,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes.
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis
ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunnis läheb kraanikauss katki ja sellel tuleb kraan otsast ära. Selletõttu hakkab vett purskama ning tund tahetakse ära jätta
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
..........................................................................................8 DIREKTORID.....................................................................................................................9 POISID...............................................................................................................................10 Jaak Sirkel .....................................................................................................................10 Richard Laasik...............................................................................................................10 Penno..............................................................................................................................11 Juhan Pukspuu............................................................................................................... 12 Trull..................................................................................................................
lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: ,,Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale." Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna. Penno, Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud
esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat
Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale
Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi
'''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne, teised, mis tundusid raskemad tegin hiljem. Jaan Kross ( 19
,,Wikmani poisid" Selle kirjandi teemaks on raamat ,,Wikmani poisid" autoriks Jaan Kross.See raamat räägib noortest poistest ning nende kooliajast.Peategelaseks on Jaak Sirkel, raamat algab kui nad käivad poistekooli Wikmani Gümnaasiumi 10ndas klassis.Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna
,,Wikmani poisid" Jaan Kross. Missuguseid keeli õpetati Wikmani gümnaasiumis ja mis keelt hr. Wikman ise õppis? 1) Wikmani gümnaasiumis õpetati eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Wikman õppis ise elu lõpus itaalia keelt Kuidas sai Penn oma suulise vastamise läbi aetud ning mis sai temast edasi? 2) Kuna Penn ei olnud õppinud selleks tunniks, nagu enamus klassikaaslasi, sest seda polnud neile üles antud ning ta otsustas vastamise ajal kokutada. Enne vastamisele minekut sirvis ta materjali kiirelt üle ning mis oli talle meelde jäänud, seda ta kokutas tahvli ees
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud.
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18
"Wikmani poisid" Jaan Kross Teose sündmustiku aeg, koht ja probleemistik Romaani tegevus toimub aastail 1937-1944 Tallinnas, kui klassitäis Wikmani eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Raamatu probleemistikuks on algav sõda, noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine, suhted õpilaste vahel, arvamus sõjast ja romaanide üks põhilisemaid probleeme: armukolmnurk, kus armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. Kirjelda peategelast Olgugi, et vaesest aga see-eest korralikust perekonnast Jaak oli tubli ja viisakas poiss. Jaak oli
Kirjandusteose analüüs Wikmani Poisid Jaan Kross Tallinn 1998 1. Teose sisu lühikokkuvõte Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi
Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum, et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära. Kuid siis, kõigi üllatuseks võttis ta koolist paberid välja ja läks Kustisse. Poisid kavandasid lõpumärgid ja jagasid need lemmikumatele õpetajatele. Tsitaadid: · ,,Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike." ( Jaan Kross ,,Wikmani poisid" lk 34)
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis kutsikatembuga - usuõpetaja tunnis pannakse prügikasti magneesiumit, mis sealt õpetajale näkku plahvatab, peale seda õpetaja keeldub nende klassile tunde andmast. Juss tembeldatakse süüdlaseks
veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose
Analüüsi. Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm. Laasik seevastu oli tüsedapoolne , silmapaistmatus ahtas varesekarva
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus
(Samas ei saa ma keelata Kruusile tunnustust selle eest, et ainsa kirjandusteadlasena on ta võtnud vaevaks Kaugverit uurida.) Raimond Kaugver oli "kirjanikuna sündinud". Lugema õppis ta nii, et ei ta ise ega vanemad pannud seda õigupoolest tähelegi. 10selt toimetas ta vapside ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus, kus avaldas seiklusjutu "Kõrbelõvi". Noorkirjaniku õnneks ja ehmatuseks tutvustas kooli direktor teda kui parimat kirjandikirjutajat kord Rakvere gümnaasiumi külastama tulnud kirjanikule ja haridusministeeriumi vabaharidusnõunikule Juhan Jaigile ja viimane avaldas arvamust, et miks ei võiks "väikemees" tulevikus kirjanikuks hakata. "Kas siis kirjanikuks hakatakse... kirjanikuks sünnitakse," pahvatanud noor Kaugver välja oma sügavaima veendumuse. "Aga võibolla sa oledki kirjanikuks sündinud," lohutanud Jaik.
