Õppepraktika kaitsmine Gert Kaunis V09 II Kursus Praktika toimumise aeg ja koht 04.11.2010-17.12.2010 Harmet OÜ Priit Heinla Ettevõtte kirjeldus OÜ Harmet moodulmajade s.t ruumelementide tootmine on alguse saanud 1997 aastal . Meie toodangu hulgast leiate moodulmajad , ehitussoojakuid , ning ka erinevaid metalltooteid . Kliendile pakume terviklahendust s.t alustades projekteerimisest, valmistamisest ja lõpetades paigaldamisega. OÜ Harmet põhiturg on Skandinaaviamaad mis moodustavad üle 80 % meie põhitoodangust, seda nii moodulite, soojakute kui ka erinevate metalltoodete konstuktsioonide tootmises. Arvestades Skandinaaviamaade nõudliku klienti oleme püsinud tugevas konkurentsis turunõudmistega tänini. Tehtud Tööd Lae ja seinte vuukide pahteldamine. Seinte ja lae kruntimine ja värvimine Tuuletõket akryl paigaldasin lae nurkadesse ja elektrikilpide ümber. Seinte ja lae vuukide lihvimine. Seineksi paigaldamine seina. Tehtud töödest...
Niiskete ruumide aluse ettevalmistus 1. Hüdroisoleeritavale alusele esitatavad nõuded. Isoleeritavad pinnad peavad olema avatud, s.t. peab olema võimalik pinnale juurdepääs selle töötlemiseks. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid, jm. Eriti tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et vertikaalne HI (hüdroisolatsioon) ja horisontaalne HI saaksid omavahel ühendatud, et nad ka omavahel ka sobiksid. Vertikaalne HI koos horisontaalse HI peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks alu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (...
Tehnoloogiakaart Monteeritavad raudbetoon vahelaed 1000m² Töö Õõnespaneeli sängitamine Vuukide betoneerimine Antud tööks on paigaldada kolme korruselisele büroohoonele Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada võimalikult täpselt, et Monteeritavad paneelehitused saavad oma lõpptugevuse ja jäikuse monteeritavad vahelaed. Vahelagede pindalaks kokku on 1000m². vastavalt paigaldusskeemile järgmiste paneelide paigaldus sujuks vastavalt vuugibetooni tugevusele. Vuukide täisvalamiseks võib häiretata. Kui paneel on paigalduskohast umbes 10+20 cm kõrgusel, ...
Kiudbetoonist põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · pinnasele toetuvad põrandad · vaiadele toetuvad betoonpõrandad · tasanduskihid Aluspind Betoonpõranda kvaliteet on tihedalt seotud põranda aluse kvaliteediga. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu just sellele konstruktsiooni osale. Tavaliselt koosneb alus liivast või killustikust ning ta peab olema paigaldatud ja hoolikalt tihendatud 15 25 cm kihtidena. Eriti tähtis on aluspinna ühtlus. Tuleb vältida kõvasid ja pehmeid kohti. Aluse lõppkihina tuleb kasutada tingimata peent täitematerjali, et vähendada hõõrdumist aluse ja põrandaplaadi vahel miinimumini. Samal põhjusel peab aluse kõrgustolerants olema piirides ± 15 mm...
· Segupulbrit puistata puhtasse toasooja vette ja segada käsitsi või mehhaaniliselt. · 1 kg pahtlisegu kohta lisada 0,4 liitrit vett. 40 % segu kaalust. · Segamine peab toimuma seni, kuni segu on ilma tükkideta pasta. · Valmissegatud pahtel on kasutatav kuni 30 minutit peale vee lisamist. · Pahteldamiseks kasutada sobiva laiusega pahtlilabidaid. PAHTELDAMINE · Siler 4 on sobib vuukide täitmiseks ilma vuugilindita. · Vuukide-aukude täitmisel suruda pahtlisegu pahtlilabidaga põhjani vuukidesse-aukudesse. · Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist.
