vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata: ...Soel hakkas kuhja sees lämmi ja ta ütles: "Oi vader, kibe on!" ...Veidikese aja pärast ütles ta jälle: "Oi vader, kibe on
Seega tuli enne protsessi kõik selgeks teha ja võib ka nii öelda, et lausa pähe õppida. Vormelites eksimine võis nurjata terve kohtuprotsessi. Rooma-aegne protsess oli väga teatraalne- pooltel tuli aeg-ajalt teha piduliike toiminguid: võtta kätte vaidlusalune asi või puudutada vaidlusalust isikut.13 Vormelite lausumise erinevus tuli ilmsiks kohtuliku vaidluse ja täitemenetluse puhul, kui kohtuliku vaidluse puhul pidid vormeleid lausuma mõlemad pooled, siis täitemenetluses oli vastav osa ainult täita soovija jaoks.14 Erinevat liiki hagide protsessides tuli lausuda erinevaid vormeleid ning oli ka eripäraseid toiminguid, mis olid iseloomulikud ainult ühele hagi liigile. Legisaktsioonile protsess jaguneb kolmeks hagide liikide alusel: 1) legis actio per sacramentum 2) legis actio per iudicis arbitrive postulationem 3) legis actio per conditionem15 10 H
läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla." Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab
läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla." Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks
mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla."[3] Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab 1976
teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama- em capito-.
maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat 6 subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla." Põhijoontes samalaadset luulet
ühtekuuluvustunnet näitav ja kujundav väline märk, seotud rühma identiteediga (nii enesemääratluse kui ka teistepoolse määratlusega). Stereotüüp -- see on teadmine, kuidas midagi teha, kuidas teatud olukorras toimida. Teadmine, et väikest last saab rahustada kuss-kuss häälitsusega, et tuttavat nähes öeldakse tere!, et surnu juures tuleb käituda vaikselt, et teda mitte häirida ... Kuid mujal teatakse hoopis teisi vormeleid, teisi käitumisnorme. Üks huvitavamaid stereotüüpe seostub nimeteemaga: nimi näitab kuuluvust kuhugi (sugulusseoseid, sotsiaalset kuuluvust, sugu, rahvust, vanust jms). Stereotüüpide muutmine näitab pärimusrühma suundumuste ja püüdluste muutumist. Stereotüüp mentaalsel tasandil kujuneb välja rühma kogemusest ja on seega algselt otstarbekas suhtumine ja/või väljenduslaad. Stereotüüp ei pruugi olla
lahendas kohtuasja. Orjad ei saanud vande andmisel osaleda. Kõikides tõendivormide juures oli kasutusel ka vastavad sõnalised vormelid, mida süüdistatav ja kaitsev pool omavahel vahetasid. Selle lausumisel eksimine või juhuslik keelevääratus tõi kaasa protsessi kaotamise, sest usuti, et ka vormelil ja sõnal on oma maagiline jõud. Ent süüalused said palgata endale elukutslisi eestkõnelejaid, kes nende ees võisid vormeleid lausuda. Kui esindaja keel vääratas, võis süüalune ise uuesti vormeli ära öelda. Vaesematel isikutele see jõukohane ei olnud. Arhailise protsessi näiteid võib leida keskülemsaksa värsseeposes Reinuvader Rebasest. Ordaalid: Ehk jumalakohus, tuntud ka kui jumalaotsus. Algelemendid, õigemini neisse elementidesse kätketud võlujõud pidid saama kohtunikeks süüdistava üle. Tuli ja vesi pidid tõe taastama, tõde olema ja nõude kõrvaldama või seda kinnitama. Tunti
kõnelevad>. Romaanid mis ei püüa end keeruliseks teha, sisaldavad tegelikult siiski väiksemaid tekste (tegelaste vahelised kirjad, juriidilised tekstid, noodistikud, muidugi ka luuletused). Kunsti tekstis on ühest küljest olemas endast väljumine, paljusus ja mitmekesisus, kuid traditsiooniline kunstitekst rõhutab oma piire, sellega et rikuvad piiristamise reegleid. Lõpp ja algus on tähenduse mõistmisel väga olulised osad teosest. Tihti kasutatakse alguseks kindlaid vormeleid muinasjutt: ennemuistsel aal... Lõpp on veel eriti oluline, kuna teksti käigus muutuvad tähendused. Kirjandusteos elab omaette ajas ja kangelane sureb või abiellub (igaveseks) just siis kui meie raamatu lõpetame, seega kasutatakse kirjanduslikke konventsioone. Palju on nende teoste rikkumisi, teiste osade kirjutamisega, ent seda tajutakse juba kui teist lugu. Konventsiooniks on saanud ka rõhutatud lõputa lõpetamine, kus peale põnevat sündmustekäiku ei juhtu eriti midagi
läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla." Põhijoontes samalaadset luulet
