Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrdlused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahke suur väike , vana uus, noor u raske(kaalult) kerge u raske(vaimselt) kerge vara hilja porine,mudane puhas, korras pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus................................................................
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadne - , alati - ammu - arg - arma
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alustab, peab lõpetama. 29.Kes
Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamis
– Kuhu ma jooksen siis? MÄRT (naerdes): Õige lähedale, laps, et ma sind leian! Kas kuuled? Mitte kaugele! (Murelikult.) Tuikene, kui ma sind siiski ei saa? HÄÄL (rehe alt): Maie! Maie, ae! MAIE (kohkudes): Kuule! Ema kutsub! Nüüd ma pean minema, Märt! Oh, Märt! Kui ometi kõik hästi läheks, jumalukene! MÄRT: Ära karda, kullerkupu-õis: küll saame õigeks! Aadul on tubli keel ja emal teine: kas need ei peaks isa peast jagu saama? Sina, mu lahke lillekene: sind ma ometi ei jäta, tulgu mis tuleb! Head päeva nüüd seniks! (Õueuksest välja.) 16 -4- Maie. Enn (parsil) situatsiooni- MAIE (saadab Märdi ukseni; senikaua tahab Enn koomika: Enn maha tulla, pöördub aga ruttu üles tagasi, kuuleb pealt
Fr.Tuglase novellide kokkuvõtted "HINGEMAA" (Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske) 1. On sügisene õhtu ja sajab vihma. Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma puhkes ja vanaisa selle ee
viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta tegigi. Kuningapoeg oli täpselt kolme aasta pärast kodus tagasi, et näidata vanematele oma uut naist. Kuningatütar oli väga tore ning lahke. Ta võttis kuningapoja lahkelt vastu, kui viimane teda päästma oli tulnud. Ta pakkus kuningapojale süüa ja juua ning oli talle võitluses merekoletisega suureks toeks. Kuningatütar oli muidugi ka väga viisakas ja kombekas, tänades kuningapoega, et see teda päästma oli tulnud. Tänutäheks läks ta rõõmuga kuningapojale naiseks. Muinasjutu liik: Selle loo puhul on tegemist imemuinasjutuga, kuna kuningapoeg sai kuningatütre
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmi
tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult kommenteerivad, et kõik on nii negatiivsed ja mossis ja Eesti on tegelikult üldse üks paha riik. Tuleks alustada iseendast ja mõelda, et kas sa paistad siis rohkem rõõmsam ja säravam, kui need teised? Nii pahura näoga kui sina vaatad teist, vaatab tema just samuti sind. Ühistranspordis sõites sõimatakse sind tihti täis, kui pigem võiks kinkida armsa naeratuse ja soovida kenat päeva
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
Raadisaate kodutöö Rada vabaks ,,Pelgalt rahaga talenti ei osta" saate põhjal Kodutöö tegi Tõnis Teinemaa (112529TABB). Töö põhineb otseselt raadiosaatel ning koostatud kokkuvõttes on kasutatud nii saatejuhtide, kui ka külalise mõtteid. Lisaks on see läbipõimitud käesoleva töö autori mõtetest, mis saate kuulamise ajal tekkisid ja varasematest kogemustest. Raadiosaate kokkuvõte Käesolevas saates oli külaliseks personalispetsialist Riina Einberg, kes oli kutsutud sinna rääkima värbamisest. Riina on hariduselt füüsik, aga Eesti taasiseseisvudes jõudis hoopis IT- sse. Tal on lai taust erinevates IT organisatsioonides, kui ka riigiametites. Pikka aega on töötanud Microlinkis, personalijuhtimisega puutus enim kokku Skype-is personalijuht olles ning saate ajal oli ta ZeroTurnaroundi administratiivjuht. Häid töötajaid leiavad üldjuhul firmad, kes teavad selgelt, mida nad teevad, miks nad teevad ja teevad seda rõõmuga ning inspireerivalt. Väga oluline on va
Austatud õpetaja ja Armastatud klassõed! Küsin Teilt otse: „Kas noorus on ilus aeg?” Enamus meist (teismelistest) vastab sellele küsimusele eitavalt, kuid kui küsida sama küsimust oma vanavanematelt kuuleme vastuseks alati lugu, nende imelisest ja lillelisest noorusest. Vanas eas kipuvad kõik meenutama ja vanu-aegu imetlema. Noorelt kiputakse aga tuleviku üle arutama. Noorelt tahetakse kiirelt suureks saada. Aga kas see on võimalik?.... NOORUS ja NOORUS. Me kõik oleme kuulnud palju sõnu seoses noorusega – Noormees, noorsant, noor füüsik, noor pensionär ... kõik ju puhta noored. Teate mis on huvitav? Isegi pensionäri kohta öeldakse „noor”. Tuleks siiski kindlalt ära määrata, kes on noor ja kes mitte. No tõesti – Pensionär ei sa aju kuidagi noor olla!?! Vähemalt meile – meile NOORTELE tundub nii. Kuid teisest küljest tuleb arvestada, ka sellega, mida pensionär ise asjast arvab. Nii selgubki, et mitte kuidagi ei saa kindlaks määrata, kust
võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas - kaas, baas - paas, doos - toos jt. · Sulghäälik sõna sees Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse. Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel: Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). Erand
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupü�
LEONARDO DA VINCI ETTEKANNE RIHARD LILLE LEONARDO DA VINCI • Isa oli notar • Sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ja suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis • IQ 180 • Oli üks renessansiajastu mitmekülgseimaid geeniusi • Läks viie aastasena kooli LEONARDO DA VICIST • Täisnimi Leonardo di ser Piero da Vinci • Kuulsaimad maalid „Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“ • Kirjutas vasakult paremale TEADU S • Uuris teadust vaadeldes • Tahtis üle kõige lennata, kuid oli ka huvitatud anatoomiast • Uuris palju inimeste anatoomiast PROTOTÜÜBID JA LEIUTISED • Helikopter • Tank • Langevari • Kuul - või rull-laagri algvariant • Amb 13 m pikk ja 13 m lai • Tiibkostüüm • Katapult • Automobiil • Jalgratas • Kuulipildur TSITAADI D • „Õppimine ei kurna mõistust“ • „Rumal on see õpilane kes ei ületa oma õpetajat“ • „Aeg jääb se
· ,,Mõnikord kutsub mu emme mind naljakate nimedega ja kui ma pahandust teen ja tõtt räägin, siis ta annab mulle musi." Mark Grundy, 6-aastane · ,,Ema on naisterahvas, kes oskab rääkida lohutavaid lollusi, mis mingil viisil asjad paremaks teevad." Pam Brown · ,,Emade käed om tehtud õrnusest ja lapsed magavad nendes rahulikult." Victor Hugo · ,,Kui ma pahandust teen, räägin sellest alati kõigepealt emale." David, 6-aastane · ,,Ta on lahke ja õrn. Mõnikord mu ema tõesti armastab mind ja vaatab mulle otsa ja naeratab mulle. Ma lähen ja istun ta kõrvale." Balbinder Kaur Kalsi, 11-aastane · ,,Ema naeratus võib teha Su natukene õnnelikuks, kui Sa kurb oled." Amanda Davey, 10-aastane · ,,Tema silmad ümber on väikesed naerukortsud, mis on tulnud sellest, et ta on mitu aastat naernud. Näib, nagu oleks keegi tema nägu triikinud, aga silmade juures peatunud, et talle mitte haiget teha
Maailma keelte iseseisev töö Arapaho keel Põhja-Ameerika üheks suurimaks keeleliseks liiduks on algonkini(Algonquian, Algonkian) keelkond. See hõlmab peaaegu et tervet Ida- ka Kesk-Kanadat, The Great Lakes regiooni, mis võtab enda alla nii Ameerika Ühendriike kui ka Kanadat, ning USA Atlandi ranniku põhja-osa. Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 inimese vahel, rääkijateks pig
Kõik need iseenesest valusad sündmused mõjusid teatud mõttes ka paraja koomilisusega. Kuidas linnast küladesse mõisatest õiget varustust otsima saadetud matsid hakkasid selle asemel, et viisakalt toiduvarusid ja sõiduriistu küsida, hoopis mõisaid rüüstama. Kuidas tassitakse kaasa mõttetuid asju ja jagatakse härraste vara, kuigi tegelikult jääb see kõik nende algsest ideest täiesti kaugele ega puuduta seda. Kuidas lahke mõisnik, kes ei tee mitte kellelegi kurja, on nõus Mandzuurias käinud mehel isegi saapaid puhastama, pakub talle viina ja pasteeti, kui mees süüa nõuab, ja mõisnik selle eest tasuks maha lastakse. Mõisnik ise joodab Mandzuuria-mehe täis, see haarab relva ja laseb nagu muuseas mõisniku maha. Sellise hoiakuga, et ups, valesti läks. See oli hästi stseeni moodi filmist ,,Pulp Fiction", kus Travolta tegelane laseb niisama relvaga vehkides ja midagi seletades,
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla võlgu s
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus............................................................................................................................4 Keel..................
