Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sisse hingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Väävliringe: Väävliringe on tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, muutub ka väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S).
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid
Alküülimine toimub temperatuuril 10...20°C rõhul 1,5 MPa, katalüsaatorite väävelhappe ja fluoorvesiniku juuresolekul. Selle protsessi käigus toimub väikese molekulmassiga süsivesinike (peamiselt gaaside) alkaanide ja alkeenide molekulide liitumine. Tulemuseks on bensiinide väärtuslikud komponendid, millede abil tõstetakse detonatsioonikindlust. Hüdrogeniseerimine Kütust kuumutatakse 400...420°C juures rõhul kuni 2 MPa vesiniku keskkonnas katalüsaatorite juuresolekul. Väävliühendid lagunevad ja vaba väävel ühineb vesinikuga. Toimub kütuse puhastus. Küllastumata süsivesinikud küllastuvad ja muutuvad alkaanideks. Seda protsessi kasutatakse bensiini ja diislikütuse tootmisel. Veel võimaldab hüdrogeniseerimine toota kivi- ja pruunsöest bensiini. Peenestatud söepuru segatakse nafta krakkimisjääkidega ja kuumutatakse samadel tingimustel vesiniku keskkonnas. Söepurus sisalduvad süsivesinikud muutuvad alkaanideks ja areenideks. Vedelkütuste puhastamine
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu Abinõud õhusaastamise vahendamiseks:
Seepärast peab ehitus-ja remonditöödel ruume hoolikalt õhutama. Isegi siis, kui värvilõhna pole tunda, võib 1 õhk mürgine olla. Et ohtlikku haigestumist vältida, pole soovitatav hoida värvipurke eluruumides ega ööbida värskelt värvitud toas. nimest ümbritsevad tehismaterjalid, millest eraldub õhku kahjulikke aineid. Kütuse põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis ärritavad hingamiselundeid ja silmi ning põhjustavad bronhiiti. Taimedes hävib klorofüll, puude okastele ja lehtedele tekivad pruunikad täpid-nad kolletuvad ja varisevad. Väävliühendid reageerivad õhus vihmaveega ja moodustavad happeid, kusjuures tekib üks happesademete liik-happevihm. Niisugune vihmavesi võib olla mürgine ja sama hapu, kui hapupiim või õunamahl. Kindlasti oled näinud suvel kollaste ja varisenud lehtedega või
- Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax - Vahemerevöö - Nt. Vesuuv, Etna - Laamade lahknemisalad - Nt Hekla, Laki, Teide
ringikujuline. pöörlemine § Aastaajad puuduvad. § Aastas 2 ööpäeva. § Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Elu veenusel § Võib leiduda elu. § Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. § Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Ehatäht ja koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati Eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas
HEA ÕHU A ja B Tallinn 2002 ÕHU KVALITEETI RUUMIS MÕJUTAVAD: · Õhu liikumine · Tolmusisaldus · Soojus · Müra · Õhu niiskus ÕHKU SAASTAVAD TEGURID: · Toa- ja tekstiilitolm · Õietolm · Loomsed allergeenid · Tubakasuits · Bakterid · Radoon ja väävliühendid Hea nõu on ikka kallis! Soovitusi õhu vallas... Sobiv ruumi temperatuur on 20-22o · Kõrgem temperatuur raiskab energiat ja on tervisele kahjulik · Magamistuppa on sobilik temperatuur alla 20o · Vannitoas ja pesuruumides loodame leida soojemat keskkonda Ruumi hea ventilatsioon annab hea enesetunde, rõõmsa meele... ...ja tervise. Aktiivselt ruumi kasutades: · Koristades ja süüa valmistades ava aken tõmbetuuleks
hõõrduvad ja kokku põrkavad. Vulkaan ehk tulemägi ... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud umbes 1500 vulkaani (maismaal) Igal ajahetkel purskab umbes 20 vulkaani Etna on üks aktiivsemaid tegutsevaid vulkaane Vulkaanipurskega võivad kaasneda: Eralduvad gaasid veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid Tuhapilv tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu Lõõmpilv kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv Vulkaanilised pommid põlevad kivimikehad Laavavoolud Lööklaine Tsunami vee-aluse vulkaanipurske korral Maavärinad Vulkaanid tekivad neljal erineval moel Mandrilisel Mandrilise ja Kuuma Ookeanilise riftialal ookeanilise punkti ja ookea- maakore aladel nilise
maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi ja telliste tootmiseks.Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi sisaldab vanimaid teada olevaid skeletiga loomade jäänuseid. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse . Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta.Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad ja vesiravihotellid
Nt kaartsamblik, mis kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehe- või plaadikujuline tallus, jaguneb servades hõlmadeks(seinakorp)Põõsassamblikud(pikk habesamblik, Alpi-põdrasamblik, kollane lõhnasamblik) Samblikud paljunevad vegetatiivselt. Samblikuid on kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks, sest need kasvavad aeglaselt ja vanaks. Eritavad ained, mis murendavad kivimeid. Nad surevad ja kõdunevad ka ise ning tekib huumusekiht. Samblikke kahjustavad väävliühendid ja tolm. Ei talu saastatud õhku, sest nad saavad vajaliku niiskuse ja toitained õhust. Saastetundlikus sõltub ka kujust(põõsassamblikud).
Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Aeratsioonivöönd ehk aeratsioonivöö ehk õhustusvöönd on maakoore ülemine, maapinnastpõhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Aeratsioonivööndi geoloogilisest ehitusest sõltub põhjavee kaitstus. Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väär...
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi elu paralleelselt Maaga rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine vee olemasolu 4 hüpoteesi: tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud väävelhappe näol Veenuse uurimine pinnaehitust on uuritud radaritega kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon kihiline pinnas meenutab settekivimeid settimine toimub atmosfääris, mitte vees
Atmosfäär Õhu saastumine Erkki Madi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: Y väävliühendid, eriti SO2 Y Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) Y Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) Y Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast.
Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit : Juustes Karvades Küüntes Sarvedes Sulgedes Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/väävel http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://www.toitumine.ee/vaavel/
Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna p...
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Siiani pole tõestatud, kas Veenusel on mingisugust elu või mitte, kuid USA teadlased jõudsid järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Aga üldiselt on planeedi tempe- ratuur elamiseks liiga kuum.
Tööstusest vette jõudvad mürgid on enamasti sellised, mis ei lagune looduses, vaid akumuleeruvad. Emajõgi ja Peipsi järv on oma ökoloogiliselt seisundilt praegu viletsad. Sellepärast on väga oluline teada, mis koguses ja mis kontsentratsiooniga aineid sinna lastakse. Kõik ained kumuleeruvad lõpuks Peipsi järves. Õhku paisatakse tehasest lämmastikuühendeid, väävliühendeid, mikroosakesi, toksilisi ühendeid, polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid jms. Väävliühendid on erakordselt aromaatsed. Inimese nina eristab neid isegi siis, kui neid on väga vähe. Tahkeid jäätmeid tuleb samuti ohtralt. Mürgiste ainete kontsentratsioon tõuseb toiduahelas ülespoole liikudes väga kiiresti. 3 Rajatava Tehase detailid ei ole veel paigas null-
jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra, mass ainult viiendiku võrra. Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol
korrosiooni. Väävli ja väävliühendite tähtsus Tuletikkude süütesegust peades kasutatakse väävlit. Raputades väävlit kautsukilehtedele muutub viimane elastseks kummiks Tselluloosi eraldatakse puidust sulfit või sulfaatmenetlusel Põllumajanduse tarbeks läheb umbes 1015% väävlit, mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises Väävel on sissevõtmisel lahtisti ja peenpulbrina ärritab nahka Väävel ja väävliühendid on mõjusad ravimid Must püssirohi sisaldab ka väävlit: 2KNO3 + 3C + S=K2S + 3CO2 + N2 Püssirohu põlemine
VIIS MAAKERA SFÄÄRI Andrei Sorokin 12 Õ. klass Paldiski Gümnaasium Maasfäärid on kihid, mis on erineva tiheduse ja paksusega. Maakera sfäärid Hüdrosfää Litosfäär Pedosfäär Atmosfäär Biosfäär r MIS ON LITOSFÄÄR Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kiviline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö plastsem (kuumem) ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta deformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel moel Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid, mille tulemuse...
