Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "WIFI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
wifi, traadita, internet, protokoll, adapter, tarkvara, andmeturbe, saatja, algoritmi, alliance, tehnoloogia, elektroonika, riistvara, wlan, elektrotehnika, programme, logo, seadmed, seadmetes, wireless, saatjad, jaamad, saadetakse, uutes, traadiga, päringud, bitti, versioon, juhtmevaba, arvutikaitse, osakond, juhendaja, tootvate, kaubamärk, seminare............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................
ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti · Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv
kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab
a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi
allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes
teiste lairibarakenduste kasutamise.EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL: · DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s · Internet: · Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a
baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s 32. Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid. 33. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B 34. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max 35. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit
), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku
võrku ühendatud. Alates 1999. aastal IrDA kiiruse laiendi VFIR ilmumisest võimaldatakse igale kasutajale 16 Mbit/s (allikas: www.irda.org) andmeedastuskiirust. Üheks WLAN'i rakendamise tehnoloogiaks on ka UMTS (universal mobile telecom system), mille andmeedastuskiirus küünib 2 Mbit/s, kuid see on alles väljatöötamisel (allikas: http://www.umts-forum.org/). UMTS on ühtlasi ka esimene GSM uuendus, mis toetab WLAN'i. Eraisikul on võimalus kasutada traadita võrku juurdepääsuks RF modemi ühendust, mis on kahjuks suhteliselt kallis ühekordne väljaminek (ca 5000 EEK), kuid andmeedastuskiirus on sel juhul kuni 11 Mbps. Paberi peal on juba valmis ka 45 Mbps standard. RF modemite puudusteks on veel selle suhteliselt piiratud leviala, mis tihedalt asustatud aladel on 1-2 km, ja eraisiku jaoks suur tasu ISP pakkujale. Eelisteks on püsiühenduse olemasolu ja suur sidekiirus. Selline ühendusviis peaks
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine
kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakske kiud võimalikuld ühtlikust materjalidst. Kuna infrapunakiirgus on nähtamatu, võib see olla ohtlik kaableid paigaldava tehniku silmadele. Kaableid lõigates võivad naha alla sattuda väiksed klaasikillud. 18. Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi. Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP. Andmevoogusid on võimalik edastada lainepikkusega (erinevad lainepikkused). Raadiokanal – pole vaja füüsilist meediumit kasutada (suvalisest kohast teise kohta). Toimib elektromagnetkiirgusega sagedusvahemikul (0-300GHz). Side võib kaua aega võtta, aga töökaugus on väga pikk, mistõttu on tegu pigem ühepoolse sidega. Eelis kaabli ees: kaabel on alati punktist punkti, uue allika puhul on vaja uut füüsilist kaablit.
koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite
valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt.
sedamööda, kuidas kasvab andmeedastuskiirus ja koos sellega vigade tekkimise tõenäosus. Andmete salvestamisel töötab ECC järgmiselt: · Kui andmeüksus (sõna) salvestatakse muutmällu või kõvakettale, genereeritakse selle sõna bitijärjestust kirjeldav kood ning salvestatakse see koos sõnaga. Iga 64-bitise sõna puhul on ECC koodi salvestamiseks vaja 7 lisabitti · Kui sõna kutsutakse mälust välja lugemiseks, siis genereeritakse sama algoritmi kasutades ECC kood uuesti ja võrreldakse sõnas sisalduva esialgse koodiga · Kui koodid ühtivad, siis vigu pole tekkinud ja sõna on kõlbulik edasiseks kasutamiseks · Kui koodid ei ühti, tehakse koodide võrdluse teel kindlaks puuduvad või vigased bitid ja taastatakse või parandatakse need · Veel mälus asuvaid andmeid ei püütagi korrigeerida, sest varem või hiljem kirjutatakse need nagunii
juurdepääsuvõrgu ühendatakse erinevad teenused. Ülesanne Lairiba liinide kaudu edastatakse samaaegselt P võimsus mitu signaali. Lairibaülekannet kasutatakse K ülekandetegur näiteks kaabeltelevisioonis ,kus kasutajani jõuab I vool läbi koaksiaalkaabli sadu teleprogramme ja sama U pinge kaablit saab kasutada veel ka andmesideks R takistus (koormus) (internet). P= U /R 2 BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R 2 andmesidekiirusega raadioühendus Saatjasse jõudev signaali võimsus on andmevõrkudega,millest tuntuim standard on Pv (1W) x K (0,8) = 0,8W = Ps Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada
. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .
veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine. Selgitus, mis kirjeldab terminit hostimine Sinu veeb asub veebiserveris, mida haldab teine firma. Domeeniks on nt com , ee, eu jms Milline tehnika kuulub satelliit-arvutivõrgu maajaama koosseisu? Paraboolantenn ja mikrolainesaatja- vastuvõtja. Traadita võrgu pääsupunkt ühendab traadita võrgu seadmed traadiga võrguga. Tõesed laused sinihamba (Bluetooth) võrgu suhtes: Sinihammas lubab luua arvutitevahelist võrku Iga lubatud BT ühendusega seade võib olla BT-i master-seade Sinihamba võrgustikus saavad kuni 7 seadet olla ühenduses ühe master-seadmega. Kõige täpsem selgitus võrguhalduse kohta on jõudluse, vea- , konfiguratsiooni-, aruandluse ja turvahaldus.
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise
Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel protokollide alusel.Saadetava info sisust ei teata vahepealsetes etappide midagi. 4. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on:
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server)
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab)
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam,
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia)
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
annaabi.ee 
