Minu kool Minu kool, Pühajärve Põhikool, asub lummava järve kallastel. Selleks järveks on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis. Me oleme ühed vähesed, kes seda harukordset pilti on näinud. Igal aastal on meil külas käinud kuulsad muusikud, kes harivad meid muusikaliselt. Prügiprojektiga saime koolipere keskkonnateadlikumaks. Loomulikult on toimunud veel palju huvitavat. Õpetajad alati korru...
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. ...
Minu kool Ma käin Viira koolis.See on väike kool, mis asub Tori Jõesuus.See on 9 klassiline kool, kus on üldiselt vähe õpilasi. Ma valisin selle kooli endale, sest Viira kooli õppekava sobis mulle just kõige paremini. Seal on ka toredad kaasõpilased,õpetajad ja koolitöötajad, kes teevad koolielu huvitavaks. Õpetajatele on tähtis õpilaste areng ja nad teevad väga hästi oma tööd.Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased on toredad ja nendega on hea tundidest üle jäävat vabaaega sisustada.Tänu neile lähevad koolipäevad ruttu.Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00. Poole kolmeni kestavad ja seejärel on vaba aeg. Vaba aega sisustame väljas käies, saalis palli mängides või filme vaadates . 18.00 on õhtusöök millejärel on jälle vaba aeg ja viimane aeg õppimiseks, nin...
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangu...
Unistuste Kool Unistuste koolis tohiks olla raske mõelda. Seal peab olema kõik mis sulle meeldib. Paljudele arvatavasti meeldiks väga kui klassides oleksid tugitoolid nende väikeste puupinkide asemel, kirjutama ei peaks ja mis veelgi parem, lühemad tunnid ja pikemad vahetunnid. Minu unistuste kool peaks olema väike ja hubane koolimaja. Seal peaks olema kindlasti ka spordisaal koos jõusaali, sauna ja basseiniga. Ka staadion peaks seal olema, kuna mis õige kool see on kus staadioni pole. Klassides peab olema igal õpilasel oma tugitool, kus ta saaks lõõgastuda ja kuulata mida õpetajal öelda on. Tundides võib süüa ja juua palju soovid, õpetaja ei pahanda aga õppetöö peab olema tehtud. Vihikutesse kirjutama ei pea, võib kasutada selle asemel arvutit. Kooli väljanägemine peab olema hästi ilus, nii seest kui ka väljast. Seest peab olema kool hubane ja jätma õpilastele mulje, et nad oleksid nagu...
Koolides võiks olla väga palju asju on, mis muudaksid kooli huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Igal koolil võiks olla: suur kaasaegne spordisaal, spordiväljak, jõusaal, bassein, saun, keemia ja füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel...
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte...
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena k...
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE PUHAS PUHTA UU...
Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes ...
Väike konnakotkas Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on nii Eestis kui mujal Euroopas üks arvukamaid kotkaid, aga kuulub siiski ohustatud liikide hulka. Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väi...
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
Haridus Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need ,,head väärtused", mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja...
Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost ,,Euroopa" ja ,,Maailma maad". Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest ,,Enekesest". Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterj...
Minu unistuste õppeasutus See ülikool ei oleks liiga suur, ega ka liiga väike. See asuks kusagil linna lähedal, kuhu saaks kergelt bussiga. Õpilasi poleks ülemäära palju, ning kõik õpilased oleksid seal tänu enda teadmistele ning suurele tahtejõule. Asukohast ning kooli välimusest oleneb palju, kui kool ikka asub kusagil kesklinna kõrghoone kahekümne neljandal korrusel, siis ei tekitaks see minust mingit õppimistahet. Kool peaks olema hubane, inspireeriv, veidi vana ja kulunud hoone kusagil kesklinna autode mürast eemal. Õppejõud oleksid kogenenud, kuid uuendustele avatud inimesed, kes teeks oma tööd hingega, mitte puhtalt raha teenimis eesmärgil. Nad peaksid olema üsnagi karmid, ausad ja järjekindlad. Ühel kursusel õpiks keskmiselt 20 inimest. Siis saaks õppejõud igaühega ka individuaalselt tegeleda, kui vajadust peaks olema. Kõik õpilased võiksid käia koolis omast tahtest, mitte sellepärast, et emale või isale r...
Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kol...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas jätkuvalt valmisolek ja visioon ,,kasutada" koolinoorsootöötajat nii õpetajate k...
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
Harry Potteri lugu Harry Potter oli väike prillidega poiss. Ta elas oma kasuvanemate juures. Tema pärisvanemad olid juba ammu surnud. Palju aastaid tagasi oli ta vanemad tapnud lord Voldemort. Harry ema ja isa olid võlurid ja sellepärast ta ei käinud tavalises koolis, vaid Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti koolis. Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud, et Harryst kasvaks hea võlur, kes suudaks talle vastu hakata. Harry sõbrad olid tema koolikaaslased. Nende nimed olid Ron ja Hermione. Koolis nad elasid ühes majaosas. Sigatüüka koolis oli üks väga eriline koht, mida kutsuti saladuste kambriks. See tehti kunagi ammu, kui neli kooli ehitajat läksi...
ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT • TIHEDALT ASUSTATUD STOCKHOLM JA GÖTEBORG • HÕREDALT ASUSTATUD PÕHJA- JA LÄÄNEOSAS • VÄIKE SEST RIIK SUURE PINDALAGA, RAHVASTIKU KESKMINE TIHEDUS VÄIKE LINNASTUMINE, SUUREMAD LINNAD • MAALT MINNAKSE LINNADESS...
Kuulmispuudega lapsed Katrina Viirma Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Mälestused on meie elu üks väike osa, aga ühel eluetapil me ainult toetume oma mälestustele. Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Kui mõtlen mida mina tahaksin oma senisest elust pensionärina mäletada tuleb mul meelde üks mõttetera, mida olen kusagil interneti avarustes lugenud. “Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena.” Lapsepõlv on meie elu algus, avastamise ja oma iseloomu kujundamise aeg. Koht mida ma kunagi unustada ei soovi on minu sünnikoht. Oma sünnikohas olid esimesed sõbrad, kool, tegevused ja sündmused. Esimesed sõbrad ja kool kujundasid minu, kes ma olen kümnenda klassi õpilane. Tegevused ja erinevad sündmused andsid mulle kogemused ja läbielamised, mida kavatsen edasises elus kasutada. Kui jutt juba korra koolile läks ...
Koolimure ja koolirõõm Haridustee on üks tähtsamaid etappe meie elus. Esimese klassi lapsed ootavad kooli alati elevusega, aga suuremad teavad, et kõik pole nii lilleline, nagu paistab. Mis on minu jaoks koolimured ja -rõõmud? Kool tähendab palju rasket tööd, pinget ja õppimist. See on kindlasti üks koolimuredest- hea tulemus nõuab alati suuri pingutusi. Paljud rahuldavate hinnetega õpilased mõtlevad, kas ma olen selle töö õnnestumiseks piisavalt palju õppinud või kas ma olen ikka nii tark, et suudan eksami ära teha. Mured algavad juba algkoolis, kus lapsed mõistavad esimest korda, et kolme saada pole üldse raske. Väike lõdvaks laskmine eelnevatest suurtest pingutustest ning kolm on olemas. Seejärel tulevad nutud, kui käes on esimene kaks. Need, kes hoiavad oma hinded viitel-neljadel ka vanemates klassides, väärivad tunnustust, sest kool on tõepoolest raske katsumus. Vanemaks saades hakkavad õpilased arutlema...
