Soojusnähtused köögis (3)

Soojusnähtused 
köögis
Xxx xxx
 9B
Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus 
näiteks köögis ei kehtiks.
Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi 
süütamiseks tuleb  tikk süüdata. Tiku  tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade 
vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga 
saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi  siseenergia  soojusenergiaks. Seda 
soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse  soojusenergia  abil ka 
elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet.
Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev  soojusvahetus .
Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on 
õhku läinud ohtrasti veeauru.
Madalama temperatuuri korral  mahutab  
   õhk endasse ka vähem veeauru ja 
see, mis                   enam õhku ei mahu, kondenseerub                   veepiisakeste kujul 
aknale .
Kartulid  on toorena kõvad. Kui nad aga ära  keeta , muutuvad nad  pehmeks . See on 
tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia, 
seega ka kiirus. Kiiremini liikuvad vee molekulid põrkuvad  suurema jõuga vastu 
kartuleid  ja “taovad” nad sel viisil pehmeks.
Kui kätte võtta metallist lusikas, siis tundub, et see on külm. Tegelikult on  metall  
hoopis hea  soojusjuht  ja juhib käe soojuse ära. Metalli head soojusjuhtivust võib 
täheldada ka näiteks siis, kui jätta metallist varrega kulp kuuma supi sisse. Supi soojus 
liigub mööda kulpi ja kõrvetab kätt, kui seda võtma minna. 
Enamus kulpe ongi  plastik - või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik 
ja puit halvad soojusjuhid.
Vahest võib juhtuda, et  kraan  jääb peale kasutamist tilkuma. Vesi tilgub, mitte ei voola 
ühtlase joana seetõttu, et kuna ta on vedelik, esineb temas ka pindpinevusjõud. 
Sellepärast ei lase ta kraanist lahti enne, kui ta mass on küllalt suur, et Maa 
külgetõmbejõud ületaks temas esineva pindpinevusjõu.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6