............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................
ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat WIFI - "Wireless Fidelity" Juhendaja: Silver Silluta Koostaja: Kristjan Krimm Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Wifi on lühend sõnadest "Wireless Fidelity", mis tähistab traadita andmeside võimalust litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz, kiirusega kuni 11 (54) Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ning on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. (WiFi..., 2007). WIFI TEHNILINE ISELOOMUSTUS WiFi tehnoloogia põhineb raadiolainetel. See tähendab, et arvutite omavahelist informatsiooni vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil.
Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse ka teisi kirjapilte (Wi-fi, WiFi, Wifi, wifi) IEEE 802.11b Lepiti kokku juba 1999. aastal.(Wireless Ethernet Compatibility Alliance poolt) WiFi-standard pakub maksimaalseks ühenduskiiruseks 11 Mbit/s ning tüüpiliseks leviulatuseks 50 meetrit. "Enhanced" 802.11b 2002. aastal loodi Texas Instrumentsi poolt 22 Mbit/s Ei ole ametlikult kinnitatud standard 802.11a 2001.aasta lõpus Lubatud sagedusala on laiem- kokku kolmteist kanalit Kuni 54 Mbit/s. Miinuseks ühildamatus 802
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti õppesuund Arvutid ja arvutivõrgud Diana Lõhmus AV-11 2,4 GHz WIFI Juhendaja: Kaido Kivioja Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. 2,4GHz WIFI 4 2. Teised sagedused 5 3. Eelised 6 4
Area Network) 802.7 üldlevi tehnoloogia (Broadcast TAG) 802.8 optika tehnoloogia (Fiber-Optic TAG) 802.9 integreeritud võrk kõne ja andmete edastamiseks Olulisemad standardid 4 802.10 turvalisus Andmeturbestandard kasutamiseks IEEE 802 protokollidel põhinevatele koht- ja linnavõrkudele. Käesoleval ajal selle standardiga tegelemiseks moodustatud töögrupp ei tegutse ning traadita võrkude andmeturbeks on loodud standard IEEE 802.11i. Cisco ISL (InterSwitch Link) protokoll põhines IEEE 802.10 protokollil, kuid nüüdseks on selle asemel kasutusele võetud IEEE 802.1Q IEEE 802.11 standard IEEE 802.11 IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti · Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv
Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on samas tootjanimedega võrke
kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab
a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi
Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen
allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots
...........................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le..........................................................................10 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................11 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria......................................................................................................................12 3.2. Praktika.....................................................................................................................12 4. SOOVITUSED..........
), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine
baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s 32. Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid. 33. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B 34. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max 35. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit
Avaliku WiFi kasutajamugavus Tehnika Tehnoloogia Bak. 1 kur. Eesti Maaülikool Mis on WiFi • WiFi leiutati 1991. aasta firmade poolt NCR ja AT&T • Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse kaubamärk • Wi-Fi Alliance on ülemaailmne mittetulundusühing erinevatest firmadest • WiFi võimaldab paljudel kasutajatel ühenduda juhtmevabalt internetti WiFi kasutajamugavus • WiFi kiirus (üles- ja allalaadimiskiirus) • WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku
võrku ühendatud. Alates 1999. aastal IrDA kiiruse laiendi VFIR ilmumisest võimaldatakse igale kasutajale 16 Mbit/s (allikas: www.irda.org) andmeedastuskiirust. Üheks WLAN'i rakendamise tehnoloogiaks on ka UMTS (universal mobile telecom system), mille andmeedastuskiirus küünib 2 Mbit/s, kuid see on alles väljatöötamisel (allikas: http://www.umts-forum.org/). UMTS on ühtlasi ka esimene GSM uuendus, mis toetab WLAN'i. Eraisikul on võimalus kasutada traadita võrku juurdepääsuks RF modemi ühendust, mis on kahjuks suhteliselt kallis ühekordne väljaminek (ca 5000 EEK), kuid andmeedastuskiirus on sel juhul kuni 11 Mbps. Paberi peal on juba valmis ka 45 Mbps standard. RF modemite puudusteks on veel selle suhteliselt piiratud leviala, mis tihedalt asustatud aladel on 1-2 km, ja eraisiku jaoks suur tasu ISP pakkujale. Eelisteks on püsiühenduse olemasolu ja suur sidekiirus. Selline ühendusviis peaks
koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite
xxxxxx Gümnaasium Xxx xxxxx Interneti levik Eestis Referaat xxxxxx 2009 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 AJALUGU........................................................................................................................... 1 Internet Eestis ...............................................................................................................1 Traadita interneti ajalugu Eestis.......................................................................................2 Esimesed 5 WiFi leviala Eestis....................................................................................2 WiFi levialade arvu kasv (2008 a. jaanuari seisuga)................................................... 3
sedamööda, kuidas kasvab andmeedastuskiirus ja koos sellega vigade tekkimise tõenäosus. Andmete salvestamisel töötab ECC järgmiselt: · Kui andmeüksus (sõna) salvestatakse muutmällu või kõvakettale, genereeritakse selle sõna bitijärjestust kirjeldav kood ning salvestatakse see koos sõnaga. Iga 64-bitise sõna puhul on ECC koodi salvestamiseks vaja 7 lisabitti · Kui sõna kutsutakse mälust välja lugemiseks, siis genereeritakse sama algoritmi kasutades ECC kood uuesti ja võrreldakse sõnas sisalduva esialgse koodiga · Kui koodid ühtivad, siis vigu pole tekkinud ja sõna on kõlbulik edasiseks kasutamiseks · Kui koodid ei ühti, tehakse koodide võrdluse teel kindlaks puuduvad või vigased bitid ja taastatakse või parandatakse need · Veel mälus asuvaid andmeid ei püütagi korrigeerida, sest varem või hiljem kirjutatakse need nagunii
T ra a d ita a nd m e s id e And m e s id e e e lis e d Võrguühenduseks ei ole tarvis suurt hulka kaableid. Arvutite võrku lisamine on lihtne. Kiirus on piisav nii lokaalvõrgu kui ka interneti jaoks. Lihtne arvuteid paigutada kuna segamas ei ole juhtmeid. Andmeside vead Traadita ühendus on aeglasem kui kaabliga ühendus. Traadita ühendus ei levi piisavalt hästi läbi seinte. Traadita ühendus ei ole eriti turvaline, lihtne pealt kuulata. Edastusviisid Infrapunakiirgus. Laserkiirgus. Raadioside kitsas ülekande ribas. Raadioside lairibas. Infrapunasüsteem Edastusallikas peab olema piisavalt võimas, et läbida takistusi. Edastuskiirus on kuni 10Mbit/s. Sellisedühendused on piisavalt kiired nii lokaalvõrgu kui ka Interneti teenuse pakkumiseks. Inrapuna süsteemid jagunevad Otsenähravus signaaliedastus eeldab
valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt.
teiste lairibarakenduste kasutamise.EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL: · DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s · Internet: · Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a
Android Samsung galaxy gio: Tuli välja 2011 märtsi kuus. Möödud:110.5 x 57.5 x 12.2 mm Kaal:102 g Ekraan:Type TFT capacitive touchscreen, 16M colors Ekraan suurus:320 x 480 pixels, 3.2 inches (~180 ppi pixel density) Mälu:sisemälu-158 MB ,278 MB RAM Interneti:HSDPA, 7.2 Mbps WLAN:Wi-Fi 802.11 b/g/n, Wi-Fi hotspot Bluetooth:Yes, v2.1 with A2DP Kaamera-Primary 3.15 MP, 2048x1536 pixels, autofocus Video Yes, QVGA@15fps Chipset-Qualcomm QCT MSM7227-1 Turbo CPU-800 MHz Sensors-Accelerometer, proximity, compass Raadio-Stereo FM radio with RDS GPS-Yes, with A-GPS support Java-Yes, via Java MIDP emulator - MP4/H.264/H.263 player - MP3/WAV/eAAC+ player - Predictive text input (Swype) Aku:Standard battery, Li-Ion 1350 mAh Seisuoleks:kuni 610 h (2G) / Kuni 460 h (3G) Tööolekus:kuni 10 h 40 min (2G) / kuni 6 h 40 min (3G) Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi. Android kasutab Linu
asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator.
kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakske kiud võimalikuld ühtlikust materjalidst. Kuna infrapunakiirgus on nähtamatu, võib see olla ohtlik kaableid paigaldava tehniku silmadele. Kaableid lõigates võivad naha alla sattuda väiksed klaasikillud. 18. Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi. Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP. Andmevoogusid on võimalik edastada lainepikkusega (erinevad lainepikkused). Raadiokanal – pole vaja füüsilist meediumit kasutada (suvalisest kohast teise kohta). Toimib elektromagnetkiirgusega sagedusvahemikul (0-300GHz). Side võib kaua aega võtta, aga töökaugus on väga pikk, mistõttu on tegu pigem ühepoolse sidega. Eelis kaabli ees: kaabel on alati punktist punkti, uue allika puhul on vaja uut füüsilist kaablit.
Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost
Analoogmodem tuleneb sõnast Analoogia, sest edastamisel tekitatakse toonid, mis on analoogsed edastatavale helile või pildile. Digitaalmodem Erinevus analoogmodemist seisneb selles, et info teisendatakse binaarkoodi, mis koosneb kahest elemendist: 0 ja 1, positiivne ja negatiivne. Seega digitaalmodem edastab info kahe tooni abil, mida on lihtsam edastada ja vastu võtta, sest eristada tuleb vaid kaht tooni. Raadio modem Otseeetri satelliidid, WiFi ja mobiiltelefonid kõik nad kasutavad modemeid, et olla ühenduses ja saata andmeid nagu paljud teisedki traadita ühendused. Kaasaegne telekommunikatsioon ja andmevõrgud kasutavad ära raadio modemeid, kus on vajalik pikamaa viidad. Sellistel süsteemidel on tähtis osa PSTN-s ehk Public switched telephone network ehk üldkasutatavad telefonivõrgud, kus kasutatakse siiani kiiret arvutivõrgu viita äärealadel, kus pole majanduslikult otstarbekas kasutada kiude.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