Kontserdiarvustus Sellel kevadel, 14.aprillil käisin ma vaatamas Pärnu Ühisgümnaasiumi klaverikontserti. See kontsert peeti, sest kool sai tagasi äsja remonditud tiibklaveri, mille renoveerimisel on osa ka Ühisgümnaasiumi õpilastel, kuna kooli sünnipäeva puhul andsid kõik õpilased natuke raha kooli klaverifondi. See kontsert toimus tundide ajal ja oli kõigile kuulajatele tasuta. Mina isiklikult ei saanud kohe aru, et uue klaveri kõla vanast nii palju erineks, aga ,,musikaalse kõrvaga" inimesed tundsid selle koha ära ja kiitsid seda. Kuna tegu oli klaverikontserdiga, siis muidugi mängiti palju palu klaveri peal, kuid mängiti ka viiulit ja isegi akordionit. Tiibklaveri peal mängijatest jättis mulle kõige sügavama mulje mu enda klassiõde Mariin Gill. Kuna Mariin muusikatundide ajal vaatamata meie soovidele ei mängi, siis oli juba sellepärast teda eriti huvitav kuulata. Mariini pala oli erineva tempoga...
7. klassi eesti keele kontrolltöö nr 1 B rühm 1.Jaga oskussõnad ametite järgi kolme rühma. (9p) Kiudpilved, juurdlus, generaator, tsüklon, liiklusseadus, kaabel, orkaan, hüvitama, lühis Loodusteadlane - ___________________, _____________________ ja _______________________. Elektrik - _______________________, ______________________ ja _________________________. Politseinik - ______________________, _____________________ ja _________________________. 2.Tõmba joon alla onomatopoeetilistele ehk loodushääli või helisid matkivatele sõnadele. (5p) Krigisema, kõiv, inka, kahisema, mulks, palukas, kräunuma, kapp, müsli, mürts 3.Ühenda murdesõna kirjakeelse vastega. (6p) 1.Sälg __ Väike 2.Üits __ Lepatriinu 3.Käolehm __ Õun 4.Ubin __ Selg 5.Napik __ Ilus 6.Ehe __ Üks 4.Asenda tekstis kõik sõnad sünonüümidega. (15p...
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraali...
Suure-Kõpu mõis Kõpu mõisast pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisa kutsuma Suure-Kõpuks. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile. 1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekä...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded.........................................................................................
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald ·...
Arvamusjutt Olukord kooliraamatukogus Kooliraamatukogud on tänapäeva lastele väga tähtsad. Kuna kõigis väike linnades polegi linnaraamatukogu. Kust siis peaksid lapsed endale raamatuid laenutama? Raamatud on hariduse saamise juures väga tähtis osa, sest raamatute lugemine arendab lapse silmaringi. Inimene kes loeb palju raamatuid oskab ka hästi kirjutada kirjandeid ja jutukesi. Meie kooliraamatukogu on suhteliselt väike ja sellepärast on seal ka vähem raamatuid. Kuid see ei takista kedagi raamatuid lugemast. Kooliraamatukogus saab ka mängida lauamänge , õppida ja ka loomulikult lugeda. Seal on väga hubane ja tore olla. Tavaliselt käivad seal algklassi lapsed mängimas ja väikseid juturaamatuid lugemas. Raamatukogus saab lugeda ka ajakirju ja ajalehti. Sisu poolest on raamatukogu olukord väga hea , aga raamatute laenutamise poolest minuarust mitte. Laenutamine käib meie raam...
kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tu...
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
21. sajand kas haridus internetiülikoolist Sadu aastaid tagasi said haridust omandada kas rikkad või tahtejõulised inimesed. Tänapäeval on aga haridus kättesaadav kõigile. Üha enam vajatakse harituid ja tarku inimesi juhtivatele ja vastutusrikastele positsioonidele. Kuid meie kiires ühiskonnas võib nii mõnelgil meist õpingud poolikuks jääda. Vastavalt muutustele meie ümbruses, kohendatakse ka haridussüsteemi. Aina rohkem kasutakse tarkuse omandamiseks interneti ja selle hüvesid ning arvatavasti on tulevikus võimalik koolis käia ilma, et peaks kodust lahkuma. Kuid kas see on ikka meie ühiskonnas võimalik ning ka praktiline? Tänapäeval on võimalik läbida lühikursuseid ilma kodunt lahkumata. Näiteks on Eestis juba interneti abiga kättesaadaval inglisekeeleõppe algajaile. Kogu õppe toimub e- kirjatsi. Sulle saadetakse õppematerjalid ning sa õpid need iseseisvalt selgeks. Seejärel teed online va...