õiguses ja era-, avaliku õiguse eristuse. - ius civile - ius honorarium Vähestes seadustes, suuresti tavaõigusena kehtivat ius civile’t täiendasid ja arendasid edasi kohtuvõimuga magistraadid, eriti preetorid. Magistraadiamet oli algselt auamet ja selle eest tasu ei makstud, seepärast nimetati neis ameteis loodud õigust ius honorarium (honor – au). Rooma ius civile oli äärmiselt konservatiivne ning tunnistas ainult õiguses olemasolevaid vormeleid. Kui vahepeal olid aga käibe vajadused edasi arenenud, siis neile õiguskaitset ei antud. Selliste suhete kaitse tagamise ülesanne oli magistraatidel. Kui Rooma kodanikul sõlmis lepingu, mida ius civile ette ei näinud, ei saanud ta sellise lepingu alusel ka nõuet esitada. Nii läks ta magistraadi juurde ja kui too leidis, et kodanikul on õigus, andis ta välja edikti juhtnööridega kohtunikule, mida too tegema peab peale faktiliste asjaolude tuvastamist (hagide juures täpsemalt).
Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes". Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud. Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutele. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion. 87. Mis on Anthologia Palatina? Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega).
uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud eeposed põhinevad kreeka laulikute suulisel traditsioonil. Vormeliteooria kesksed väited on: 1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (composition-in-performance). Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil. 2. Esitaja kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid (formula), s.o värsimõõdult, keskselt ideelt ja sõnastuselt sarnaseid värsse, värsiosi ja nende moodustamise struktuure; ning keskselt sisult sarnaseid korduvaid laiemaid narratiivseid ühikuid - teemasid (theme). 3. Laulu süzhee sõlmpunktid moodustavad jutustuse püsiva skeemi (stable sceletion of narrative), mis võib teatava aja vältel ühest esitusest teise suhteliselt muutumatuna säilida ,,vaevades vapper Odysseus"
olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas
Ka tema andis välja luulekasseti, aga see oli parodiseeriv. Kassetis oli küll neli raamatut, aga kõigis neis oli tegelikult üks tekst, mis kandis erinevaid pealkirju ja mille ,,autorid" erinesid. Sellega oli tegu kirjanduse tollal väga olulise formaadi dekonstruktsiooniga. Kivisildniku jaoks on oluline kirjutamise tehnoloogia. Selle sama kasseti tekst põhineb Marie Underi tekstil, millele ta on omalt poolt midagi lisanud. Läbi terve kogu kasutab ta samu sõnu, millele lisab keelelisi vormeleid või kliseesid. Ehk siis: paneb kokku kõrgluulet ja keelelisi kliseesid. Argielus kasutatav sõnavara on lisatud üsna sürrealistliku meetodiga. Kogu pealkiri ,,Märg Viktor" lähtub Viktor Kingissepa ajaloolisest kujust, kes on justkui subjekt, teksti mina. Kujunduselemendina on kasutatud kardiogrammi lõike. Viimane võib viidata näiteks sellele, et inimese tunnetus pole kunagi staatiline ja fikseeritud, vaid see on pidevalt edasipürgiv, liikuv, implusiivne
kasutajaskonnale ja mitte autorile) suulisuse ja kirjalikkuse uurimine Vormeliteooria (oralformulaic theory) (Milman Parry, Albert b. Lord, John Miles Foley) uuendas Eesti rahvaluule uurimist 90ndatel. · Laul komponeeritakse igal esitlusel uuesti laulik ei mäleta laule, aga oskab neid luua, kui on teada üldisem teema ja detailid. · esitaja (looja) kasutab laulu loomisvahenditena vormeleid meetriliselt ja kõlaliselt samasugused struktuuriüksused, millest laulja saab luua teose. Uut vormelit on raskem luua kui uut laulu. Suuline ajalugu (oral history) inimestel lasti jutustada, kuidas nad on teatud ajaloosündmused läbi elanud. 4. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval Suuline kultuuritüüp Kirjalik kultuuritüüp
vareenik kartuliga kartulivareenik 35. Mis liikidesse jagunevad mittetäieliku struktuuriga laused? Jagunevad: 1) lünklause ehk elliptiline lause. Süntaktiliselt obligatoorne element sõnastamata, kuid sisuliselt olemas. Kuhu sa lähed? Ø Ø koju. 2) vaeglause olulist komponenti pole, lisada ei saa. Tere hommikust! Siia tullakse 36. Mis tunnused iseloomustavad vormeleid? Iseloomulikke tunnuseid: 1. kinnisstruktuur 2. kinnistunud sõnajärg 3. kinnistunud leksika/semantika 4. nihkunud tähendus 5. ehitus ebaregulaarne 6. kindel funktsioon tekstis või situatsioonis 1 37. Mis kommunikatiivsed lausetüübid on eesti keeles? Lausetüübid jagunevad suhtluseesmärgi järgi: 1) väitlause Sa jooksed kiiresti 2) küsilause Kas sa jooksed kiiresti?