järele." (Magister Saul) Tõe liialdamine muudab selle lõpuks alati valeks ja vääraks. ,,Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi." (Magister Saul) Paljud asjad võivad erinevas kontekstis olla hoopis erineva tähendusega midagi ei saa võtta iseenesest mõistetavana. 2. Kirjuta lühike ülevaade sündmustest. Raamat kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende keerukat kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? Magneesiumikera plahvatus prügikastis - probleem oli ülepoole klassi õpilastes, sest nemad kõik seda korraldasid ja võtsid kõik süü enda peale ka. Uputus ladina keele tunnis - poisid lõhkusid kraanikausi ära, et õpetaja ei saaks
Armastuses on teod lausa vältimatud. Selleta ei saa armastus eksisteerida, kuna teod on armastuse tõestused. Musta valgeks oskab igaüks rääkida, kuid vähe on neid, kes sõnadeloopimise asemel näitab oma tundeid tegudes. Ka "Wikmani poiste" Jaan Sirkel oli armunud Juhani õde Virvesse. Kuid ainult Jaan näitas oma tundeid tegudes, mitte ei lootnud tühipalja õnne peale. Ta helistas Virvele, kutsus teda välja jne. Samal ajal vaatas kõike kõrvalt Richard. Lõpuks võitis Virve südame Jaan, kuna Richard oma tundeid välja ei näidanud ning Virve võitmiseks midagi ette ei võtnud. On ka inimesi, kes loodavad alati teiste abile. Tänapäeval on see teema eriti aktuaalne tööpuuduse tõttu. Aina enam ja enam jooksevad meediast läbi abipalved toetamaks rahaliselt kaasmaalasi. Kindlasti on üliolulised annetamised meditsiini, haridusele ning muudele valdkondadele, kuid miks ei saa endaga hakkama täie tervise juures olevad kahekümnendates aastates noormehed
mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmmukas, mustajuukseline, võõrapäraselt ilus). Nendega oli veel lapsehoidja Charlotte von Rosen. Berendsid olid üsnagi jõukad, elasid 78 toalises korteris, ka elamine ja sisustus olid vastavalt luksuslikud
Jõuti Vikavere valda Hansuoja talu juurde. Seal oli sulane Madis Moormaa. Peremees Jaak Lõoke ja tema poeg Jaan Lõoke koos naise Liisuga olid Härmaste laadale härga müüma läinud. Nipernaadi esitles end sulasele kui sugulast. Pererahvas saabus laadalt tagasi. Neil ei õnnestunud härga maha müüa. Härg ründas peremeest Jaak Lõokest. Nipernaadi sidus härja kinni ja asus peremeest tohterdama. Ta tutvustas end ka peremehele kui sugulasena. Kati hakkas Jaagu eest hoolt kandma ja majapidamistöid tegema. Teised tegid põllutöid. Päevad möödusid. Jaak kurtis puusas valu ja nad läksid Katiga linna arsti juurde. Poeg Jaan oli pahane, sest tema tegi ja käis alati isaga ise igal pool kaasas. Linnast sai Kati uusi riideid ja saapaid, ka teistele toodi kingitusi. Katile meeldis Jaagu ramm ja käsutav, peremehelik olek. Jaak kartis, et Hansuoja jääb perenaiseta, sest pojanaine Liis majapidamistöid ei teinud. Liis jõi viina ja õmbles
..................................................................................................... 13 2.2.6 Emiilie (Roose) ja Peeter Tints.......................................................................... 13 2.2.7 August Tints....................................................................................................... 14 2.2.8 Eleene ja Girill Saar........................................................................................... 15 2.2.9 Virve Känd......................................................................................................... 16 2.2.10 Kaja Kassuk......................................................................................................18 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................20 Allikad.........................................................................................................
Samas oli ta piisavalt tark ja suutis teha otsuseid nii enda kui ka Ullo eest - tema ettepanekul asusid nad koos Eestist põgenema. - Jaak Sirkel: Ullo kooliaegne sõber, kes otsustas Ullo elu kirja panna ja temast eluloo kirjutada. Jaagus võib sarnaselt Ullole näha mitmeid Krossile iseloomulikke jooni, nii lisab Jaak Ullo eluloole ka oma eluseiku (nt. Jutustus, kuidas ta vanglast vabanes). Jaagu olemusest Jaan Krossi alter egona annab tunnistust ka varem kasutatud perekonnanimi Sirkel. - Liia: Ullo nooruspõlve tabamatu armastus, keda Ullo käis kaks korda kosimas ja kellega jätkas suhtlemist isegi siis, kui oli ilmselge, et Liia eelistab teist. - Ruta: Liia nõbu, kes lõi Ullo Liialt üle. Ruta oli spontaansem, arukam ja avatum kui Liia. 6) Kesksed ideed, probleemid.
tugevam hoop. Kuid ta märkas, et need silmad ei jõllitagi teda enam nii pingsalt. Ettevaatlikult lähenes hunt lõmmis tordile, heitis tänuliku pilgu veel Jaagule, rebis tordikarbi tükkideks ja hakkas õgima. Siis tundis ka Jaak hundis ära naaberküla Saare Talu vanaaasta õhtust saadik kadunud hundikoera. Kuuldavasti oli koer põgenenud uusaasta ööl peale jahipüssidest ja rakettidest paugutamist. See ootamatu ja õnneliku lõpuga sündmus täitis Jaagu uue jõu ja enenrgiaga. Tormigi justkui oleks vaiksemaks jäänud. Lehvitanud veel torti õgivale koerale käega, asus Jaak uue energiaga teele. Surudes hellalt veinipudelit vastu rinda mõtles Jaak eelseisvale kohtamisele oma pruudi Mariga. Pärast väikest rännakut komistaski Jaak tuttava talu aiapostide otsa. Veel mõned kiired sammud ja juba ta oligi soojas talutoas. Kogu õhtu ei jõudnud Mari ära imestada Jaagu elevust ja õnneliku olemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
