Algirdasest jäid maha 12 poega ja 7 tütart, kes vene emade tõttu olid õigeusku ja kellest enamus venestusid. Algirdase surmale järgnes kodusõda Algirdase vanema poja Jogaila ja Kestutise poja vahel. Jogaila ei sallinud ka võimu jagamist Kestutisega. Sõlmis ka Orduga Kestutise selja taga lepinguid. Kestutis saades teada, Jogaila reetlikkusest hõivas Vilniuse ja saatis Jogaila välja venemaale. Küll aga Jogaila ei andnud järgi ja korraldas uue paleepöörde. Kestutise poeg Vytautas põgenes aga Ordu juurde. Ordu huvitatud Leedu nõrgestamisest asus toetama Vytautast. Saksa Ordu kuulutas koos Vytautasega sõja Leedule ning vallutas suure osa Leedu põlismaadest. Küll aga sai Jogaila Vytautasega kokkuleppele ning lubas tagastada talle põlised Leedu maad jäädes ise ida osale. Vytautas põletaski 3 ristirüütlite kindlust ning naases valitsejana kodumaale. 14. saj lõpul oluline pöördepunkt Leedu ajaloos. Personaalunioon Poolaga, Leedu
Jogaila vanaisa oli Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis. 1377. aasta kodusõda - Peale Algirdase surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel. Esimest poega toetas Moskva suurvürstiriik ja Jogailat toetas Saksa ordu. Suurvürstiks sai Jogaila ning läks tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu 1383. aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386. aastal. Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas
- Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS - Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380. Suutis Moskva Kulikovo lahingus esimest korda mongoleid lüüa. - Jogaila ja Kestutise vahel puhkes avalik konflikt, kus ilmnes et Jogaila on salajase orduga lepingu sülminud
Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. A cappella-kavadega on koori ees esinenud Lev Sivuhhin, Robert Sund, Josep Prats, Roman Toi, Chifuru Matsubara, Kaspars Putnis, Anatoli Grindenko, Lone Larsen, Timothy Brown, Vytautas Miskinis, Toomas Siitan ja Jaan-Eik Tulve jpt.Järjest tähtsamaks on koori tegevuses muutunud plaadistamine. Viimase viie aasta jooksul on RAMil valminud 12 CDd, sealhulgas firmadele Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, CC n 'C, Forte, Alba ja Virgin Classics. 2007. aasta oktoobris valmis plaaditsükkel Veljo Tormise meeskoorimuusikaga, mis koosneb viiest plaadist ("Vision of Estonia" I-III, "Visions Beyond Estonia", "Vision of Kalevala"), väljaandjaks on Alba Records, dirigent Ants Soots
· Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 · Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 · Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 · Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Kokkuvõte Lennart-Georg Meri andis Eesti Vabariigile endast palju
* Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) * Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10] * Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) * Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008) * Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) * Leedu Vytautas Suure ordeni kett (2008) * Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist (2009) * Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010) * Pressivaenlane (2010) * Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett (2011) * Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett (2011) * Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass (2011) 6. Ühiskondlikud organisatsioonid * 1995 Eesti Üliõpilaste Seltsi liige * 2004-2006 Trilateraalse komisjoni liige
Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1 Kotkaristi I klass mõõkadega Valgetähe Erisuurpael Punase Risti I klassi teenetemärk Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.) Prantsuse Auleegioni komandöririst Poola Virtuti Militari ordeni V klass Poola Polonia Restituta ordeni Suurrist Poola Valge Kotka orden Soome Valge Roosi ordeni Suurrist Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni Suurrist Leedu Vytautas Suure ordeni Suurrist Saksa Olümpiaordeni I klass Kasutatud: http://www.laidoner.ee/index.php/article/kindral-laidoneri-elulugu http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner http://www.hot.ee/lvpfoorum/vang-2.html http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$3448
286. Tiit Sei (loe: DJ) 287. Toomas Ineitööta 288. Tulvi L. Päikest 289. Tutikasv Olga 290. Tuuli Neilm 291. Tuuli Spask 292. Transves Tiit 293. Udumäekuning Anna 294. Uikuik Ole 295. Ulrik Kurr (loe: Hull Rikkur) 296. Vabseek Oll 297. Valeri Iulipeal 298. Vallatuk Urve 299. Veeniv Eri 300. Vees Urve 301. Vello Sipeed 302. Viktor Iin 303. Vihk Andresse 304. Vilja Ndimaakond 305. Vist Tom (loe: wisdom) 306. Vitja Türa 307. Vitt Riin 308. Välja Heide 309. Without-Ass Lansbergis (Vytautas Lansbergis) 310. Õllek Ann 311. Õnne Junn 312. Õnne Tulits 313. Õnne X. Lõppend 314. Äramind Reeda 315. Ärat Uku 316. Üles Anne 317. Üli Margus 318. Ülle-Heli Kiirus 319. Ülle Doos 320. Ülle Annus
10. Aumärgid Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Lennart Meri 11. Kokkuvõte Ma sain teada seda, et Lennart Meri on kohtunud George H. W. Bushiga.
riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10] Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008) Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) Leedu Vytautas Suure ordeni kett (2008) Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist (2009) Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni kett (2009) Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010) Pressivaenlane (2010) Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett (2011) Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett (2011) Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass (2011) Ettevõtluse sõber (2013)
Gustav Vasa 1523-1560 Innocentius III 1198-1216 Jan Hus 15.saj Jaroslav Tark 1019-1054 Justinianus 527-565 Karl Suur 768-814 Karl V Habsburg 1519-1555 Lembitu 13 saj alg Leonardo da Vinci 15 saj II pool Otto I Suur 936-973 Tsingis-khaan 1206-1227 Valdemar II 1202-1241 Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki.
· Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka orden 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 1999 · Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2000 · Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett 2001 · Prantsuse Auleegioni Suurrist 2001 Lennart Meri oli silmapaistev president, kes kujundas peale Baltimaade iseseisvumist
Aumärgid: * Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 * Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 * Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 * Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 * Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 * Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 * Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 * Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 * Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 * Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 * Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 * Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 * Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 * Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 * Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Liidud, ühingud: * Eesti Kirjanike Liidu liige 1963 * Eesti Kinoliidu liige 1966 * Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975
domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri üheks määratluseks on just ajastu ning Ühendriikidele omane 19. sajandi teise poole rahvuskultuur, mis inimesi paelub. Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni tegemine on võimalik ka teises kontekstis kui Metsik Lääs. Film, mille põhjal proovin eelkõige eelmainitud teemal spekuleerida on Leedu režissööri Vytautas Zalakeviciuse 1966. aasta film „Niekas nenorejo mirti“ („Keegi ei tahtnud surra“), mis looks hea paralleeli Baltimaade ajaloo käsitlusele vesterni stiilis. Ameerika Filmiinstituut määratleb vesternid kui filmid, mille tegevus leiab aset Ameerika Läänes, milles kehastab uue rajajoone vaim, tõus ja võitlus. 3 Vesternide tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850 – 1890, neil aastatel tabas Californiat ja
" (Manley Hall) · ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Inimene on ratsionaalne loom, kes läheb närvi, kui teda palutakse käituda mõistlikkuse piirides." (Oscar Wilde) · ,,Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais." (Jean Jacques Rousseau) · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos) · ,,Kaitstes oma kultuuri, kaitseme ka rahvuse identiteeti." (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) · ,,Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama." (Plautus) · ,,Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on arusaadav." (Albert Einstein) · ,,Kõige tähtsamad tõed on need mida ühiskond kõige vähem kuulda tahab." (W. H. Auden) · ,,Kõik kuulevad ainult seda, mida mõistavad." (Goethe) · ,,Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud." (E.M.Remarque.)
Talle on antud aumärkidest ehk ordenitest Jordaania Taassünni ordeni suurpaela ja suurtähe 1993, Taani Elevandi ordeni suurpaela ja suurtähe 1994, Soome Valge Roosi ordeni suurristi ketiga 1995, Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni keti 1995, Mehhiko Asteegi Kotka ordeni 1995, Läti Kolme Tähe ordeni suurristi ketiga 1996, Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe ordeni 1997, Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Leedu Vabariigi Vytautas Suure ordeni 1997, Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni 1998, Islandi Vabariigi Hauka ordeni 1998, Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurristi 1998, Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurristi 1999, Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärgu 2000, Malta Vabariigi Auliidu ordeni keti 2001, Prantsuse Auleegioni Suurristi 2001. Aastal 1974 pälvis Meri riikliku tunnustuse Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste
· ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid ajakirjandust." (Graham Greene) õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos) · ,,Mehed, kohtadele! Sealt tuleb keegi, kes tahab · ,,Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) meiega arutleda!" (Ashleigh Brilliant) · ,,Kaitstes oma kultuuri, kaitseme ka rahvuse · ,,Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." identiteeti." (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) (Marcus Aurelius) · ,,Kergem on sõda alustada kui seda lõpetada." · ,,Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele (Napoleon Bonaparte) lähemal kui meie endi omad." (La Rochefoucauld) · ,,Mõnikõrd saame kogu info, kuid keeldume mõistmast · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas" (Cicero) sõnumit
1999 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 Ordenid 1993 Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1995 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1996Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1997Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden,Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1998 Poola Vabariigi Valge Kotka orden, Islandi Vabariigi Hauka orden,Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1999Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 2000 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2001Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett Prantsuse Auleegioni Suurrist 14 LISA2 President Lennart Geotg Meri. 15 Kasutatud kirjandus Oplatka, A.2001
· ,,Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." (Paolo Coelho) · ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima." -E.Hemingway · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos) · ,,Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · ,,Kaitstes oma kultuuri, kaitseme ka rahvuse identiteeti." (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) · ,,Kergem on sõda alustada kui seda lõpetada." (Napoleon Bonaparte) · ,,Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama." (Plautus) · ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) · ,,Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski · ,,Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern)
· Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka orden 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 1999 · Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2000 · Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett 2001 · Prantsuse Auleegioni Suurrist 2001 14 4. LENNART MERI - TSITAADID JA ÜTLUSED
12. Tõnnivakad - Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14. Jungingeni armukiri - Jungingeni armukiri oli 13. juulil 1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 15. Vana Liivimaa maapäevad - 1421.aastast alates hakati neid pidama iga aasta. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi
09.1236 aasta Saule lahing Läti ja Leedu 28.09.1236 aasta ühinesid ning lõid Saule lahing Läti ja ristirüütleid Leedu ühinesid ning lõid ristirüütleid KOHT EUROOPAS 324 Baltisaksa Kuramaa - Caerland Vytautas 1392 1410 perekonda = 1/8 tsaari (Saksa ordu jäänus; Baltic Black Sea õukonna perekonnast hertsoginna Anna Ivanova; viimane 1569 + Poola = Gustav Adolf II baltimaade osa, mis Suurim Euroopas 1632 Tartu Ülikool liideti Venemaaga)
2001: Max Schmidheiny Vabaduse auhind Ordenid 1993: Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1994: Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1995: Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995: Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995: Mehhiko Asteegi Kotka orden 1996: Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1997: Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden, Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1998: Poola Vabariigi Valge Kotka orden, Islandi Vabariigi Hauka orden, Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1999: Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 2000: Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2001: Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett Prantsuse Auleegioni Suurrist Liidud, ühingud 19 1963: Eesti Kirjanike Liidu liige 1966: Eesti Kinoliidu liige
