Arvutiõpetuse põhimaterjal (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Tarkvara kasutajaliidesed ja failihaldus

Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik �

Arvuti õpetus

2

doc

Nimetu

Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline · Graafilisest kasutajaliidesest lihtsam,kui on piisavalt teadmisi Graafiline kasutajaliides-saab kasutada käskude andmiseks nii klavia

Kategoriseerimata

10

odt

Failihaldus

Failihaldus Faile on kahte liiki  Programmid ja muud süsteemsed andmed  Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info avatava programmi koh

Informaatika

5

docx

Faililaiendid.

Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erine

Informaatika

41

docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia

Kommentaarid (1)