Kiilkaarsillused Kristofer Uudik LE12 Kaarsillus Kiilsillus Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga.Kiil ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.Kiil ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites Kaar kõrguseg...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus Rauno Lepp SILLUTISE EHITAMINE Referaat Juhendaja: Villo Vuks Paide 2010 Sisukord Drenaazi ja aluspõhja rajamine...................................................................................lk3 Aluskihi ehitus....................................................................................................................lk3 Äärepiirded..........................................................................................................................lk3 Liivapadja rajamine ja tasandamine.........................................................................lk4 Planeerimine........................................................................................................................lk4 Algusjoone valimine.........
Kiilsilluse ladumine I KIILSILLUSE RAKETISE PAIGALDUS Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 600 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest täpselt tellise pikkuse võrra madalamale. II KIILSILLUSE KANNA TEGEMINE Lõikame nurklõikuriga tellise otsad silluse kannas kaldu. III KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljel...
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING nesplokide ladumine ja betoneerimine REFERAAT ppeaines: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 32/42 Juhendaja: A. Ruk Tallinn 2009 Sisukord: 1 Üldised soovitused........................................................................................................................3 2 Madal betoneerimine.................................................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine.....................................................................................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada...
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD Essee Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 PAHTLID....................................................................................................................................4 1.1 Vetonit siloite........................................................................................................................4 1.2 Vetonit L...............................................................................................................................4 1.3 Vetonit VH..........................................................................................................
Kasutusvaldkond: Seinte ja põrandate vuukimine · Seinte ja põrandate vuukimine · Seina vuukimine · Põranda vuukimine · Soovitused! Seinte ja põrandate vuukimine Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Kuivamata niiskus, ebatasased vuugid ja tugevasti vettimavad plaadiservad imavad niiskust tihti ebaühtlaselt, mis võib mõjutada vuugisegu nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlase värvi. Imavaid pindu niisutatakse enne vuukimist svammiga. Nurgad, seina/põranda liited ja deformatsioonivuugid täidetakse. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske vammiga üle siluda ja puhastada. Selleks, et vuugitäide paremini kivistuks,...
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
Kiil-kaarsillused Kristofer Uudik LE12 Click Click icon icon to add to add picture picture Kaarsillus. Click Click icon icon to add to add picture picture Kiilsillus. Teooria. Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. Kiil- ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.
Puhasvuukmüüritise ladumine töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme vajalikud vuukimise vahendid ja vuukide tüübid Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga tehnoloogiliste operatsioonide järjestus tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kanna kiivrit. Kivi lõhkumisel või lõikamisel kanna prille ja vajadusel kõrvaklappe. Kanna kinndaid seguga tegutsedes. Vastav tööriietus. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid http://www.youtube.com/watch?v=kyEsN35_Fh0 http://www.youtube.com/watch?v=1EF_8RQE4SU
Ahjutarbed Pliidiuksed Pliidiplaadid Ahjuuksed Ahjukestad Siibrid Tahmatopsid Kuumakindlate lisanditega kvaliteetahjusegu puuküttega tulekollete, lõõride, ahjude ja kaminate ladumiseks AHJUSEGU Kasutatav igasuguste puuküttega tulekollete ladumiseks, ahjupottide paigaldamiseks, kaminate, dekoratiivmüüritiste, korstnate jne. ladumiseks. Keskmine AHJUSEGU kihi paksus kahe kivi vahel 8 10 mm. Ladumisel peab olema kivide, ahjupottide, mördi ja õhu temperatuur üle +5°C. Kivistumata valmissegu ja värskelt laotud ahi ei tohi külmuda. Kulu: sõltub tellisteahjupottide mõõtmetest ja vuukide laiusest. 25 kg kotist peaks jätkuma 2530 keskmise suurusega ahjutellise ladumiseks...
Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i. Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada ...
Plaatimine Enne plaatimistöö alustamist tuleb kontrollida plaaditava pinna kvaliteeti: Kas niiskusisolatsioon on korras, kas aluspind on sirge jne. Plaatimismaterjalid: Looduslikud plaadid. Graniitplaadid Marmorplaadid Lubjakiviplaadid Dolomiitplaadid Betoonplaadid : Terratsoplaadid Plaatide Omadused EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga. Mört püütakse tihedalt seina külge kinni suruda. Mörti laotakse korraga 2-3 plaadirea suurusele alale. Aluslaua peale väljapressitud mört eemaldatakse. Mörti laotades võib kasutada kummikindaid, sest mört on aluseline ja kleepub kergesti käte külge...
Tellismüüritise seotise arvutus Rõhtjaotus: Tavaline seotis on poolekivi ülekate. Näiteks on kasutatud normaaltellist mille mõõtmed on 250*120*65 mm. Rõhttasandil kasutatakse sel juhul arvutus mõõtmena tellis + püstvuuk. 385 Nii arvutades saadakse: 1) Esimese tellisposti mõõtmeteks on 260+125-10 Lõplik tagatis jaotus õnnestumis kohta saadakse nn. Kuivladumisega. Vajadusel tuleb püstvuugi laiust muuta. Kui soovitakse ¼ K ülekatet siis müüritakse ¾ kivi igas teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri k...
Fassaadibetooni olukord on üldiselt alates 1979 ehitatud majades üsna normaalne, nõuetele ei vastanud ainult üks proov, lubatud piiri ületati vähe.paneelmajade paneelide tsemendisisaldus olin suurem kui normaalne , sellest võivad tekkida praod, külmakindlust vähendada. Armatuuurraudadel esines mõneti korrosiooni kuid enamasti oli kõik normaalne. Õhulekkearv oli väiksem kui peaks olema, tuleks arvestada kuttesüsteemi ja ventilatsiooniga, need teevadühtse terviku mis parandavad korteri sisekliimat. Kõige suurem probleem oli välispaneelidesse projekteeritud külmasillad. Puudused esinesid paneelide vuukide juures, neid tuli täita. Probleemsed olid ka suurte paneelmajade katused, kalded olid valed, korstnad lagunenud ja vähene õhuliikumatus. Rõduplaatidel esinesid suuremat sorti kahjustused, mis tulenesid veetõkke puudumisest või selle kahjustusest. Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja ...
MONTAAZ TÖÖD ... hoone ehitamine monteeritavatest elementidest. Et maja kokku monteerida on vaja monteeritavaid elemente (blokid, paneelid jne...) mehanisme (kraanad jne...), tööriistu (kellu, labidas jne.. ), materjale (valud, mört jne..) ja töölisi. Ohu montaaz töödel. 1. Allakukkumised (kiirer, vöö jne..) 2. Muljumised (jääd kahe asjavahele kinni) 3. Pealekukkumised 4. Korrasseadmed peavad olema. Tõste mehanismid. 1.Kraanad 1.Tornkraanad 2.Autokraana 3.Roomikkraana 4.Pukkkraana 5.Õhkpatjadel kraana 6.Portaalkraana 7.Terikkraana 2.Tõstukid 1.Sahttõstuk 2.Masttõstuk 3.Talid 1.Elektri tali 2.Hammasratas tali 3.Tigu tali 4.Polüplastid 5.Tungrauad 1.Latt tungraud 2.Kruvi tungraud 3.Hüdro tungraud 4.Roni tungraud 6.Vintsid 1.Elektri vintsid ...
Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamisek...
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise...
1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontr...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Hüdroisolatsiooni ja plaatimistööd välistingimustes Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................3 Plaatimistööd ja hüdroisolatsioon.........................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................5 Sissejuhatus Referaadi teemaks on hüdroisolatsioon ja plaatimine välistingimustes. Referaadi materjal on otsitud internetist. Rõdude, terrasside ja välitreppide plaatimine Meie kliimas on väliplaatimine küllaltki problemaatiline. Temperatuuri kiired kõikumised, külmetamised ja sulamised vaheldumisi võivad põhjustavad olukorra, kus plaadid tulevad aluspinnalt lahti. Kuidas siis pikaea...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus Plaatimis materjalid ja töövahendid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord: 1.a) Plaatimis tööriistad.........................................................................................1 b) Plaatimis materjalid........................................................................................1 2.a) Plaatimiseks ettevalmistus tööriistad..............................................................2 b) Plaatmiseks ettevalmistus materjalid.............................................................2 1) Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid: 1. a) segukamm segu kantakse seinale ja põrandale sileda poolega, siis kammitakse segu segukammi hambulise servuga läbi. 2. Vuugilabidas täidetakse vuugid vuugiseguga. 3. Vuugiristid ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 4. Vuugin...