15. saj toimusid pidevad vastuhakud Kalmari uniooni vastu. Tekkis Leedu-Venemaa vürstide vastasseis. Läänepoolsed vürstiriigid langesid Leedu võimu alla. Samal ajal tugevnes Moskva vürstiriik. Leedulased olid üritanud tagajärjetult ka Moskvat vallutada. 1386 sõlmiti Krevo unioon Leedu suurvürsti Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga vahel. Liit Poolaga ristiusustas Leedu. Suurvürstiriigi tipp oli Vytautas Suure valitsusajal. Konflikti Saksa Orduga lahendasid Poola-Leedu väed 1410 Grunwaldi lahingus otsustava võiduga. Pikemas perspektiivis nõrgendas katoliiklik usk Leedu võimu idas. Vürstiriikide sümpaatia kasvas Moskva poole. Sisuliselt ühendas suurem osa Vene riike suurvürst Ivan III (1478 – 1505). Ivan III ajal lõppes ka mongoli ike Venemaal. Poola-Leedu riigis suurenes Poola roll. Balkani poolsaarel kujunes domineerivaks jõuks Osmani impeerium
oma testamendis oma järglased suurvürsti troonil vanimale pojale Vassilile. 35. Vassili I tegevus Moskva valduste laiendamisel (Sergejev, Vseviov 2002, 322 330).. Kasutades ära võimuvõitlust kuldhordis ostis sealt omale jarlõkis Suzdali Ja Nizni Novgorodi ja veel mitmete linnade valitsemiseks. Timuri vallutusretkedest jäid vene alad valdavalt puutumata. Tõsiseks ohuks kujunes aga leedu kellega puhkes 1406 a sõda.- erilisi tulemusi see ei andnud ja 1408 sõlmiti rahu. Vytautas asus toetama Tohtamõsi kes lootis oma võimu kuldhordis taastada, Vytautas aga kasutades viimase abi vallutada Moskava.12 aug 1399 said nad aga Katlur-Timuri vägedelt rängalt lüüa ja need lootused purunesid. Vene vürstid aga lõpetasid andmai maksmise mis peale mongolid sooritasid karistusretke. 36. Venemaa Vassili II ajal (Sergejev, Vseviov 2002, 330353). Peale Vassili I surma oli troonile kaks nõudlejat alaealine poeg Vassili II ja viimase onu Juri Dmitrijevits
Samuti toimus liikumine Poola suunas, perekondlikud liikumised. Tihedalt integreerunud. Kes lõpuks kristianisserib suurvürsti enda? Litauenreisen- Lääne-Eur ristirüütlite retked Leedu SVR. Selle alal toimub võimu jagamine, kes õigeusu, kes kat. Ala. Küsimuse lahendab suurvürst Jogaila, sõlmib KREWO unioon- abiellub Poola printsessiga ja Leedu võtab vastu Poola katoliikluse. Jogaila asub ka Poola troonile. Poola-Leedu personaalunioon, ajutine. Astub välja Vytautas, lõpus sõlmitakse kokkulepe kus Jogaila ja Vytautase eluajal riik jagatud. Vytautas Suur, teatakse siiani. Leedu ristiti Poolas. Läbi 15.saj toimub Leedu aadli ematsipatsioon. Omandavad samad kaasarääkimise omadused. Terve rida konflikte. Slaavi-Leedu päritolu küssast pole keskaja ja varauusajal saanud probleeme. Leedu oli 16.-17.saj kõige usutolerantsem maa, kus kõrvuti eksisteerisid eri konfessioonid ja suunad, polnud 17.sajandini ainsat domineerivat religiooni.
Preisimaa saksa ordu järk-järgult nõrgeneb läbi 15. sajandi Damerow on sunnitud alustama saksa orduga läbirääkimisi, mis viisid välja uute läbirääkimisteni Gdanskis. Ordu loobus piiskopivasallide toetuse nõudmisest. Peapiiskop saavutas lepituse oma vasallidega, kes oled tema vastu võidelnud. Orduvastane rinne oli lüüa saanud. 1400 astub Damerow piiskopiametist tagasi. Damerow suutis luua o-vastase koalitsiooni (tsehhi kuningakoda, bommeri vürstid), aga alt vedas leedu s-vürst Vytautas, kes enda poliitika huvides sõlmis orduga liidu. Tulemusena Tartu sõda, saksa ordu okupeeris tartu. "Jüriöö ülestõus": allikate ja käsitlusviiside küsimus. Poliitiline, rahvuslik, usuline või sotsiaalne võitlus? Sündmustiku ülevaade. Põhjused ja taust suurel määral ebaselged. 16. sajandi Renneri kroonika kajastab seda talupoegade mässuna, kuid selleks ajaks "eestlane" ja "talupoeg" tähenduselt pmst võrdsustunud.
Aastal viimase Euroopa rahvana. Otsustavaks jõukatsumiseks sai aga Grunwaldi lahing, kus Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Ordu oli värvanud palju palgasõdureid, kes nõudsid nüüd tasu. Seda polnud neil aga kusagilt võtta. Tõsteti makse, kuid see suurendas pingeid linnade ja vasallidega. Lõpuks puhkes sõda, mis osutus Orduriigile hukatuslikuks. 1466. aastal pidi ordu tunnistama läänisõltuvust Poolast. Poola-Leedu unioonist sai rohkem kasu Poola. Suurvürst Vytautas taastas küll Aastal Leedu iseseisvuse ja temast sai Leedus armastatud valitseja. Siiski muutus Leedu üha enam Poolast sõltuvaks ja 1569. aastal liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks. Tehnika areng keskaja lõpul XII-XV sajandil tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused. Leiutati pealtvooluvesiratas, millele vesi langes ülalt alla. See pani liikuma rasked tõstukid, millega kaevandustes maaki maapinnale toimetati.