9) Vulkaani kuju, ehitus, purskeprotsess, seos magma omadustega. Kilpvulkaan: Räni- ja gaasirikas viskoosne magma, liigub vähe, väikesed laavavoolud ja tarduv magma moodustavad teravamaid vulkaanikoonuseid. Magma teekond lühike. Kihtvulkaan: Räni- ja gaasivaene väheviskoosne basaltne magma, liigub hästi, laialivalguv laama moodustab lameda koonuse. Magma teekind pikk, mitu harulõõri, kraater lai. 10) Vulkaanipurske tagajärjed Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikoksiidid, väävliühendid. Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad, turistiatraktsioonid. 11) Maavärinate tekkepõhjused ja paiknemine Maavärinad tekivad maapõue kivimites pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega
Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises.Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne.Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit
nendest purskasid endiselt ka 4 kuud hiljem, kui Voyager 2 möödasõidul oli. Selleks ajaks, kui Galileo 1995-ndal aastal kohale jõudis, olid mitmed Voyagri poolt pildistatud vulkaanipursked vaibunud, ent samas leiti palju uusi. Sealjuures leidsid Galileo teadlased, et Io pind võib kõigest mõne nädalaga märkimisväärselt muutuda. Io pind on üsna värviline oranzides, punastes ja mustjas-pruunides toonides. Oranzi värvust vulkaanide ümber põhjustavad nendest välja paiskuvad väävliühendid. Io erineb teistest Jupiteri kuudest põhjalikult seal puuduvad kraatrid, triibud ja vöödid ning ta on väga sile. Io pinna sileduse põhjustavad laavavoolud, mis täidavad pragusid ja uuristusi. Laavavoolude tõttu on Iol ka noorim pind kogu Päikesesüsteemis. Vulkaanilise tegevuse tõttu on Iol täheldatud ka ajutist õhukest atmosfääri. Kokku on Iol leitud üle 80 aktiivse vulkaani. Suurim neist, Loki, on suurem kui Marylandi
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , se...
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Naft...
metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj. tonni tahma ja väävliühendeid. Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu. Väeosade tegevuse mõju
põhja poole.Lõunatsüklitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Tornaado-kuni mõnesaja meetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris.mis hävitab kõike mis ette jääb. Tromb-sama mis tornaado. vesipüks-sama mis tornaado aga mere kohal esinev, mis imeb endasse vett. Tuulispask-sama mis tornaado aga tunduvalt väiksem. PEAMISED SAASTEAINED: ¤ väävliühendid ¤ lämmastikühendid ¤ süsinikühendid ¤ aerasool ehk tahked osakesed Kõige enam satub tolmu kõrbe aladelt.Saastamise tagajärjel väheneb atmosfäri läbipaistvus ning, see takistab maapinna jahtumist, samuti on kahjulik inimeste hingamis elundite jaoks.Tekivad happesademed Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas kihis on temperatuur on kõrgem kui madalamas õhukihis, tõkestab õhu edasise liikumise.
Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Lisaks väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka
taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi - need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega sõita, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid 3. Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu. Tänaseks on Rootsis 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks.
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine looduskivide markeerimine Materjale on võimalik markeerida ning jaotada mingi iseloomuliku näitaja järgi klassidesse. Klassifikatsiooni alusel saab teha materjali valiku vastavalt kasutustingimustest. Materjali omadused selgitatakse katsetuste kaudu. nt , ehituskivi:tugevusklass, veeimavus, külmakindlus, kuluvus, kõvadus 2.7 looduskivide katsetamise võimalused 2.7.1 konstruktiivsed
Need jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks (tekivad sama õhumassi sees, on kohalikud nähtused ja ei ulatu suurele alale) ja frontaalseteks (esinevad koos külma frondiga). Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha. Seejärel lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks --> kujunevad happesademed.
Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust (78%), hapnikust(21%) ja argoonist(0.93%). Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6°C km kohta, kuna peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind. Toimuvad peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima.
Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Elu USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 8. Detsembril 2010 aastal avaldas Jaapani aeronautika- ja kosmoseuuringute
Üksikorganismid ökoloogias Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad. Arvukuse levik sõltub sündivuse suremuse tasakaalust, sisserände väljarände bilansist. Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat. Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast. Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine. Nt üks liik asustab terve maakera
nt. Mentooli (XIV) L-vormi (1R, 3R, 4S) leidub piparmündi õlis; D-vormil (1S, 3S, 4R) on vastumeelsed noodid (fenoolne, meditsiiniline, kampriline ja kopitanud); Karvoonil (XXI) on R(-)-vormis piparmündi lõhn; S(+)- vormis aga köömnele sarnane aroom. Terpeeni biosüntees toimub ainult taimedes ja mõnedes mikroorganismides. Aroomiühendite prekursorid Aroomiühendid moodustavad karotenoide oksüdatiivse lagunemise käigus. Lenduvad väävliühendid Perekondade Brassicacea ja Liliaceae esindajad. Nende aroom moodustub glükosinolaatide või S-alküül-tsüsteiin-sulfoksiidide lagunemisel. Veini ja õlle tootmisel tekkivad lenduvad väävliühendid pärinevad metioniinist ja on mikroorganismide ainevahetuse kõrvalproduktid. Tertsiaarsed tioolid on kõige intensiivsemad aroomiained. Küüslauk ja sibulad Alliumi perekonna taimi iseloomustab tugev, läbitungiv aroom. Perekonna tähtsamad esindajad on:
mod. peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Pinnavesi- mod. Maa pinda kattev vesi.Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur
15. Iseloomusta keemilist degradatisooni. Keemilise degradatsiooni korral satuvad mulda tööstuses tekkivad kahjulikud ained. 16. Mis on atmosfäär? Atmosfäär on välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga. 17. Iseloomusta atmosfääri koostist. Atmosfäär koosneb: 1)Puhas ja kuiv õhk · Lämmastik u 78% · Hapnik u 21% · Argoon u 0,93% · CO2 u 0,03% · Teised gaasid, nt. väävliühendid 2)Veeaur ei ole püsiv 3)Aerosoolid tolmuosakesed 18. Iseloomusta troposfääri. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine kesmiselt 6 OC kilomeetri kohta. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima. 19. Kus paikneb osoonikiht? Osoonikiht paikneb stratosfääris, umbes kuni kahekümne viienda kilomeetrini. 20. Miks hakkab stratsosfääri ülemisetes kihtides temperatuur tõusma?
barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne. Füsioloogiline toime Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. N Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. elektronskeem: N: +7| 2) 5) elektronvalem: 1s2 2s2p3 levik looduses
Kahjuks mõjutavad muutunud majandustingimused tihtipeale meie ühiskonna loodusteadlikkust negatiivselt. Tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kus põlevkivi on kasumit taga ajades ahjudesse aetud ja fosforiit looduslikku tasakaalu arvestamata kasutusele võetud. Eestit ootavad uued probleemid, mida praegu veel ei tuntagi. Esimeses ökologiseeritud tootmisringis kasutatakse põlevkivi näiteks elektrijaama katlas, mille tulemusel tekib tuhk ja lämmastiku- ja väävliühendid, mis lendavad õhku. Ohtlikud on nad mõlemad - esimene saastab, teine hävitab happevihmadega. Ühelt poolt jäävad lenduvad ühendid keskkonnale kahjulikuks tehnoloogia, teisalt rahaliste vahendite nappuse tõttu. Seevastu jääkprodukti tuhka kasutatakse edukalt teise ökologiseeritud tootmisringi tarbeks. Tuha kasutamisel näiteks ehitusmaterjalina selle kahjulikkus väheneb, samas põldude lupjamisel saab tuhast hoopis kasu. Inimeste toidupuudus:
Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3.Miks on vaja säästa energiat? ....................................................................................5 2.Jäätmed.............................................................................................................................6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine.....................................................................................7 Kokkuvõte.......................
Planeedid Karoliina Tammik Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplan...
See määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja suunised selle saavutamiseks. 19. Nimeta inimtegevusi, mis aitavad kaasa happesademete tekkimisele, millised on tagajärjed? Kütuste põletamine Karjääris maavarade kaevandamine Põlluharimine Teedeehitus 20. Kirjelda vulkaanipursete mõju ilmastikul. tuhk vähendab atmosfääri läbipaistvust väävliühendid ja tahked materjalid õhus (ehk aerosoolid) temp järsk langus 21. Õhukvaliteeti halvendavad ilmastikutingimused, inversioon. väheliikuv ja vertikaalselt segunev õhk tuuline ilm ja vertikaalne segunemine talvine aega ja kõrgrõhkkond, maapinna lähedal jahtumine ja ülalpool temp natuke kõrgem - inversioon
Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust. Pilvisus on pilvede hulk taevavõlvil. Sademete jaotus maakeral on keeruline, sest see sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha. Seejärel lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks --> kujunevad happesademed
• Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. • Mikroobidega - lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid - põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Õlisaadused, fenoolid - sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid. • Sulfaatreostus - põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega. • Mürkkemikaalid - keemiatoodete laod • Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p. 24
Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. ELU VEENUSEL USA teadlased jõudsid järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. KUUD Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://www.miksike
Keemiline evolutsioon on lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete komplekside tekkimine (esimeste elusrakkudeni). Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja hakkas jahtuma. Keemiline evolutsioon toimus ajavahemikul 4,5- 3,5 miljardit aastat tagasi. Rakkude iseeneslik teke on võimalik, kuna tingimused Maal olid teised: · UV-kiirgus jõudis maapinnani, kuna hapnik puudus. · Atmosfääris olid lämmastiku-, süsiniku- ja väävliühendid. · Toimusid elektrilahendused. · Toimusid vulkaanipursked ja olid magmavoolud. · Oli soe madal meri ja tugev aurumine. Nendel tingimustel saavad tekkida monomeersed, polümeersed org. ühendid ning püsida orgaaniliste molekulide kogumiked. Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusolendid olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. 1,9 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
