•Moodne disain ja nutikad lahendused KESKKONNASÕBRALIK •Klaas – ja süsinikkiud on tõelised saasteained… Ühe süsinikkiu tootmiseks kulub 1000x rohkem energiat kui ühe klaaskiu tootmiseks. Samas ühe klaaskiu tootmiseks kulub 100x rohkem energiat kui ühe kanepikiu tootmiseks... •Kere koosneb kanepikiu ja linakiu segust, mis on omavahel kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks on kanepikiu ühendid •4kW elektriline mootor •Akud peaks kestma tootja andmetel 50km/h sõites 175 000 km •Elektrikulu 100 km läbimiseks 20 - 40 senti
pidid täpselt kohtuniku ees formuleerima. Vormelid sisaldasid tänapäevaseid poolte argumente, aga erinevalt tänasest olid need täpselt kindlaks määratud. Seega tuli enne protsessi kõik selgeks teha ja võib ka nii öelda, et lausa pähe õppida. Vormelites eksimine võis nurjata terve kohtuprotsessi. Rooma-aegne protsess oli väga teatraalne- pooltel tuli aeg-ajalt teha piduliike toiminguid: võtta kätte vaidlusalune asi või puudutada vaidlusalust isikut.13 Vormelite lausumise erinevus tuli ilmsiks kohtuliku vaidluse ja täitemenetluse puhul, kui kohtuliku vaidluse puhul pidid vormeleid lausuma mõlemad pooled, siis täitemenetluses oli vastav osa ainult täita soovija jaoks.14 Erinevat liiki hagide protsessides tuli lausuda erinevaid vormeleid ning oli ka eripäraseid toiminguid, mis olid iseloomulikud ainult ühele hagi liigile. Legisaktsioonile protsess jaguneb kolmeks hagide liikide alusel: 1) legis actio per sacramentum
Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks. 3) Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. 14. Retsiteerimine. 1) Pikkade proosatekstide peamiselt ühel noodil laulmine. 15. Psalmoodia. 1) Ei erine palju retsiteerimisest. 2) Tekstid on vaba ehiusega värssides, ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. 3) Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. 16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. 3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe. 2) Stroofilise värsstekstiga. 3) Poeetiliste hümnide tulekut seostatakse püha Ambrosiusega. 4) Hümni tüüpi kirikulaul oli 16
kunstikombinaadiga ARS, mille noortele disaineritele Eero Jürgensonile ja Eerik Ollele vastav ülesanne anti. Tegu oli esimese korraga, kui TA-de välisilme kujustamisse kaasati professionaalsed disainerid. · Milliseid autosid Eestis nõukaajal veel joonistati? Kõigi näidete üles loetlemine läheks pehmelt öeldes pikale, seega järgnevalt vaid mõni näide. · 1964. aastal alustati sellessamas Tallinna autoremonditehases vormelite ehitamise kõrval kartide valmistamist. Jällegi terves Nõukogude Liidus esimesena. Neid jõuti toota tuhandeid. ,,Täpne arv ei ole teada, aga julgen pakkuda selleks kuni 4000," · 1986. aasta suvel valmis Tallinnas Ministrite Nõukogu autobaasis, kus oli toona üks tugevamaid ralliklubisid ERF Mobile, kolm ZAZ Tauria baasil ehitatud B-rühma ralliautot. · Keskmootoriga masina, mille tagaosa oli toruraamil, konstrueeris
mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuste või eriliste rituaalide jaoks. See on ühehäälne ja saateta. Tekstid on tavaliselt ladinakeelsed. Puudub ühtne taktimõõt. Levis suuliselt. Rütm sõltub teksti rütmist. Laul kanti ette retsiteerides. Saateta. Retsiteerimine laulja (tavaliselt vaimulik) laulab pikki proosatekste peamiselt ühel noodil. Psalmoodia psalmitekstide laulmine. Need on vaba ehitusega värssides. Ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodia on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvustel. Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga. Sekvents keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud.