kaks kõrgeimat järku I/1 ja III/1, rahalise autasu ja Viimsi mõisa südame ( sai faktiliselt kätte 23. aprillist 1923 ) tallinna lähedal koos 190 hektari maaga. Vabadussõja võitlusega kaasnenud ning ka hiljem jätkunud koostöö paljude riikide relvajõududega tõi laidonerile kaas hulga välismaiseid aumärke: - Läti Karutapja ordeni III, II ja I järgu; - Soome Valge Roosi suurristi; - Rootsi Kuningliku Mõõgaordu suurristi; - Leedu Vytautas Suure ordeni; - Belgia Sõjaristi - Poola Taassünni (Polonia Restituta) I klassi ja Virtuti Militari V klassi aumärgid ning Valge Kotka ordeni; - Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima ordu rüütelkomandöri aumärgi; - Prantsusmaa Auleegioni ohvitseriristi ja komandöriristi ning vast üht-teist muudki. Päris päevapealt 1920. aastal Laidoneri vallandamine siiski ei käinud, ta oli sõjaväeteenistuses veel 1921.aasta jaanuarini
12. aprill Asutati Eesti Ametiühingute Keskliit. A. Rüütel, E. Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Mihhail Gorbatšovi ja Nikolai 19. aprill Rõžkoviga. Moskva pakkus endiselt Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel. ENSV ÜN-i seadus „Eesti sümboolikast”. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi 8. mai asemel võeti riigi nimena taas kasutusele Eesti Vabariik. Vytautas Landsbergise, Anatoli Gorbunovsi ja A. Rüütli tippkohtumine Tallinnas. 12. mai Taastati a-st 1934 pärinev Balti riikide ühtsuse ja koostöö leping, asutati Balti Riikide Nõukogu. M. Gorbatšovi dekreet EV ÜN-i otsuse „Eesti riiklikust staatusest” kehtetuks 14. mai tunnistamise kohta. 15. mai Interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal. 16. mai Valitsuse otsusega alustati Eesti Kodukaitse loomist.
Kuldhordist üle nii relvi kui sõjataktikat. Vene vägi palju ülevõtnud just sõjalist õpetust. See üks põhjus, miks Moskva sellist edumaad teiste vürstiriikide ees saavutas? Hiljem see kogu Venemaa sõjaväele kandunud tänu Moskva laienemisele. 16. sajandil idast relvastust ja kombeid ka Eestis. Ivan II vanim poeg Dimitri. Dimitri Donskoi suri 1389. Poeg Vassili sai Moskva troonile. Hiljem nimetati Vassili I. 14. sajandi lõpus Moskval kaks võimsat naabrit Leedu suurvürsti riik (Vytautas vürst, tähelepanuväärseim Leedu ajaloos), mis sel ajal oma võimsuse tipul ja Kuldhord, kelle vägesid Vassili isa oli võitnud, säilis oht. 14. sajandi lõpul tekkis Kuldhordile üks teine vastane. Vassili I üritas Leeduga diplomaatilisi suhteid arendada, abiellus Vytautase tütre Sofiaga, et Leeduga ühisrinnet luua ja ehk ka Kuldhordi vastu. Kuldhordi kõrval tänapäevase Kesk-Aasia alal oli Uhagatai khaaniriik, mis oli 13
Oksana Perova 13.11.2009 2166 2700 Belov Andero Tartu 05:09:29 M21 1206 1868 Bendaravicius TomasLeedu 04:05:23 M21 237 175 Bergvald Gunnar Harju 03:12:51 M21 395 772 Berzins Dzintars Läti 03:23:58 M21 1140 1221 Biezais Rinalds Läti 04:03:10 M21 504 2714 Binkis Vytautas Leedu 03:31:06 M21 469 421 Birnbaum Erki Pärnu 03:28:56 M21 1295 2589 Blasen Tarmo Harju 04:10:10 M21 1532 2517 Brazovskis Kaspars Läti 04:22:12 M21 312 520 Brundza Rimantas Leedu 03:19:34 M21 2123 1967 Burm Toomas Tartu 05:03:12 M21 1163 1333 Cavars Aigars Läti 04:03:57 M21 1720 1194 Christoffel Jaanus Tartu 04:32:23 M21
ülemvõimuga ja tunnistas uut peapiiskoppi oma ainuisandana. Ordu asus linna blokeerima, kuid riialased asusid rüüstama ordu valdusi Riia linnas. Riia linn saavutas võidu üle ordu, kuid ordu ei andnud alla. 1489. aastal võimule tuli maamarssal W. Plettenberg, kelle juhtimisel purustati Riia väed ja sunniti Riia linna ordu ülemvõimu tunnistama. Venemaa teguri tähtsuse tõus Liivimaa välispoliitikas sajandi teisel poolel- Liivimaa-Vene suhted olid rahulikud, kuigi Leedu suurvürst Vytautas püüdis korduvalt õhutada Novgorodi ja Pihkvat sõtta Liivimaa vastu. Vastupidiselt (1418 ja 1420) sõlmis Pihkva, Novgorod ja ordu rahu, milles nähti vastastikuste tülide lahendamist ja kaupmeeste vaba liikumist. Esines väiksemaid konflikte kaupmeestega ja piirialade asukate kokkupõrkeid. Näiteks kaupmeestele merel tehtud kahjude osas ei saanud Liivimaa maahärrad alati vastutada. Soodne pinnas konflikti jaoks oli Pihkva ja Tartu piiskopkonna vaheline piir