Noorus on ilus aeg Kas noorus on ilus? Või polegi? Minu kõne proovibki selles selgusele jõuda. Tuleb meelde mitmeid põhjuseid, miks noorus ilus on. Esiteks, on see täpselt selline aeg, mil õpitakse iseend ja oma võimeid tõeliselt tundma. Avastame iseendas omadusi, mida pole ennist kunagi märganud. Me võime olla üllatavalt hulljulged, samaaegselt tagasihoidlik olles. Võime avastada, et me polegi see, kes me arvasime end olevat, vaid meis on midagi hoopis enamat, kui vaid füüsiline isik. Kogu see eneseavastus teeb nooruse kindlasti meile väga tähtsaks ajaks. Teiseks, noorus on uute elamuste aeg
Kas noorus on ilus aeg ? On olemas erinevaid arvamusi, ühed arvavad, et noorus on tore ja teised arvavad, et pole see noorus midagi nii kena. Aga kas noorus on ilus aeg? Noorus on ilus aeg sellepärast, et täiskasvanuna peab tööl käima. Tööl peab käima elu lõpuni ja ka pühade ajal ega ole vaheaegu nagu koolis. Koolis peab käima 12 aastat, aga tööl terve ülejäänud elu. Täiskasvanuna peab pere jaoks raha teenima, pere eest hoolitsema, on palju muid kohustusi, aga lapsena ei ole selliseid vastutusi. Noorus ei ole ilus aeg, sest siis on piirangud, mis on täiskasvanute poolt seatud ja filmide piirangud
eemale hoidma juurde v sisse laskma; lubama abstrah, trx, tractum, ere ära tõmbama, admone, monu, monitum, re manitsema, eemale vedama hoiatama absum, fu, futrus, abesse ära olema, adolscns, entis m, f noor inimene, nooruk eemal viibima; puuduma adolscentia, ae f noorukiiga, noorus ac = atque adventus, s m saabumine accd, cess, cessum, ere juurde astuma, adversus, a, um vastas asuv; vastuseisev, lähenema; tulema vaenulik, õnnetu; rs adversae ebasoodsad accend, cend, cnsum, ere süütama, asjaolud, õnnetus põlema panema; sütitama aeds, is f hoone, maja; tempel, pühamu
Siis tekib kergesti ilusioon, et nii peabki olema, praegu ja tulevikus. Aga varsti tulevad haigused, nagu kirjutab Pascal. Haigus ja iga muu füüsiline vigastus lõhub meie tavanormaalse olukorra. Igal juhul on see ebameeldiv elamus. Ta võib teha õnnetuks või tigedaks, kuid ta võib ka avada aknaid algnormaalsusesse, mille mõni tahk hakkab rebenenud somaatilise ehituse pragudest äkki läbi paistma." (Sivers 2006: 10) Tuleb aeg kui ilus õitsev noorus läheb sujuvalt üle keskeale ja sealt edasi aina ühes suunas. Nagu öledakse, iga elatud päev on samm lähemale iseenda surmale. Seetõttu pean tähtsaks ja oluliseks hinnata kõrgelt praegust hetke, tänu heale tervisele. Saan öelda, et hea on elu ka siis kui tead mida tahad. Elul on nagu mingi muster etteantud, aga me ise saame suuresti seda korrigeerida. Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme
lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu. Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Haava noorpõlveaegne looming kuulub eesti luule klassikasse.Lapsepõlv ja noorus: Põline Haava kivi veskitalu Kodavere kihelkonnas Pala vallas, kus tulevane poetess, kodaniku nimega Anna Rosalie Haavakivi, 15 oktoobril 1864.aastal sündis.Ta elas vaheldus rikas looduslikus ümbruses. Anna haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija. Koos jõukusega valitses perekonnas silmapaistev kultuurihuvi. Kirjaniku vanaisa oli asutanud Haava-kivile kodukooli. Talus oli olemas enam- vähem kõik tolleaegne eestikeelne kirjavara. Joosep Haavakivi võttis osa Tartu Põllumeeste
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
tagandatakse. Teine võimalus on 1956-1968 – ehk siis Hruštšovi kõne ja Praha kevad. Kirjandusliku ja poliitilise loogika järgi on pilt selline: 1956-1965 ja 1966- 1972. Selline mõtteline poolitamine on näha nii idas kui ka läänes. See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem. Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms Optimism Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika) Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika) Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur.
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
annaabi.ee 
10 punkti
~ 3 lehte
5 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid