Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 mõjukamaid inglise majandusteadlasi Marshalli rist, neoklassikaline väärtusteooria » hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof Elulugu sündis Inglismaal 1842. aasta Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast esikteos "Natura non facit saltum" ilmus 1880. aastal inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada 1903. aastal avas Cambridge'is ökonoomika teaduskonna
Vajaduste teooria Põhineb arusaamal,et tööga seotud käitumised on juhitud kindlate vajaduste rahuldamisest ning,et in-d püüdlevad selle poole,et töö neid rahuldax. (Maslow,Murray,Jahoda,Alderfer´i väärtusteooriad) Võrdusteooria Püüavad rahulolu määratleda ja selgitada selle kaudu,kuidas in-d ennast üksteisega pidevalt võrdlevad.See eeldus lähtub sotsiaalse vahetuse teooriast,mis väidab,et töötajad motiveeritud säilitama õiglasi v võrreldavaid suhteid omavahel. Väärtusteooria Võrdleb väärtusi kui süsteemi,mis tuleneb suures osas sotsiaalsetest nõuetest ja mis toimib üldise motivaatorina ning rahulolu tekitajana.(Locke´i väärtusteooria) Ootusteooria?Rahulolu on 3 tüüpi uskumuste summa:ootused e uskumus,et pingutused näha soorituses,instrumentaalsus e uskumus,et sooritus tasustataxe,väärtus e tajutud tasu väärtus selle saajale. Latentsed töö omadused Töö struktuuri aega töö pakub regulaarselt jagatud kogemusi,töö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Erle Maido Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA....................................................................................................4 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine...........................................................................................4
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaisa-Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism,
Termin „väärtus“ on omandanud mitmesuguseid üldlevinud tähendusi, isegi teadlased on seda erinevas tähenduses kasutanud. Laiemas plaanis võib pidada väärtusi kogu kultuuri südameks. Nii oli kirjas sissejuhatuses ja see on ka minu jaoks täpselt nii, iga inimese jaoks on termin „väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt. Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused: 1. Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve; 2. Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja emotsionaalse varjundi; 3. On tegevuse hindamise ja õigustamise standarditeks; 4. Omandatakse sotsialiseerumise käigus ja ka inimese kogemustest. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on igal inimesel oma definitsioon väärtustele ja Schwartz´i
tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Alfred Marshall (26. juuli 1842 - 13. juuli 1924) oli inglise üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi. Tema raamat "Principles of Economics" (1890) oli Inglismaal pikka aega oluliseim majandusõpik. Marshalli kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise tootmisteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning [[neoklassikaline väärtusteooria]], kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Marshall oli esimene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus eelduse, mis hõlbustas kontsentreeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste. John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise
analüüsi sidumine oma teoreetiliste väidetega, pani aluse poliitilise ökonoomia kõrvalharule: statistikale • nõudis alati uuritavate nähtuste täpset vaatlust, ent kasutas vaadeldavate nähtuste seletamiseks ja teaduslikku deduktsiooni • maksud on paratamatud, kuid neid ei tohi koguda liialt palju • tunnustas individuaalset omakasu ning eraomandit • „töö on rikkuse isa ja tähtis põhialus, samas maa on rikkuse ema” • Petty tööväärtusteooria (loomulikud ja poliitilised hinnad) • palgateooria • tööjaotusega koos toimub tootmise odavnemine ja kvaliteedi tõus Petty on nn tööväärtusteooria loojaks, kusjuures loomuliku hinna all peab ta silmas väärtust, poliitilise hinna all aga turuhinda. Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga ning loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise ekvivalendiga.
.................................................................................12 KOKKUVÕTE............................................................................14 ALLIKAD.................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Filosoofia tavatasetakse liigitada järgmiselt: metafüüsika, õpetus olevad; teadmusteooria, õpetus teadmusest, selle algupärast ja allikaist; teadusteooria, õpetus teaduste metodoloogiast ja teooriakujundamisest; väärtusteooria, õpetus väärtustest. Väärtusteooria tähtsamateks osadeks on eetika, õpetus kõlbelistest normidest ehk sellest, mis on hea ja halb, ja esteetika, õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof. Ta palus oma kaaskodanikel Ateenas vastata kõiksugustele keerulistele ja tülikatele küsimustele, mida me nüüd nimetame “filosoofilisteks” ning kirjutas nende mõtted hoogsas vormis üles. Platonil oli
Smithi peetakse üheks suurimaks majandusteadlaseks. Tema turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis ühiskonnas korra. /1, lk 41/ David Ricardot peetakse oma aja suurimaks majandusteadlaseks ning uue koolkonna rajajaks poliitilises ökonoomias. Ta oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed. /1, lk 42/ David Ricardo panuseks on mitmete siiani põhjapanevate teooriate väljatöötamine, millest olulisemad on väärtusteooria ja suhtelise eelise teooria. Ta töötas välja ka esimese jaotusteooria. Ta nägi majandussüsteemi, kus suhtelised hinnad kujunesid põhiliselt tootmiskuludest ning kus nõudlus ja kasulikkus ei omanud suurt rolli. /1, lk 43/ 8 Kokkuvõte Majandust on uuritud ja käsitletud erinevatel ajastutel mitut moodi. Teadus on arenendu tihedalt filosoofide ja kirjanike koostööna
8 Kokkuvõte Alfred Marshall oli üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi, Cambridge’i koolkonna rajaja. Oli 1877-1881 Bristoli ja 1885-1908 Cambridge’i ülikooli professor. Lõi mitme väärtus- teooria sünteesi ehk Marshall’i kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise toot- misteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning neoklassikaline väärtusteooria, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra ta- sakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Tema hinnateooria oli sajandivahetusel laialdaselt käibel kogu maailmas. Oma tegevuse algus- järgul pooldas vabakaubandust, hiljem soosis monopole, samastas need suurtootmisega. Pani aluse üldise heaolu käsitlusele, mis avaldas mõju paljude majandusteadlaste vaadetele. Ta oli es-
situatsiooniga, mida ta peab ebaõiglaseks – subjekt kogeb oma püüdlustes väärtuste poole mingeid takistusi tavasituatsioonis toimub õigluse tunnetamine eelkõige intuitiivselt ja empiiriliselt järjepidevuse kriteeriumi abil. Õigluspärasuse hindamisel saab kasutada formaalloogikat. Kõik kes on X, peaksid olema Y jne Õiglus ja väärtusteooria väärtust saab mõista kolmes erinevas tähenduses: väärtus kui omadus – tõene, õiglane – subjektiivne aspekt väärtus kui loomus – tõesus, õigluspärasus väärtus kui vastava loomusega olukord – tõde, õiglus. Väärtustel on skaala – positiivsed, negatiivsed ja neutraalsed väärtused õiglane on positiivne väärtus – ebaõiglane aga negatiivne õiglane on - lihtväärtus õiglane on eetiline väärtus
* Võrdsuspõhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus. Neil on ülim siduvusjõud, kehtivad kõigis õigussuhetes. V Põhiõiguste teooriad 1. Liberaalne teooria, mille järgi on põhiõigused individuaalsed ja ainult subjektiivsed õigused riigi vastu. EI mingeid sotsiaalseid põhiõigusi. 2. Institutsionaalne teooria- objektiivse korra põhimõtted, kehtestavad teatud eluvaldkondades teatud korra. Häberle 3. Põhiõiguste väärtusteooria- Põhiõigused määravad kindlaks põhiväärtused ja kehtestavad väärtuskorra. Smend 4. Demokraatlik funktsionaalne teooria- põhiõiguste mõte seisneb selles, et nad määravad kindlaks vaba demokraatliku protsessi. Smend 5. Sotsiaalriiklik teooria- põhiõiguste ülesandeks lisaks vabadusõigusele tagada ka faktilist vabadust. Häberle 6. Süsteemi teooria- põhiõigused kui süsteemid. 7
Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursess staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele. William Petty tegutses 17 saj ja oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määras kauba hinda tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi alusel töötas välja väärtusteooria, mille kohaselt eristab loomulikke hindu (määratavad töö kaudu) ja poliitilisi hindu (turuhind). Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Tähtsus: rõhutas esimese majandusteadlasena majandustaduste objektiivset iseloomu. Teema 5 Klassikalise majandusteaduse teke Prantsusmaal Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Rõhutati põllumajandust