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige k�
Rahva tarkus 2. Naine laevas, laev põhjas Selle vanasõna mõte on vist see, et naine ei peaks tikkuma sellistesse kohtadesse, kus mehed isekeskis talitavad. Arvatakse, et kui seltskonda satub naine, siis ei suuda mehed enam tööd teha ega isegi sõbralikku lobajuttu ajada, vaid selle asemel hakatakse naisterahva ees edvistama ja talle külge lööma. Mina päris nii ei arva, minu meelest on just tore, kui mehed ja naised ühiselt askeldavad. Ainult meestest koosnevad seltskonnad muutuvad kiiresti tüütuks. Eranditeks on ehk ainult meestesaun ja meeste peldik. Seal mõjuvad naised küll tsipa üleliigsetena. 3. Riie ei riku meest Sõna otseses mõttes kindlasti mitte, ütleme nii et hundil on üsna ükskõik, mis riideid üksildane teekäija seljas kannab, inimese maitseomadusi see ei muuda. Aga inimeste vahelistes suhetes saadavad riided siiski välja kindlaid signaale ja teatud stiili eelistamise järgi on võimalik ära aimata riiete kandja isikuomadusi. On olemas mingid riie
Kas rohkem on ikka parem? Aastatel 20032007 kaotas Eesti majandus tasakaalustatud arengutee ja kasvas kaugelt ülevalpool oma püsivast suutlikkuse tasemest. See oli periood, kus tööturu ja finantsturu kiire lõimumise tingimustes kujunesid ülioptimistlikud ootused edasise arengu suhtes. Tekkis illusioon, et majandus võibki pikaajaliselt kasvada väga hoogsas tempos. See tõstis inimeste sissetulekuid, andis võimaluse soetada uus kodu, parem auto ja kulutada rohkem meelelahutusele ja reisimisele. Raha paneb rattad käima, see on fakt, mille poole inimesed püüdlevad. See toobki meid laenudeni, mis hõlbustavad lühiajaliselt elu naabrist parem auto ja uhkem maja. Peamiselt ongi "naabrist parem" väljend see, mis kihutab inimesi endale kolmekümneks aastaks laenu võtma. Ehk siis rohkem raha, rohkem laenu ja veelgi rohkem kohustusi õlgadel. See ei pannud enam kedagi imestama, et keskmisel eestlasel läheb järjest paremini. Tundus, et head ajad on käes ja seetõttu tehti
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on alati tähtsam sellest
teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!» Nüüd läks Jaanusel kops üle maksa. «See on kõlvatu temp, koeri võõra peale ässitada,» pahvatas ta vihaselt. «Sina oled rumal poiss ja muud midagi.» Nende sõnadega võttis ta jälle istet, pani käed rinnale risti ja vahtis kulmu kortsutades kõrvale. Tema väike kaitsja vaatles teda lahke naeratusega. Meie peame siin pihu sisse sosistama, et Jaanus ilus sirge poiss ja täna kõige paremas riides oli. Oodo läks näost punaseks, põrutas jalgki vastu maad ja tõmbas käed rusikasse. «Kuidas sa tohid mulle «rumal poiss» öelda?» kärkis ta silmi välgutades. «Sa tead ise, mispärast . . . see on su päris nimi. Sinu rusikaid ma ei karda, need on k,a minul olemas.» Ja Jaanus näitas, et temal ka rusikad olid. «Ma ässitan Tarapita su peale, lasen su lõhki kiskuda!»
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mir hinter-taha, taga sinu taha-hi
August Gailit „Viimne romantik“ August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill-Kerkerill), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana teda kuulda ei võt
annaabi.ee 
