abituriendid vastuolulistes sõja ja okupatsioonioludes. Üksikasjalisemalt kirjeldatakse viie poisi käekäiku aastatel 1939 1950. Golden Five, nagu viisik end ise kutsub, käib selle aja jooksul läbi väga erinevaid radu; 1950. aastaks on neist järele jäänud vaid üks lapsena invaliidistunud Hendrik, kellest raamatu lõpus on saanud õpetaja. Metsavahi poeg Paul langeb bandiitide kuuli läbi, jaamaülema poeg Peeter saab otsa Pitka kompaniis, advokaadi poeg Heiti sureb omaenda kaaslaste käe
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi
Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev koolikaaslastega kohtumine arendab kindlasti ka iga inimese suhtlusvõimet. Keeletundides paraneb iga aastaga ka keeleoskus ning selle tasand, mis tulevad kasuks reisidel või ka tulevikus, kui käiakse tööl. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna. Noored hakkavad haridust üha enam väärtustama. Gümnaasiumis mõtlesid haridusele ka Wikmani poisid. Enamus koolipoistest pidas haridust tähtsaks. Mitmed õpilased õppisid väga hästi ning neid võis nimetada klassi parimateks õpilasteks, kellel olid suured ambitsioonid. Üheks selliseks õppuriks oli Jaak Sirkel, kes oli lausa klassi priimus ja isehakanud diplomaat. Samas oli Wikmani koolis ka veidi teistsuguse käitumisega õpilasi nagu ka tänapäeval. Näiteks Juhan Pukspuu, keda võib nimetada isegi huligaaniks, kuna
Jaan Kross oli Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. 5 Kirjanduslik tegevus 1988.a. ilmus "Wikmanipoisid", mis on olnud Krossi üks silmapaistvamaid raamatuid. ,,Wikmani poiste" algmaterjaliks on Krossi õpinguaeg Jakob Westholmi eragümnaasiumis 1928 1938. Westholmi esindajaks on Wikman, ka õpetajate kujud on tõsieeskujudel modelleeritud. Esile kerkib autori teisik Jaak Sirkel. Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Romaan edeneb koolielu väikestes põnevustes ja pingetes. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik-rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte
Teatris jälgib seda liini Mikk Mikiver, kelle lavastustest saavad suurima vastukõla Jaan Kruusvalli ,,Pilvede värvid" ja ,,Vaikuse vallamaja" ning Rein Saluri ,,Minek". Kodune ülesanne: 1.Otsida infot ja kirjutada referaat Jaan Krossist. 2. ülesanne siseveebis. 5 TÖÖLEHT 1. Mis ühendab filme ,,Kevade" ja teleseriaali ,, Wikmani poisid" ? Kes on tegelased, kus ja millal toimub tegevus? Täitke tabel. Kevade Wikmani poisid Kes? Kus? Millal? Mison ühist? 2. Võrrelge õpetajaid ja tooge paralleele tänapäeva õpetajatega: mis on ühist, mis erinevat? Õpetajad Teleseriaal ,,Wikmani poisid" Mängufilm ,,Kevade" Kool
Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis. Samuti kattub teoses kirjutatu ning autori elulooga sarnasus Ullo lapsepõlv vabas Eestis, Eesti Vabariigi ajal riigiametis töötamine, osalemine Eesti meeleheitlikus iseseisvumiskatses 1994. aastal ning sisepaguluses elamine. Ullo elu sarnanes veel mõnestki aspektist Jaan Krossi omale - Kross tahtis minna Prantsusmaale, kuid sattus selle asemel Tartu Ülikooli õigusteaduskonda; Ullo jõudis läbi juhusliku valiku samuti õigusteaduskonda ning keeldus Vatikani minemisest.
annaabi.ee 