(topelttagajärje doktriin ehk TTD) On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed. Universaalseid moraalireegleid on vaja ühiskonna koostoimimiseks. On olemas hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Väärtused: Toimimisel juhindutakse väärtustest. Väärtusteooria on aksioloogia, see tegeleb väärtuste uurimisega. Väärtused jagunevad: positiivsed, negatiivsed. Positiivseid soovime (nt rahu), negatiivseid väldime (nt sõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3
kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid) viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehakse. VÄÄRTUSED Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. Annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia e väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Positiivsed väärtused: asjad mida soovime (rahu, tervis, vabadus) Negatiivsed väärtused: asjad mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed väärtused: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtustel liigid Sokratese järgi: · Seesmine väärtus e iseväärtus väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata
Normistatus = tsiviliseeritus. Välimine norm muutub sisemiseks sunniks. · inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Väärtusruum · Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea- halb ... · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria. · Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi ellujäämiseks(töökoht, elukoht, materiaalne osa) või olulisemaks väärtuseid, mis on seotud inimese isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu)
5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 25 1. liberaalne e kodalik õigusriiklik põhiõigusteooria // Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3. väärtusteooria põhiõigused normeerivad väärtuskorra määrates kindlaks ühiskonna põhilised põhiväärtused //R. Smend// 4. demokraatlik funktsionaalne põhiõiguste funktsioon selles, et nad konstitueerivad demokraatliku protsessi eeldused ilma põhiõigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// § 14 Põhiõiguste funktsioonid
4) ülimalt avatud ja määramatud 5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 1. liberaalne e kodanlik õigusriiklik põhiõigusteooria põhiõigused on individuaalsed riigi vastu suunatud põhiõigused// Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3. väärtusteooria põhiõigused normeerivad väärtuskorra määrates kindlaks ühiskonna põhilised põhiväärtused //R. Smend// 4. demokraatlik funktsionaalne põhiõiguste funktsioon selles, et nad konstitueerivad demokraatliku protsessi eeldused ilma põhiõigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// 6. süsteemiteooria § 14 Põhiõiguste funktsioonid
5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 25 1. liberaalne e kodalik õigusriiklik põhiõigusteooria // Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3. väärtusteooria põhiõigused normeerivad väärtuskorra määrates kindlaks ühiskonna põhilised põhiväärtused //R. Smend// 4. demokraatlik funktsionaalne põhiõiguste funktsioon selles, et nad konstitueerivad demokraatliku protsessi eeldused ilma põhiõigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// § 14 Põhiõiguste funktsioonid
5. põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 1. liberaalne e kodalik õigusriiklik põhiõigusteooria // Ernst -Wolfgang Böckenförde// 2. institutsionaalne – objektiivse korra põhimõtted //Peeter Höberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3. väärtusteooria – põhiõigused normeerivad väärtuskorra määrates kindlaks ühiskonna põhilised põhiväärtused //R. Smend// 4. demokraatlik – funktsionaalne – põhiõiguste funktsioon selles, et nad konstitueerivad demokraatliku protsessi eeldused – ilma põhiõigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik – põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// § 14 Põhiõiguste funktsioonid