III. Gredo in unum deum Mina usun ainsasse jumalasse Loetakse ,,Meie Isa palve" IV. Sanctus / Benedictus püha kiidetud olgu V. Agnus dei Jumala tall Urmas Sisask- onkirjutanud missa Lk.13 ! Gregoriuse laul Keel:Ladina Esitluslaad:1 häälne Rütmika:polnud kindlat rütmi , lauldi edasi sõnumit Meloodika:väga lihtne lauluviis Retisteerimine- kõnelaul, laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil Psalmoodia- kirku tekst, lauldavad lõigud lühemad, vormelite vaheldumine palju korrapärasem Antifoon- refääniliselt korduv vastulaul Hümn- ülistuslaul, värsiga rütmiga tekst Responsoorium- keeruline laul, väga palju kaunistusi Mazoor ja minoor helilaad kjunesid välja Itaalias ning Roomas 16. Saj Gregoriuse koraal- hakati ülesse kirjutama 8. saj , neumaad'ides(-keskaegsed muusika märgid) Noodikirja areng 8. saj tekkis vajadus ühtse noodikirja järgi, et laulud säiliksid, lauldaks ühtlaselt ja samamoodi 8.-9
kohtuniku määramiseks Litis contestatio-HAGI Rakendati hagide kindlale rahasummale Legilatsioonilise protsessi puudused: 1. Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse 2. Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei saanud kohtulikult kaitsta selliseid õigusi, mida ei saanud paigutada nende vormelite alla. Formulaarprotsess Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled. Formula- see kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks. Pooled võisid protsessis per formulam aja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis. Protsessi aluseks oli Formula.-oli menetluse in iure eesmärgiks ja aluseks menetlusele in iudicio. Formula koosneb: Iudicis nominatio-kohtuniku määramine
grupp või terve koor (koor jaguneb kaheks grupiks). Rütmika rütm on vabalt hõljuv. Puudub taktimõõt. Pole perioodilist rütmikorraldust. Meloodika enamasti ühetooniline, kõrvalkalded on vaid mõnetoonilised. 2. Kirjelda lühidalt Gregoriuse koraali esitusviise ja laulutüüpe. Retsiteerimine pikkade proosatekstide peamiselt ühel toonil laulmine, võib olla väikeseid kõrvalkaldeid. Psalmoodia retsiteerimisele sarnane. Tekstid on vaba ehitusega, värsside ning vormelite vaheldus korrapärasem. Antifoon üks sagedasemaid laulutüüpe. Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. Hümn üks lihtsamaid laulutüüpe. Stroofiline värsstekst. Tekkimist seostatakse Ambrosiusega. Responsoorium keerulisem ja kaunistatud stiilis laul. Vaba improvisatsioon. Algselt oli koorirefrääniga soololaul. 3. Mis on sekvents? Iseloomusta sekventsi ajaloolist arengut. Värsilise tekstiga laul. Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid
19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote
Esitab üksik vaimulik, koorisolist, ansambel või koor, sageli kahes grupis. Üldnimetuse ,,gregoriuse laul" alla mahub rida erinevaid vorme, zanreid ja stiile. Gregooriuse laulu tüübid: Retsiteerimine -- palvete ja pühakirjalõikude esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes, mõnetoonilised kõrvalekalded meloodiavormelid Psalmoodia -- Psalmitekstide laulmine. Erineb retsiteerimisest vaba ehitusega värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lõigud lühemad, vormelite vaheldumine korrapärasem. Peamine laulutüüp tunnipalvustel. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. Pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale, ka missade avalaulud. Hümn -- stroofilise värsstekstiga lihtne meeldejääv salmilaul, esimene poeet läänekirikus oli Püha Ambrosius, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele.
võlaõigus Obligatsiooniõigus Obligatsiooniõiguse subjektid: 1) Creditor 2) Deebitor Objektid (sooritus): 1) Dare 2) Jne Lepingust tulenevad obligatsioonid: 1) Leping sõlmitakse asja üleandmise (reaalne) 2) Teatud sõnade lausumise (verbaalne) 3) Kirjalike teatud dokumentide (literaalne) 4) Üksmeele teel (konsensuaalne) Verbaalsed lepingud: 1) Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing) 2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud: Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud: Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus) Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline)