Kati Kullamaa, 124117HAAB Minu eesmärgid EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus, Summa olulisus ehk kui kiire minu jaoks sellega on 1 2 3 4 1. Edukalt läbida 1. kursus 10 10 20 2. Edukalt(vähemalt hindele 3) sooritada aine 8 9 17 mikro-ja makroökonoomika 3. Edukalt sooritada ARK-i eksamid 7 9 18 4. Edukalt lõpetada autokool 8 10 18 5. Edukalt sooritada aine enesejuhtimine 10 10 20 6. Oma vanematega tihe...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Sissejuhatus........................................................................................................................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat...
Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu alg...
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks Vajadus muutumiseks on olemas, aga tänu meie edule laiema avalikkuse eest veidi peidus. Esiteks näeb seda vajadust tänases haridusstatistikas, kui vaadata PISA keskmisest tulemusest sügavamale. Meie vene õppekeelega põhik...
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks Vajadus muutumiseks on olemas, aga tänu meie edule laiema avalikkuse eest veidi peidus. Esiteks näeb seda vajadust tänases haridusstatistikas, kui vaadata PISA keskmisest tulemusest sügavamale. Meie vene õppekeelega põhik...
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
Bullerby lapsed Astrid Lindgren Bullerby on väike küla Rootsis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seal elavad kolm toredat last Lasse Liisa to edit Master text styles Second level Bosse Third level Fourth level Fifth level Bosse lubas kirjutada kuningale kirja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Palun pa...
Bullerby lapsed Astrid Lindgren Bullerby on väike küla Rootsis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seal elavad kolm toredat last Lasse Liisa to edit Master text styles Second level Bosse Third level Fourth level Fifth level Bosse lubas kirjutada kuningale kirja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Palun pa...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau APTEEK KODUS AUTOS JA TÖÖKOHAS Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk-Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. APTEEK KODUS ...........................................................................4 2.APTEEK AUTOS ...........................................................................6 3. APTEEK TÖÖKOHAS ....................................................................7 3.1 Töökoha apteegi sisu ( esmaabikomplekt ...
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina ...
Valgus Liisi Langus Mõniste Kool 8. klass Mis on lihtja liitvalgus? Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Mis on infravalgus? Infravalgus ehk infrapunakiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spektris punase valguse kõrval. Tajume soojuskiirgusena. Valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760nm. Infravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime 4)teatud bioloogiline toime Kasutamine: 1)pindade kuivatamine 2)pimedas pildistamiseks 3)soojusravi 4)toidu küpsetamine Mis on ultravalgus? Ultravalgus ehk ultravioletkiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spiikri violetse valguse kõrval. Kutsub esile päevituse. ...
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
Vene võimu mõju eestlaste haridusele Rääkides hariduselust ja selle edendamisest, siis esimesena meenub koheselt Rootsi aeg, millega seostuvad näiteks Tartu Ülikooli ja Forseliuse Seminari rajamine. 1710-1918 kestnud Vene ajal ei kobatud aga ka päris pimeduses. Tuli ette nii tõuse kui ka langusi, kuid kas üldpildis oli selle perioodi mõju haridusele positiivne või hoopis negatiivne? Just Vene aja alguses, peale Põhjasõda, said alguse mitmed luterlikud usuliikumised. Hakkasid levima pietism, teoloogiline ratsionalism ja hernhuutlaste liikumine. Usk oli tol ajal hariduse alus ning rahva teadmisi kasvatasid eelkõige just kaks viimast eespool mainitut. Hernhuutlaste ehk vennasteliikumine oli talurahva seas äärmiselt levinud just oma sotsiaalse võrdsuse ja vendluse propageerimise tõttu. Kiire levik tähendas aga omakorda paljusid järgijaid, kes innukalt omaks võtsid kõik, mida jutlustaja rääkis. Haritust nõudis aga...
annaabi.ee 