olulisemaks; põhiõigused mõjutavad paratamatult tõlgendusi, mis antakse teistele õigustele (nt tsiviilõigusele jne) Põhiõiguste teooriad (Böckenförde eristus): - Liberaalne ehk kodaniklik-õigusriiklik põhiõiguste teooria (esindaja nt Karl Schmidt) - Institutsionaalne põhiõiguste teooria objektiivsed korrapõhimõtted, mis kaitsevad nende sisuks olevaid eluvaldkondi (esindaja Peter Häberle) - Põhiõiguste väärtusteooria (Rudolf Schmend) põhiõigused määravad kindlaks ja normeerivad ühisväärtusi - Demokraatlik funktsionaalne põhiõiguste teooria põhiõiguste mõte on määrata/võimaldada kindlaks teha demokraatlik protsess (Rudolf Schmend) - Sotsiaalriiklik põhiõiguste teooria põhiõiguste ülesande on lisaks vabadussfääri õiguste tagamisele ka ülesandeks tagada faktilist vabadust (Peter Häberle) - -------------
Tsiviliseerumine mõte kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema Tsivilisatsiooni hind paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress. Pinged. Väärtusruum Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb ... Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria. 3 Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Eri rahvad erineval "kaugusel" Kriitika: vabadus ilma vastutuseta?! KOKKUVÕTE Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus
PS võimaldavad väga laia tõlgendust, samas tuleb seda teostada väga suure vastutustundega, kuna need puudutavad meie kõigi elu. PÕ TEOORIAD (Böckenförde järgi) a.i.1. Liberaalne teooria individuaalsed riigi vastu suunatud vabadusõigused ja ainult need a.i.2. Institutsionaalne teooria põhiõigused on objetiivsed korrapõhimõtted, mis kaitsevad nende sisuks olevad eluvaldkondi. Ehitavad üles institutsioonid, punktuaalsed tornid. a.i.3. Väärtusteooria põhiõigused määravad kindlaks põhilised ühisväärtused ja normeerivad väärtuskorra a.i.4. Demokraatlik funktsionaalne teooria põhiõiguste mõte seisneb selles, et nad kujundavad endast vaba demokraatlikku protsessi a.i.5. Sotsiaalriiklik teooria põhiõigustel on lisaks vabadusõiguslikule küljele ka faktilised vabadused. Faktilise vabaduse tagamine, saab maksimeerida võimalikult kaugele. a.i.6. Süsteemiteooria a.i.7. Printsiibiteooria - Robert Alexy teooria
Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus. Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast. Filosoofia jaotusest (Loogika õpetus korrektse mõtlemise reeglitest) Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.) Ontoloogia olemisõpetus (Epistemoloogia) Epistemoloogia tunnetusõpetus (Teadusteooria õpetus teaduse metodoloogiast) Väärtusteooria (aksioloogia) e. praktiline filosoofia. Eetika moraalifilosoofia Esteetika kunstifilosoofia Poliitika ühiskonnafilosoofia IDENTSUSE ehk samasuse PROBLEEM Loogika üks põhireegleid on samasuse seadus, mida võib sõnastada ka nii: "Ükski arutluse objekt (nt lause või mõiste) ei tohi muutuda arutluse käigus." Theseuse laev Ateenas hakkas kõdunema ning tal vahetati kõik detailid välja. On see nüüd seesama laev? Võimalikud on kaks vastust:
· Kas usute elu pühadusse? · Kas peate elu absoluutseks väärtuseks? · Kas kasutaksid Mugavusmasinat, kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal? valere (lad) - ,,väärt olema" · Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. · Toimimisel juhindutakse väärtustest: need annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia ehk väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Kesksed küsimused: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Milline on väärtuse ja moraali seos? · Mis on hea elu? Aksioloogia skaala -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10 Negat. väärtus Neutraalne Posit. väärtus
teenuseid, ideid, informatsiooni jne. Ettevõttes valmistatud tooted on tema toodanguks. Faktoreid, mida ettevõte tootmistegevuseks vajab, nimetatakse tootmisfaktoriteks. Nende süstematiseerimiseks on mitmesuguseid meetodeid. Peamine aktsepteeritud jaotus on: materjalid, ettevõtte vahendid ja inimtöö. Tootmisprotsess on tootmisüksuste (töökohtade) kooskõlastatud töö tootmistegurite rakendamisel toote valmistamiseks. Tootmis- ja väärtusteooria seisukohalt on alternatiivsete tootmisprotsesside valikul määravaks tootmistegurite optimaalne kasutamine. Tootmisettevõte (tootmiskäitis) vabriku, tehase, iseseisva töökoja, kombinaadi, koondise jms. üldnimetus. Tavaliselt on vabrikuks nimetatud lõpptarbijale kaupu tootvaid ettevõtteid ja tehaseks tootmisvahendeid, ehitusmaterjale jms. tootvaid ettevõtteid. Siin on siiski erandeid, näiteks õlletehas, leivatehas jt.
annaabi.ee 