Kui neid vabadusi hakatakse piirama, siis suureneb sotsiaalne surve ja järgneb vastulöök ehk mäss. Keskaja sõnakasutuses vastanduvad vaesus ja võim, mitte vaesus ja rikkus. Arhailine kohtuprotsess, õiguse maagilisus, vanded, kaasvanded: Arhailise kohtuprotsessi oli spetsiifiline kohtuprotsess, põhines vormelitel ja sümbolitel. Eesmärk pole leida süüdlast, vaid taaastada rikutud rahukord. Valdavalt koosnes protsess rituaalide läbiviimisest ja vormelite lausumisest, kuid võis esineda ka kohtulikke kahevõitlusi hageja ja kostja võitluses, kusjuures oli lubatud kasutada alamasse rahvakihti kuuluvaid palgalisi võitlejaid. Kohtupidamine ise pidi toimuma lageda taeva all, pühas paigas ja pühal ajal. Kohtuistungit juhatas kohtunik, tema käske täitis kohtuteener. Kohtuniku ümber istusid poolringis otsustajad, vagad ja ausad inimesed, kes paistsid välja hea maine, suursugususe ja vanuse poolest. Otsustajad pidid leidma
"Joo!" puhul ei saa küsida , kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga "joob"; "joodi" puhul. 3. Faatiline (phatic) funktsioon on suunatud kontaktile, eelkõige kontrollimaks kas kommunikatsioonikanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks, ning seda võib esitada ritualiseeritud vormelite, tervete dialoogide vahetamisega või lihtsalt suhtlemise pikendamise mõttega 4. Metakeeleline (metalingual) funktsioon koondub kõne koodile, st. adressant ja adressaat peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, termineid jne, et nende vahel oleks võimalik informatsiooni vahetamine. Seletav. 5. Viiteline, kommunikatiivne v referentiivne (denotatiivne v kognitiivne)
Fangio, kes tuli viis korda maailmameistriks, seda aastatel 1951, 1954, 1955, 1956 ja 1957. Märkimist väärivad kindlasti ka sellised nimed nagu Niki Lauda, Jackie Stewart, Alain Prost, Ayrton Senna ja Nelson Piquet, kes on tulnud maailmameistriteks vähemalt kolm korda. Samuti on märgata tabelis ka seda, et kõige edukamad rallisõitjad on sõitnud enamasti Ferrari või Mclaren-Mercedese vormelitega ja ka Renault. Eelmisel sajandil oli aga edukaimakas vormelite tootjaks Ford ning juba sel ajal olid võistlustules nii Ferraride ja Mclaren-Mercedeste rallisõitjad. Läbi aja on need kaks viimast vormeli autode tootjad olnud väga populaarsed ja edukad. Juan-Manuel Fangio oli Argentiina võidusõitja, viiekordne maailmameister, kes elas aastatel 1919-1995. Juan Manuel oli kuuelapselise pere neljas järeltulija. Juba poisikesena tärkas temas suur huvi tehnika ja mootorite vastu. 12-aastaselt läks ta meister Capertini autoremonditöökotta
o l i l e g i s l a t s i o o n i l i n e p ro t s e s s , m i l l e u . I I s a j . e K r t õ r j u s v ä l j a form ulaarprotsess LEGISLATSIOONILINE PROTSESSIN IURE MENETLUS/ avalikõiguslik menetlus.P r o t s e s s i e s i m e s e s t a s t m e s t - m e n e t l u s i n i u r e - v õ t avad osa mõlemad pooled- hageja ja kostja - ningkohtuorg aniks olnud magistraat või preetor, asja ei arutata sisulise l t e g a t e h t t a k a o t s u s t , t e a t a v a t e protsessuaalsete vormelite (legis actio) võimalikult täpses täitmises, võtavad osa mõlemad pooled - eesmärgigapoolte taotluste kindlakstegemine - kostja kohaletoomine on hageja kohustus, Protsess lõppeb pooltevahelise õigustüli fikseerimisega.Hagiõiguse e. sobiva hagivormi leidmine - Hagivormide arv piiratud ei saa suvaliselt tõlgendada ega laiendada- h a g i v o rm i ko h u s t u s l i k ku s - p re e t o r i ko h u s k a s h a g i s s i s a l d u v n õ u e o n p i i s a v j a ko h a l d a t a v
Rahvaluule on aktuaalne vaid teatud situatsioonides ja need situatsioonid omakorda toetavad seda teksti. Eksperiment oli tehtud aga steriilses keskkonnas. Uurimus mismoodi jutustamine inimestele mõjub. Ka jutustamine nukratest asjadest meeleolu muutub paremaks. Jutustamise kaudu inimese meeleolu muutub paremaks. Areng andersoni teooriast. Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978) Tema kirjeldus andersoni teooria põhjal pajatusest. · Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega ( Ei ole valmis jutud). Ülo Tedre, kes uuris karski rahvaluule stereotüüpsust. Ta välistas sellised tüübikindlad värsid. Stereotüüpsed värsid olid need, mis sobisisid erineva sisuga lauludesse. Tedre eeldus: Laul peab olema esialgselt valminud tekstina. Paradoksaalne on see, et vormel püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus.
