hinda ise oma teadmisi üldse ning tahab mõista elu tuuma ja tegelikku tõde. Doktor on masenduses ja ei suuda millegi üle rõõmu tunda. Samal ajal sõlmivad Issand ja saatan Mefistofeles taevas kihlveo. Mefistofelese arvates on inimeste põlv maa peal määratud hukatusse ja väidab, et suudab pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks ja pakub doktorile kokkulepet, et kui FAUSt hakkab elust rõõmu tundma, läheb ta otse põrgusse. Faust on oma elu suhtes juba alla andnud ja nõustub kokkuleppega. Mefistofeles hakkabki Faustile igasuguseid maiseid lõbustusi tutvustama. Kõigepealt viib ta Fausti õllekeldrisse üliõpilaste joomaseltskonda, mis doktori jaoks on igav
Wagneri teiseks allikaks oli poeet-kirjanik Mathilde Wesendonck, siidiakupmehe Otto von Wesendoncki naine. Wagner kohtus Wesendonckidega 1852. aastal Zürichis. Otto, Wagneri muusika austaja, lasi rajada maamaja oma maale Wagneri käsul .1857. aastaks oli Wagneril Mathilde pärast pea segi. Kuigi Mathildel olid mingisugused tunded Wagneri vastu otsustas ta oma abielu mitte ohtu seada ning informeeris oma abikaasat oma kokkupuutest Wagneriga. Sellest hoolimata inspireeris see afäär Wagnerit kirjutama Tristian ja Isoldet. Tasakaalutu afäär leidis oma lõpu 1858. aastal, kui Minna sai küüned taha Wagneri kirjale ,mille too oli kirjutanud Mathildale. Pärast tüli lahkus Richard Zürichist üksinda Veneetsiasse. Järgmisel aastal läks ta jällegi Pariisi, et juhendada Tannhäuseri ümbertöötlemist, mis etendati tänu Printsess von Metternichi jõupingutustele. Tannhäuseri esietendus Pariisis 1861
väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Seos teiste tuntud inimestega Oli hea sõber Wagneriga (saksa helilooja), sõprus katkes kui Wagner sai teada, et Lietzsche on homoseksuaal. Filosoofile oli sõpruse purunemine väga raske ning elumuutev. Suurt mõju avaldasid Schopenhauer(saksa filosoof) ja Darwin(inglise loodusuurija) Tsitaadid "Inimene on miski, mida peab ületama!" "Ma kaotasin sinu ja leidsin enda." "Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks." Tuntumad teosed “Tragöödia sünd” (1872) “Nõnda kõneles Zarathustra” (1883-85)
Goethe ,,Faust" Raamat algab sellega, kui taevas sõlmivad lepingu kurat Mefistofeles ja jumal. Mefistofeles peab tegema Fausti(teadlane) õnnelikuks, siis saab ta tema hinge põrgusse viia. Lugu ise algab sellega, kuidas Faust istub oma kabinetis ja haletseb ennast. Peagi läheb ta oma sõbra Wagneriga tänavale ja peagi saabub nende ette puudel. Puudel läheb koos Faustiga tagasi kabinetti ja seal tuleb välja, et see puudel on hoopis Mefistofeles. Nad sõmivad lepingu, et Mefistofeles teeb Fausti õnnelikuks ja kui see hetk saabub, siis asub Faust Mefistofelese teenriks põrgus. Nad asuvad teele ja esimene koht kus nad peatuvad on kõrts, kus on kari tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega. Üks tudeng arvab, et nad on petised.
maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas Fausti paljudesse probleemidesse, kuid oma mõistuse ja kavalusega pääses Faust neist terve nahaga. Faustil olid omad põhimõtted ja sellest tulenevalt ei olnud tal palju sõpru. Fausti huvitas enim sündmustest saadud üldpilt, mtte väga detailid. Tema arust oli maailma täis kurjust ja inimesed ei vaata enda silme alt kaugemale. Ta suhtus tesitsugustesse inimestesse eelarvamustega, tänu sellele ei olnud nad ka Wagneriga, fausti õpilasega, head sõbrad. Faust mõtles pidevalt oma nooruspõlves tehtud vigade üle, ta ei olnud oma tegude üle uhke. Näiteks, siis kui üks talumees tuli teda ja ta isa tänama võlujoogi eest, mis olevat inimesi aidandu, kuid see võlujook oli mürgine ja saatis palju inimesi hukka. Talle ei meeldinud tema tehtud vead nooremana. Nooruse sai ta tagasi tänu kuradile, kes muutis Fausti eliksiiriga nooreks, kuid tema suurepärane mõtlemis võime ja tarkused säilisid
Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles
õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber. Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada. Ta üritas Fausti halvale teele juhtida, et ta hing lõpuks põrgu viia. Nad sõlmisid Faustiga lepingu: Mefistofeles täidab kõik ta soovid, et Faust enam surra ei tahaks ning kui ta seda enam ei taha, võib Mefistofeles Fausti endaga põrgusse viia, et Faust teda seal teeniks
Pariis, mis osutus edukaks · teenitud raha saatis Ungarisse talupoegade abistamiseks · 1842. aastal toimus tema kontsert Tartu ülikooli aulas · teosed sarnanesid pigem orkestrimuusikaga · kodumaale jõudes toimusid tema auks alati pidustused ning toredad vastuvõtud · Pesti linnas avas ta muusikaakadeemia · hiljem pöördus ta vaimulikku ellu hakkas rooma-katoliku kirikuõpetajaks(abee) · tema tütar abiellus Richard Wagneriga *Loomingus kasutas ta palju rahmamuusikat · peamiselt sümfoonilised ja klaveri teosed · lõi uue muusikazanri - sümfooniline poeem, see on 1-osaline teos, milles on ka kasutatud mõnd kirjalikku teost, põhiliselt siis Shakespeare'i ja Hugo' ainetel · tema tuntuim sümfooniline poeem- "Sümfoonia NR3 - "Prelüüdid" · puhtalt rahvamuusika alusega teos-"Ungari Rapsoodia NR 3" · puhtalt klaverile loodud -"Armu unenäod"
Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik. Esimene osa : ÖÖ ( Fausti iseloomustus) Faust on tark vana mees, kuid tema elu tundub talle mõttetu ning ta tahab end ära tappa. Selle tõttu, et väljast kostab muusikat ja laulu ning on kevad, otsustab ta oma surma edasi lükata. Ta vestleb Wagneriga,kes on endast vaimustuses ning leiab,et tema elu on elamist väärt. LINNAVÄRAVATE EES ( Mefisto kohtumine Fasutiga ) Mefisto ilmub musta puudlina. Faust kutsub Mefisto kaasa oma koju. Kui nad on saanud töötuppa ilmutab Mefisto end vaimuna. Sõlmitakse leping Mefisto ja Fausti vahel, mis seisneb selles,et Mefisto teenib Fausti kõiges ja täidab kõik tema soovid, nii kaua kui Faust lausub : '' Oh ilus hetk, oh viibi veel! '' - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu
müüdud, Liszti kuulsus võttis kultuse mõõtmed (Heine nim seda lisztomaaniaks). Nende aastatega kogus Liszt endale ka korraliku varanduse, kindlustades end majanduslikult kogu eluks. Aastatel 1848-61 elas Weimaris. Pühendus rohkem heliloomingule ning võttis seetõttu vastu Weimari õukonna kapellmeistri koha. Õukonnas oli hea orkester ja ooperiteater Liszt lõi sümfoonilisi teoseid ning dirigeeris neid ise. Tutvus Wagneriga, kes hiljem abiellus Liszti tütre Cosimaga. Neil aastail saavutaski Liszt tuntuse helilooja ja dirigendina. Sel ajal tekkis Saksamaal ka nn konservatiivide (keskus oli Leipzig, juhtfiguurid Mendelssohn ja Brahms, kriitik Eduard Hanslick) ja radikaalide (Liszt, Berlioz, Wagner) konflikt. Esimesed pooldasid klassikalisi zanre, Viini klassikute eeskuju vormis ja harmoonias; absoluutse muusika ideed. Teised (kelle juhtfiguur oli Liszt) pooldasid programmilist muusikat, kromaatilist ja pingestatud
Ta oli intelligente ja tasakaalukas, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Raamat algas direktori, luuletaja ja komödiandi arutlusega teemal, milline peaks olema ideaalne näidend. Taevas vedasid Mefistofeles ja Jumal kihla. Mefistofeles ütles, et ta suudab kukutada Fausti hinge, aga Jumal oli kindel, et Faust pöördub tagasi headuse poole. Faust oli suures ängistuses ja ta plaanis enesetappu. Enesetapukatse ebaõnnestus kuna oli hingedepüha. Jalutades Wagneriga linnaväravate juures märkasid nad musta puudlit. Faust võttis koera endale, sest ta arvas, et koeral pole enam peremeest. Töötoas hakkas puudel Fausti segama ja see ärritas teda natuke. Mefistofeles võttis oma õige kuju. Faust ja Mefistofeles sõlmisid kihlveo. Mefistofeles lubas hakata Fausti teenima ja kui Faust oleks rõõmu tundes öelnud sõnad ,,oh ilus hetk, oh viibi veel", siis oleks Faust pidanud Mefistofelest teenima hakkama
leidma oma isikliku suurima õnne ja tõe elu mõtte. Lühikokkuvõte kokkuvõte Raamat algas direktori, luuletaja ja komödiandi arutlusega teemal, milline peaks olema ideaalne näidend. Taevas vedasid Mefistofeles ja Jumal kihla. Mefistofeles ütles, et ta suudab kukutada Fausti hinge, aga Jumal oli kindel, et Faust pöördub tagasi headuse poole. Faust oli suures ängistuses ja ta plaanis enesetappu. Enesetapukatse ebaõnnestus kuna oli hingedepüha. Jalutades Wagneriga linnaväravate juures märkasid nad musta puudlit. Faust võttis koera endale, sest ta arvas, et koeral pole enam peremeest. Töötoas hakkas puudel Fausti segama ja see ärritas teda natuke. Mefistofeles võttis oma õige kuju. Faust ja Mefistofeles sõlmisid kihlveo. Mefistofeles lubas hakata Fausti teenima ja kui Faust oleks rõõmu tundes öelnud sõnad ,,oh ilus hetk , oh viibi veel", siis oleks Faust pidanud Mefistofelest teenima hakkama. Kui Faust oleks öelnud need sõnad, siis
Mõlema poolsuse ühekülgsus. Positiivne sisu saab toimida teist eitades. Chopenhaueri käsitlus. Lääne inimese kombel. Nähtumusliku maailma eitamine lootusetuses. Elu olemuslik tragism. Elu juurde kuuluvad vastuolud. Traagilist süüd pole. Inimene on siia maailma loodud kannatama. Tragism on üldine, ületamatu ning paratamatu. Näeme elu halva unenäona. Nietzsche käsitlus. Rääkis muusikast kui tragöödia alusest. Tollal oli ta veel sõber Wagneriga. Wagneri ooperi uuendamine. Kogu totaalse kunstiteose idee. Hiljem ta pettus Wagneris. Provotseeris tollal levinud antiigi käsitlust. Manduv ja moraliseeriv sõnadevool. Seab vastamisi kaks erinevat loomisprintsiipi, mis üksteist tasakaalustavad: apollooniline luulekunst ning dionüüsiline poolus. Dionüüsiline pool on justkui joobes olek ning apollooniline on justkui unenägu. Taargiline eluhoiak on joobumus. 534 eKr – Thespis. Poolmütoloogiline tegelane
a. Berliozi peateos "Fantastiline sümfoonia: Episood kunstniku elust". Et raha teenida, alustas Berlioz tööd kriitikuna. Tema südamesoov oli lüüa läbi Pariisi ooperis, kuid kõik katsed ebaõnnestusid. 1840. aastatel reisis ta dirigendina palju Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Inglismaal ja isegi Venemaal, juhatades peamiselt oma teoseid. Ehkki Pariisis teda ei hinnatud, oli ta mujal Euroopas oodatud kaasaegse muusika dirigent. Reisidel tutvus ta Schumanni, Mendelssohni ja Wagneriga. 1850. aastatel alustas suurooperi "Troojalased" loomist. Elu lõpul pöördus rohkem vaimuliku muusika poole. Viimastel eluaastatel kaotas kõik oma lähedased esimese ja teise abikaasa, kaks õde ja merel hukkus poeg. Berlioz soovis ka ise surra, elu lõpp möödus masenduses. Looming Berliozi "lemmikinstrumendiks" oli orkester, tema looming sisaldab sümfoonilist, vokaal- sümfoonilist ja lavamuusikat. Kammermuusikat kirjutas vaid nooruses (käsikirjad kadunud). Tähtsamad teosed:
seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.1866. aastal siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse.Mais 1869 pidas Nietzsche Baselis oma avakõne „Homerose ja klassikaline keeleteadus“. Baselis tutvus ta Richard Wagneriga, kes oli Dresdeni mässu ajal 1849. aasta mais olnud Mihhail Bakunini võitluskaaslane. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma. Nietzsche ei olnud süsteemilooja ning temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud
kultuuri pilti ja üldse inimeste mõtlemist. väga revolutsiooniline inimene. Sündis teoloogide peres, temast endast ei saanud teoloogi, temast sai filosoofia proffessor, õpetas juba 24 aastaselt Baselis filosoofiat. Oli ülimalt kriitiliine kristliku religiooni suhtes. Põhiline kriitika kristuse vastu. Pea teos "Nõnda kõneles Zarathustra". Veel teoseid: "Antikristlus", "Teiselpool head ja kurja", "Nietzsche contra Wagner"(oli wagneriga väga hea sõber, neid ühendas see, et nad mõlemad hindasid antiikkultuuri, läksid tülli, kuna Wagner austas kristlust). Nietzsche mõtteavaldused: "Jumal on surnud" - Ka nietzsche oli tähele pannud, et ateism on levinud. Üleinimese idee ehk Übermench sellele vastanudb massiinimene ehk viimneinimene(inimene kes ei ole huvitatud sellest, et ta loob endale ise omad väärtused) vabainimene, kes ise endale loob oma väärtused loob oma põhimõtted, selleks peab
professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast Ometi kutsub Nietzsche üles mitte pead liiva alla toppima, vaid asjadele ausalt näkku vaatama. Inimene ei pea häbenema ennast ja oma ressursse, vaid need kasutusele võtma. Kui me häbeneme oma loomalikkust, niisiis ka loomulikkust, tähendab see ainult seda, et Euroopa kultuur ja eelkõige kristlus on meid juba nii ära rikkunud, sisendades meile mingeid tobedaid väärtusi, lähtudes millistest me ainult saamegi nii teha
Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab omaelu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles Fausti endaga põrgusse võtta ja
Lõuna – Saksamaal, on maailmas kõige tuttavlikumaid romantilisi kuvandeid. Lossi eristab see, et ta polnud ehitatud jõukuse ja võimuga uhkeldamiseks, vaid looja Ludwig II ja väheste kaaskondlaste isiklikuks otstarbeks. Ludwigi isa Maximilian II oli 1837. a ehitanud suveresidentsina ligidase Hohenschwangau lossi. See oli gooti stiilis. Ludwig kasvas seal üles ning lossi muusikatoas tutvustatigi teda helilooja Richard Wagneriga, kelle ooprid avaldasid noorele printsile sügavat muljet. 16- aastasena nägi ta R. Wagneri „Lohengrini“ esietendust ning sattus vaimustusse heliloojast ja tema muusikast, sest tundis Lohengrinis ära oma romantilise ideaali. Ludwig sai kuningaks kaheksateistkümneaastasena. Ta mõistis, et tal pole poliitikaks kalduvust ega annet, tõmbus ta üha enam argielust müütide ja legendide maailma. Sel hetkel seisid Neuschwansteini kohal varasema lossi varemed ning Ludwig soovis
temal, vaid ministritel ja maapäeval. Aga kuningal oli tarvis see dokumenteerida ja pitseerida, rahvale selle kohta vastust anda ja see koos rahvaga ellu viia. 1886. aasta sõda ta ei tahtnud. Sõjad pelutasid teda, Ludwig II-st, kelles oli nii palju Luigerüütlit ja üldse mitte, tõepoolest kübetki sõdurit. 9. mail andis kuningas teada, et ta tahab troonist loobuda, kuigi see oli mõttesse tulnud rohkem valust, mis oli tingitud lahusolekust Wagneriga, kui armastusest rahu vastu. Lahusolekuvalu püüdis ta leevendada visiidiga Tribschenisse ning seejärel viibimisega idüllilistes mägedes. Sõja lähenedes põgenes ta koos Thurni ja Taxise vürstist tiibadjutandi ja ratsasulase Völkiga Starnbergi järve Roosisaarele. Terve sõja aja oli Ludwig kuskil eemal peidus, 10. novembril 1886 algas ja 10. detsembril lõppes ringsõit. Kuninga auks korraldati balle ja rongkäike. Kahekümne ühe
pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse. Baselis tutvus ta Richard Wagneriga. 1870 nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema. Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875
Friedrich Nietzche (1844-1900) 1. Mis sajandil ja kus Nietzche sündis? V: 19. sajandil Lützeni lähedal Saksimaal 2. Kus ülikoolis Nietzche õppis? V: Bonni ülikoolis ja Leipzigi ülikoolis 3. Mis ülikooli kutsuti Nietzche klassikalise filoloogia professoriks? V: Baseli ülikooli (Põhja-Sveitsis) 4. Mis ametimehena võttis Nietzche osa Preisi-Prantsuse sõjast (1870-1871)? V: sanitarina 5. Millise heliloojaga Nietzche sõbrustas? V: Wagneriga 6. Mis linnas varises Nietzche psüühiliselt kokku 1889. aastal ehk Hitleri sünniaastal? V: Torinos, Itaalias 7. Kus Nietzche suri? V: Weimaris 8. Miks tabas Nietzchet 40-ndatel eluaastatel raske vaimuhaigus? V: selle põhjustas süüfilis 9. Mille piin on sündsusetu tunne? V: südametunnistuse piin 10. Kes ütles, et ,,Jumal on surnud" V: Nietzche 11. Kes ütles, et ,,Pole fakte, on vaid tõlgendused"? V: Nietzche 12. Mis on Nietzche peateos? V: ,,Nõnda kõneles Zarathustra" 13
Kreeka kaks kõige ilusamat inimest. Etendusest endast ei hakka midagi kirjeldama, kuid mis kõige olulisem, armus Faust jäägitult Helenasse. Legendide järgi pidigi Helena kogu oma ilu ja olekuga mehi enda poole justkui magnetiga tõmbama ja nii läks ka Faustiga. Etenduse lõpus Faust minestab, kuna muistne antiikmaailm haihtub hetkega uduks ja Faust ei suuda taluda Helena kaotust. Seetõttu toimetab Mefistofeles Fausti keisririigist minema tema koju. Fausti kodus kohtub kurat Wagneriga, kes on pärast Fausti lahkumist tegelenud inimese loomise katsetega. Ja kui Mefistofeles temaga kohtub, siis sünnibki ajaloo esimene katseklaasi inimene Homunkulus. Wagner on muidugi oma saavutusest vaimustudes, kuid Homunkulus leiab, et ta tahaks näha muudki maailma ja õppida tundma kuulsaid inimesi. Sellepärast lahkub ta koos Mefistofelesega lubades, et tuleb kunagi targema ja õilsamana tagasi. Juba ette võib öelda, et kahjuks nii ei lähe, sest Homunkulus jõuab
,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et enam tarkust kogu aja mul teeselda ei oleks vaja, vaid mõistaksin, mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum, ja näeksin kõikeloovat jõudu ja sõnadest ei tunneks õudu." Enda kambris tunneb Faust end nagu vangikongis: ,,Veel olen, ah, siin konginurgas!" Peale Wagneriga vestlemist ning mõningat mõtisklust tuleb Faustile veelgi suurem masendus peale. Ta peab end suhteliselt tähtusetuks, leiab end lootusetus olukorras. Ta jõuab ka järeldusele, et inimene ei ole mitte keegi. Ta ütleb: ,,Ma ainult tõuk, kes põrmus rada kaevab." Faust ütleb, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurdab selle üle, et pole vaatamata suurele õppimisele kuskile jõudnud. Ta oli ise samuti kaotanud kire teaduste vastu
2. luuletaja mitte koor, vaid tuum on oluline, poeesia ülendab inimest. 3. komödiant: "...te andke elu läbilôige, et igüks näeks oma hinge. Proloog taevas Mefisto: "Inimene on kui rohutirts..." Issand: "Kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski ihkab ôiget rada..." 1. Faust leiab, et elu on tühja jooksnud. Faust tahab maailma, elu, aja ja ruumi tuumateada saada: "Kus on see eluläte, mis küljes maa ja taevas ripub?" 2. Vôrreldes Wagneriga on Faust rahulolematum ja otsiv. "Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida." 3. Pôhivihje elumôttele lk.35 Kas alguses oli sôna, alguses oli môte, alguses oli tegu? 4. Mefistofeles lk38: "Ma olen osa jôust, kes kôikjal tôstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Pentagramm germaani usundis Kuradi peletamise märk, vanadel raudristidel senini. 5. Mefistofeles küsib, miks Faust tôstis mürgikarika, lk.44 Faust vastab: "...vihkan
• Mitte enam maalitud hooned, vaid hoopis ehitatud • Meeleolusid anti edasi valgusega • Massistseenid Straussi orkestrikäsitlus Richard Strauss eelistab neljast orkestrikoosseisu. Olulisel kohal on pillitämbrid. Kasutab ebatavalisi pille, mida tavaliselt ei kasutata (nt „Sálomes“ baritonoboe) Kuigi Straussi orkestris on tavaliselt 120 mängijat, kõlab faktuur läbipaistvalt. (Kasutab palju pilli soolosid.) Vokaalpartii käsitlus võrreldes Wagneriga on meloodilisem, laulvam. Modernismi jooned Straussil: 1. Sümfoonilise tsükli vaba käsitlus 2. Fragmentsus 3. Kõlaotsingud 4. Ebatavalised pillid (baritonoboe) 5 „Sálome“ (1905, Dresdenis) Lavastas Max Reinhardt Herodes (Võõrasisa – tenor) Herodias (Ema – mezzosopran) Salome (Sopran) Jochanaan (Ristija Johannes - bass/bariton) Herodes peab oma õukonnaga pidu
Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja elujaatust, pidades pessimiste jõuetuteks dekadentideks. Nõrga tervise kiuste avaldas Nietzsche ajavahemikul 1872-1888 üle kümne teose, jättes lisaks maha tuhandete lehekülgede ulatuses märkmeid, uute raamatute plaane. Nietzsche elu vürtsitas sõprus Richard Wagneriga ja hilisem ärapöördumine temast, taganemine noorusaja iidolist Schopenhauerist, ärapöördumine kogu modernsest kultuurist. Kui meenutada, et Nietzsche hilise loomeperioodi loosungiks oli kõigi väärtuste ümberväärtustamine, siis pole säärastes muutustes midagi imelikku. Kõlab ju Nietzsche ennast tõlgitseva teose "Ecce homo" (e.k. 1996) alapealkiri: "Kuidas saadakse selleks, mis ollakse". Nietzsche loometee lõppakordiks ja tõeliseks maiuspalaks biograafidele kujunes hullumine
Kõrgelt hindas "Carlost" Rossini, kiitvaid arvustusi ilmus Prantsuse ajakirjanduses, ehkki väited prantsuse ja saksa koolkondade, eeskätt "meierbeerluse" ja "vagneriaanluse" mõjudest Verdit raevutsema sundisid. Tõsi, "Carlosest" võib Meyerbeeri ooperistruktuuri ning dramaturgiliste arenguprintsiipide sugemeid leida, orkestripaleti rikastamisele aitas Berliozi partituuride tundmaõppimine parasjagu kaasa ning eks mõned Wagneriga kaudselt seostatavad jooned hakkavad siinseal silma. Kas need aga just nimelt Wagneri mõjutused on? Muusikateadlaste kinnitust mööda esineb näiteks Berliozi "Dramaatilises sümfooniaski" mitmeid Wagneri "Tristan ja Isolde" intonatsioone, ehkki teos on ooperist kahe aastakümne võrra vanem! Kuna kujunemisjärgus olev Wagneri stiil ammutas kõigi eelduste kohaselt kaasaegsest, sealhulgas ka itaalia muusikast õige
ja vaadetega ja põhiprobleemiks oli raamatus skolastika ja elupõline vastandus. Seda fragmenti töötleb 90ndatel aastatel ümber. Teose eesmärgiks saab anda terviklikum ja teose kunstilist hinnangut. I osa anti välja 1808 aastat. Teine osa 1831. Goethe tegeleb isiksuse probleemidega. Faust väljendab üldiselt looja usku inimese loomvõimete piiramatusse. Siin peitub see varasem vastandus ka sellest uus-faustist. Faust on ka vastandunud pedantse õpetaja Wagneriga-skolastilises teaduses pusijaga. Uus faust on ka siia sisse kirjutatud, kuigi on nüüd ka eraldi teosena. Mis rom jooned on Faustis säilinud? Igavese külluse moment- tagasilöökidest hoolimata püüdleb tegelane edasi ja saab Fausti analüüsida ka kui romantilist kangelast. Samuti on teosele iseloomulik läbipõimunud hea ja kuri. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti.
õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber. Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada. Ta üritas Fausti halvale teele juhtida, et ta hing lõpuks põrgu viia. Nad sõlmisid Faustiga lepingu: Mefistofeles täidab kõik ta soovid, et Faust enam surra ei tahaks ning kui ta seda enam ei taha, võib Mefistofeles Fausti endaga põrgusse viia, et Faust teda seal teeniks
annaabi.ee 