4. psühholoogiline teooria nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5. vägivallateooria sõjalis-poliitilised tegurid Mis on riik ? · Liberaalid vahekohtunik, reguleerija ja vahendaja reguleerimaks ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huve · Marksistid valitseva klassi 'instrument' · Küünilised realistid manipulaatorite ja/või parasiitide organisatsioon mis kasutab 'poliitilisi vormeleid' selleks et lihtkodanikke lollitada Võim on võime allutada inimest temast väljapool seisvale võõrale tahtele. Suveräänsus tähendab riigi funktsioonide sõltumatut täitmist nii siseriigis kui ka rahvusvahelistes suhetes. Riigivõimu omadused ehk tunnused on: · Suveräänsus · Eneseorganisatsiooni võime 13 · Riigivõimu ühtsus (jagamatus)
andmisest. Läbi aegade on püsinud arvamus, et nõidussõnad peavad olema keerulised ja !14 arusaamatud. Kasutatakse mitmesuguseid traditsioonilisi nõidussõnu, nagu näiteks abrakadabra, aga samuti kirjandusest rahvapärimusse kandunud salasõnu, nagu liirum-laarum-lumps, simm- salapimm. Abrakadabra oli rahvausundis tuntud ravimaagilise nõiasõnana. Sama päritoluga on ilmselt paberile kirjutatavad väljakutsumisvalemid ja -numbrid. Kindlaid vormeleid tarvitatakse vaimu ärasaatmisel. Tavaliselt on selleks tänamine, aga öeldakse ka otsesõnu välja: Vaim, vaim, mine ära! või Kõtt! Vaimu ei tohi karta, muidu ta hakkab kiusama. Rahvapärimuse järgi on kardetavad üksikud ja pimedad paigad: surnuaed, vanad majad, metsatukad, teeristid. Teatud hirm selliste kohtade suhtes on säilinud nüüdki, sellega on mõneti seletatav nende eelistamine kohtumiseks vaimudega. Eriti näivad neid hindavat noored, kes on tulvil seiklusjanu
rituaalne koor laulab ja ka tantsib. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Archilochos vana-joonia lüürika väljapaistvaim esindaja. Tema luule peasisuks on isiklikud elamused. Ühtki täielikku luuletust säilinud pole. Sõjaelu kirjeldustele pühendatud eleegiates palju eepilisi vormeleid ja väljendeid: asetab end Homerose kangelaste olukorda, mis tekitab vähe iroonilise varjundi. Arch on kirjandusliku jambi rajaja. Ta on värsivormi meister. Kasutab satiirilist valmi, isiklikku mõnitust ja needuseid. Ka enda suhtes terav. Üks kuulsamaid eleegikuid ja jambograafia rajaja. Palgasõdur, vallaslaps (orja ja üliku laps), seikleja, vajab adrenaliini (sõjad). Tekstid väga subjektiivsed, ei huvita kollektiivne eetika, huvitab enda elu
katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. Georg Mülleri jutlused Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja
katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel.
teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama- em capito-.
annaabi.ee 