"saksasituatsioonid ja mittesaksasituatsioonid". Nt poeskäimine (saksa keelne). E eesti ja lätikeelsete tekstide vähesus tingitud sellest, et eesti situatsioonid ei vajanud kirjalikku jäädvustamist. Vajadus kohalikku keelt üles kirjutada, tekkis selle keele mitteoskamisest - palve- ja valvetekstid. Otsekeel jumalaga pidi olema emakeelne. Samuti keskaegne õigussüsteem pidas tähtsaks, et reeglid ja traditsioonid oleks tähtsalt järgitud. Vormelite ja vannete täpne lausumine. Iga inimene pidi need vanded lausuma oma emakeeles. Kirja pandi, et sõnastus oleks täpne. Lisaks etnilisele, kultuurilisele ning keelelisele aspektile olemas ka õiguslik aspekt. Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Erinevus linnaelaniku ja talupoja vahel. E millise õiguse alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti. e sakslane ja preislane õiguslik definitsioon. Tundub, et määratluse alus ei olnud keel ega etniline kuuluvus
b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kiriku õiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, mis väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k
Tüübi realiseering. Iga konkreetne rahvaluule esitlus. 5) Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis
Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: Tegemisverbid Olemisverbid, olemisverbid. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: Sihilisteks-tegema, Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel
Vana lehm! Siga! No on oinas! Tatikas! Kuradi mölakas! Igavene jobu! 2) saatmised ja lakutamised (vormilt imperatiivid, tihti ebatsensuursed): Keri põrgu! Käi kassi saba alla! Mine metsa oma jutuga! Sõida potilaadale! Sõida seenele! 3) ähvardused ja hoiatused: Hoia piip ja prillid! Löön su laiaks! Ma sulle veel ehitan! Nummerda kondid ära! Näitan sulle, kuidas Luukas õlut teeb! Seda ma sulle ei kingi! 4) needmised ja sajatused, mis moodustavad piiriala maagiliste ja retooriliste vormelite vahel: Pipart sulle keele peale! · Tervitused jm. positiivsed (soovi- ja tänu)vormelid; osal neist on samuti olnud varem maagiline funktsioon; tervitus- ja soovivormelitel pole selget vahet. 1) Üldised tervitus-, kohtumis-, lahkumisvormelid: Tere! ~ Tervist! ~ Tervitus! ~ Servus! ~ Moens! Kuidas käsi käib? Head aega! ~ Hüvasti! ~ Jumalaga! ~ Kõike head! ~ Nägemiseni! ~ Kallist rahu! ~ Aidaa! ~ Pakaa!
- Teksti kvalitatiivne (tähendust kandev, mitte statistiline) korduvus Andersoni (enesekontrolli) seadus: Walter Anderson ,,Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks" (sks 1923) ja täiendas teooriat hiljem: - Jutustaja/laulik ei kuule lugu enne pärimuse esitamist üks kord (välistab enda vead) - Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead rühma kontroll) Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978): - Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega - Suzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata - Jutustaja tajub neid oma juttudena - Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997): - Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reprodukstsiooni - Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zanre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist
laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi. 2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist-tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga. 2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis
pealausega ja erandlikult ka võrdlustarindi liikmeid, nt Ta on niisama pikk nagu mina. Sidesõnu on võimalik jagada ka üldkategoriaalse tähenduse alusel, kuid kuna see pole sõnadel ühemõtteline ja sõltub lausekontekstist, siis seda jaotust siin ei esitata. 14. Hüüdsõna e interjektsioon - Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu.
Nt. popstaare kujundatakse et see mida nad pakuvad oleks ise suhteliselt keskpärasuse lähedal ja standardist ei hälbiks. Loovisiksused muutuvad tööstuse omandiks. Peavad alluma, ja ära mahtuma imidzisse. Kui nad seda ei tee, siis suurtootjad neid enam ei toeta, kui väiksed iseseisvad tootjad ei löö läbi. Kultuuritööstuse kontroll hoiab ära ebastandardsete eneseväljenduste leviku. Vormelite kordamine, ei midagi radikaalset uut. · Massidele suunatud kultuur lämmatab kõrgkultuuri. Ei pääseta ligi kõrgkultuuriline. Nad ei pea võimalikuks kriitilise loovuse teket neil aladel, mis traditsionaalsest eliitkultuurist välja jäävad. Nt. nad on väga kriitilised jazzi suhtes, mis nt madaldab. ,,Valgustuse dialektika" väidab, et · meelelahutusest saab töö jätk, Tarbimine on midagi mida inimesed teevad automaatselt, ilma vabade valikuteta
kohtuniku määramiseks Litis contestatio-HAGI Rakendati hagide kindlale rahasummale Legilatsioonilise protsessi puudused: 1. Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse 2. Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei saanud kohtulikult kaitsta selliseid õigusi, mida ei saanud paigutada nende vormelite alla. Formulaarprotsess Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled. Formula- see kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks. Pooled võisid protsessis per formulam aja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis. Protsessi aluseks oli Formula.-oli menetluse in iure eesmärgiks ja aluseks menetlusele in iudicio. Formula koosneb: Iudicis nominatio-kohtuniku määramine
annaabi.ee 
