Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vulkaanid, maavärinad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maavärin, vulkaan, laam, vulkaanid, maavärinad, magma, kolde, vulkaane, sukeldumise, kaldeera, rist, magnituud, sammuti, abinõusid, seismograaf, magnituudi, tsunaami, havaii, ookeanilise, vulkaaniline, gaas, tsunaamid, seismograafi, mercalli, skaalat, muuseas, mauna, vulkaanipursked, põrkuvad, ookeaniline, mandriline, aktiivseteks, sajaks, voolavad3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam
ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel asuvad süvamere setted.
ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Aktiivsed ookeaniääred Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastumandri serva, siis tekib mandri äärde vulkaaniline mäestik. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded. Mandrite triiv Ka mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine?
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest
3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Nazca ja Lõuna-Ameerika laam. c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid)
kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. Mõnede autorite arvates ulatub kuni 150 km sügavuseni. ASTENOSFÄÄR - (tuleneb kreeka k. stenos - tugevus, kõvadus, a aga muudab selle sisu - kõvaduse puudumine). Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala) mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Analoogseks näiteks on vanade majade aknaklaasid mis aja jooksul on häguseks muutunud ja alt paksenenud klaasile mõjuva pikaajalise ning pideva gravitatsioonijõu tulemusel. VAHEVÖÖ on koore-tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides)
liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini
Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks.
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse)
Piirkonniti on energiabilansid erinevad. Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. Välistuum- Sisetuum- 1. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni, nende üldised seosed maavärinatega 1.ookeaniline riftivöönd............................ ( lahknemine) 2. kontinentaalne riftivöönd.................... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid) 3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad) 4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd 5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi pikkad vulkaanilised ahelad) 6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism..........................
Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest. 5. P ja S lained nende olemus? Ruumilained jagunevad kaheks: p-lained ehk pikilained
tõusnud sulakivi tardumisel. subduktsioonivööndites. Sukeldumine vahevöösse Saab Ei saa Maa koore ja tuuma vahele jääv vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900 km sügavusele. Vahevöö ülaossa jääb mõnesaja km paksune kiht, mida nim astenosfääriks. Astenosfäär kujutab endast osaliselt ülessulanud vahevöö kivimite piirkonda, kus selle tulemusena tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim litosfääriks. See jaguneb mitmesuguse suurusega plaatideks litosfääri laamadeks, mis triivivad plastilisel astenosfääril kiirusega mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks
Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid.
2. Katastrofismi ja uniformismi vastandlikkus? Katastrofismi teooria järgi (loojaks Cuvier) on Maad vapustanud korduvad katastroofid, mis on ka kivististes leiduvate erinavatel aegadel väljasurnud loomade fossiilide põhjuseks. Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena. Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid. 3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19
.................................................................................................................................................. 10 LITOSFÄÄR ............................................................................................................................................................. 10 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; ..................... 10 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; ....................................................................... 11 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi;.....
annaabi.ee 