Kipsplaadid Referaat Juhendaja: Koostaja: Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta p...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS E07A Risto Tamm Columbia kivist seinte ehitamine Lõputöö Juhendaja: Tõnu Tammesalu Haapsalu 2010 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor R.Tamm ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Õpperühm: ............................................................ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja T. Tammesalu............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus peaks olema võimalikult väike. lubitooted Lu...
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
Praktikaaruanne Roland Pikhof EV10 Juhendaja: Eduard Selezov 2012 Õppepraktika toimumise aeg ja koht Praktika toimus: Apr-Juuli, Sept-dets Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega Tööriistad ja vahendid Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Tehtud tööd Lammutustööd Krohvimine (nordic tsement, liiv, vesi ) Katuse viilude krohvimine(nordic tsement, liiv, vesi ) Paekivi hoonel vuukide täitmine (lubi tsement segug...
TEHNOLOOGIAKAART Poolekivi puhasvuuk vahesein 1000 m2 Töö kirjeldus on lubatud maksimaalselt H/200, kus H on tarindi vaba kõrgus. Materjali maksumus Vahelae kohal võib telje kõravlekalle olla maksimaalselt +/- 8mm. Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine. Kuna tegu on Materjal Kulunorm Kogus Hind Summa m2 hind Tarindi kõverus on lubatud maksimaalselt H/250. Rõhtvuugi mittekandvate vaheseintega ei ole vaja müüritist arme...
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: ...
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kanta...
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest n...
Fibo kergplokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 ...
Anne Visnapuu DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 ...
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ...
(Kooli nimi) (Eriala) (Kursus) Columbia kivi Referaat Õpilane: Enda nimi Juhendaja: Juhendaja nimi (asukoht) 2012 Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Õõnesplokid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 90-õõnesplokk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 140-õõ...
Konspekt Kipsseinte seletus Koostaja: Villu Valu Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: LE10 Sisukord Gyproc : •Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid •Plaatide tehnilised omadused •Plaaditüübid ja struktuur Lk3 •Kasutuskohad •Plaatide vastupidavus •Tulepüsivus Lk4 •Eritehnilised omadused •Heliisolatsiooni omadused •Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 ...
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid ...
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi........................................................................................................................... 8 Moodulripplagi......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandu...
TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kul...
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk Mas...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteedili...
Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõtlik ülevaade silikaattoodete ajaloost, tegemisviisist ning valik erinevaid tooteid. Infot sain erinevatelt Eesti internetilehekülgedelt. Samas peab tunnistama, et silikaattoodete kohta väga palju materjale ei ole leida, mis on kummaline just seetõttu, et silikaattellis on väga populaarne ehitusmaterjal nii nõukogude ajast ning ka praegusel ajal väga kasutatav eriti meie ilmastikuolusid arvestades. Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Sak...
Rakvere Ametikool Roland Pikhof EV10 Praktikaaruanne Praktika juhendaja: Eduard Selezov Rakvere 08.01.13 Õppepraktika toimumise aeg ja koht · Praktika toimus Aprill-Juuli, September- Detsember · Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing,. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega AS Anome peakontor ja kauplus asub Rakvere kesklinnas, aadressil Koidula tn.11 . Tööriistad ja vahendid; Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Rakmed katusel olles Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim...
Kivi- ja betoonkonstruktsioon ehitus Aivo Must Ehitusfüüsika iseseisev töö Juhendaja: Kalev Sepp Pärnu 2014 Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniis...
annaabi.ee 
