tardumisel tekkinud kivimitest 46. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine Laamtektoonika loob aluse vulkanismi,maavärinate,mäetekke jms. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka
eralduvatd- ookeani keskaehlik, rifid vulkaanid maavrinad põrkuvad- süvikud paks maakorr kust magma läbi ei pääse(kurdmäed)vulkaanid maavärinad vulkaanid paiknevad enamjaolt tuleringil vulkanism maavärinad geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee-auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temp. Mudavulkaanid e salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (vulkaaniline tuhk , savi)muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskb või voolab rahulikult üle kaatri serva maavärinad loe lisaleht. Reljeef ja pinnavormid tekke järgi - kosmogeensed - meteoriidi kraater - maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed - maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
LAAMTEKTOONIKA NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale. MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad Vulkanism- protsesside kogum, hõlmab magama teket ja selle tungimist maapinnale Magma- gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal
Vana maakoor hävib, maavärinad, vulkaanid, moondekivimite teke. e.) kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnad Kaks litosfääri laama liiguvad üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele.Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud vulkanismiga. Kuuma täpi vulkanism ei ole seotud laamade piiridel toimuvate protsessidega. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel on tekkinud Hawaii saared. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud.
laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond. VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes
Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e
Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel)
Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. Subduktsioonipiirkonnad, tuntud ka kui aktiivsed ookeaniääred, algavad ookeani poolt ookeanisüvikuga - "uppuva" laama vahevöösse vajumise lähtekohaga. Kui protsess areneb ookeanilise koore sees, ehitatakse subduktsiooni käigus tekkiva basaltse ja andesiitse magma poolt süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaaniline saarkaar. Kui aga ookeaniline litosfäär "upub" vahevöösse vastu mandri äärt tekib viimasele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib kaasajal näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise "tulerõngana". Subdutseeruva ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise trajektoori tähistavad järjest sügavnevad, kuni 670 kilomeetrini, maavärinate kolded. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
- * Tasandike all 40km. * Kõrgmäestike all 80km. * Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff pakkunud kivimmass. 13
Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt basalt 6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine Konvekstioonivoolud vahevöös, mis panevad laamad liikuma. 3 Laamade piirid A
ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
nõrgas happes ei "kee", siis võiks proovida 10% soolhappes kuumutamist. Kui ilmuvad mullid, on tegu dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist. 56. Tänapäevase Maa sisesoojuse allikad? Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. 57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12 Geotermaalne gradient kirjeldab temperatuuri muutumist sügavuse suurenedes. Erinevates geoloogilistes keskkondades on geotermaalse gradiendi väärtus märkimisväärselt erinev.
Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine
Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus
5. P ja S lained nende olemus? Ruumilained jagunevad kaheks: p-lained ehk pikilained ja s-lained ehk ristilained. P-lained kivimiosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga keha ruumalaga seotud muutused. Pikilained on kiiremad kui ristilained. S-lained osakeste võnkumine risti laine levikusuunaga ja on seotud keha kuju muutustega. Ristilained ei levi vedelas keskkonnas. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Ookeanilise maakoore paksus on 3-10km, kontinentaalse maakoore paksus kuni 70km. Maakoor on alt Moho pinnaga piiritletud sfäär. Koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist (O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, N, K) ja ränirikkaist kivimitest. On tahkes olekus.
- Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata
· polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on
tahkes olekus ja kuumus eraldub radioaktiivsete reaktsioonide tõttu. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. 3. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerimine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud
Vulkaane leidub eelkõige laamade piirialadel, kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Samuti võib leiduda ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas nt: Hawaii saarestik ja Ida-Aafrika vulkaanid. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. Kilpvulkaan- kilbikujuline; tekkis laavast, mis voolas suhteliselt rahulikult ja valgus kaugele; laava väikese viskoossusega; räni vaene; aluseline laava nt: Mauna Loa Kihtvulkaan- kõrgusesse kasvav; laama suurema viskoossusega kui kilpvulkaanil; räni rikas ja happeline laava; vaevaliselt voolav magma; laavavoolud lühikesed või puuduvad üldse nt: Etna Lõhevulkaan- laava tuleb lõhedest; ookeani põhjas laamade lahknemisalast 7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest.
Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast. maakoorr Astenosfäär on vahevöö ülaosas paiknev kivimite litosfäär astenosfäär plastiline mõningase ülesulamise piirkond. alumine vahevöö Seismograafiga uuritakse maavärinaid.
T - Riftid(maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe) tekivad laamade lahknemisel. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Fossiil on moondekivim…V-fossiil on settekivim (settekivimid tekivad organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Tekivad: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi
tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase. (Terminoloogia, vulkaanide tüübid: vajaduse korral vt. üldgeoloogia, tektoonika kursus.) Vulkaanide paiknemine: laamade äärealadel, enamik subduktsioonivööndites (joonis 1) ('Vaikse ookeani tulerõngas' - subduktsioonivööndite ring). Riftivööndites: näit. Kilimanjaro ja teised Ida-Aafrika Riftivööndi vulkaanid. Osa anomaaliaid: 'kuuma täpi' vulkanism (Havai, Galapagose saared, Island, Yellowstone'i rahvuspark). (Vt. joonis 2) Ohud (1) Laava. Pole peamine inimohvrite põhjustaja, liigub tavaliselt mitte kiiremini kui mõned kilomeetrid tunnis. Hävitab konstruktsioonid. Võimalus mitte elada vulkaani jalamil; mõnedel juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda. Samuti on arvatud (Mount St. Helens), et vulkaan on kustunud
3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma kristalliseerumisel, nt. basalt ja graniit b. Moondekivimid - tard- või settekivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud joonis 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras)
Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber. Degradatsioon kahanemine, vähenemine LITOSFÄÄR Maailma sügavamaks puurauguks OLI puurauks Venemaal Koola poolsaarel 12,261 km Exxoni puurkaev 12, 345 km, Sahhalinil Venemaa saarel sügavaim hetkel Sügavamale puurimist takistab sisesoojus, sulatab puurimismaterjalid. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid - hõlmab ka vahevöö ülemist osa kuni astenosfäänini. Maakoore paksus tehti kindlaks seismiliste meetoditega. Maavärina ajal pandi tähele et umbes 30 km sügavusel lainete liikumiskiirus tunduvalt suureneb. Ka teised seismoloogid tõendasid, et igal pool toimub peaaegu sama, see tähendab, et on mingisugune piir, mis eraldab maakoort alumisest kihist. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort.
o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad
2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda Joonis 4. Kolme tüüpi laamade äärealad 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) a. ookeanilaamade lahknemine (nt Atlandi ookeani laienemine keskaheliku kohal, nt Islandi saare laienemine 2cm aastas vulkanism, geisrid, madala sügavusega maavärinad) murrangud pangasmäestike teke b. mandriliste laamade lõhkumine (nt Ida-Aafrika mandririftide süsteem) kurd-pangasmäestike teke 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) a. ookeanilaama ja mandrilise laama põrkumine, kus ookeanilaam sukeldub mandrilise laama alla) kurrutused kurdmäestike teke b
Litosfäär Maa siseehitus: Maakoor: Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Kivimid Settekivimid, graniit Settekivimid, basalt Raskus Tihedus 2,7 - kergem Tihedus 3,0 - raskem Vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Vahevöö: Vahevöö on kest, mis asub maakoore all ulatudes 2900 km-ni. Jaotub ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõrge temperatuur ja suur rõhk. Kivimid muutunud pehmeks või on koguni vedelad. Tuum: Tuum asub maakera südamikus. Jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on tohutu kuumuse (6000°C) tõttu vedelas olekus. Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera. Sisetuumas on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus.
ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega Pedosfäär H2O, N, C Maakoore Noorim, areneb ainult
kahte tüüpi: ruumi ehk tekke- ja pinnalained. Ruumilained levivad Maa sees, pinnalained peal. 8. P ja S lained nende olemus? Ruumilained. P(piki) kivimiosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga keha mahuga setud muutused. P-lained on kiiremad. S(risti) osakeste võnkumine risti laine levikusuunaga keha kuju muutusega. St ei levi vedelas keskkonnas. 9. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor paksus 3km ookeaniline kuni 70km kontinentide all. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks. 50-300km. Astenosfäär kõvaduse puudumine. Litosfääri alune, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö koore ja tuuma vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
