Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VITAMIIN A". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, retinool, karoteen, inimorganism, karoteeni, porgand, vitamiinid, retineenhapeoidid, molekul, defitsiidi, limaskestade, saadustes, toksilisust, vitamiinil, retseptor, piimatooted, vitamiinist, retinoidid, estrid, vormidestoidide, ülaosas, gamma, maksas, nägemishäired, infektsioonide, kuivaks, sündroom, antioksüdandid......................... 11 Kasutatud pildimaterjal.......................................................................................................... 11 Sissejuhatus Antud vitamiini valisin paljude teiste vahelt välja , sest selle kohta oli mul vähe informatsiooni.Kuigi alguses mõtlesin võtta C vitamiini , siis arvestasin ka lugejaga , kuna arvan , eelnimetatud vitamiini võtavad ka teised ja ei ole huvitav lugeda sama joru mitu korda.Referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade vitamiin A-st: mis see on? Kuidas toimib jne Head lugemist Mis on vitamiin A ? Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta- karotiin. Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud. Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama
ja süsivesikute sisalduse põhjal, vaid ka vitamiinide sisalduse järgi. Peaaegu kõik toiduained sisaldavad mingeid vitamiine, mida kõiki vajab organism elutegevuseks ning tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!!
Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu
imenduvad peensoolest lümfi 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid –happeid selleks vaja on? sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest,
.........................................................................................................30 Piparmünt..........................................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C..................................................................................
Mikrotoitained, mida vajatakse päevas milli- või mikrogrammides ning siia kuuluvad vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest
intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
13. DNA: Ehitus, funktsioon DNA e. desoksüribonukleiinhape. On enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme ja vees hästi lahustuv aine. DNA on polümeer, mis koosneb desoksüribonukleiinhappejääkidest. N-alusteks on adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja tümiin(T). Primaarstruktuur : koosneb pentoos-fosfaatsest tüvest, millest ulatuvad välja N-alused. Sekundaarstruktuur : kaksikspiraalne, tema molekul koosneb kahest lineaarsest komplementaarsest antiparalleelsest keerdunud ahelast. Ahelaid hoiavad koos N-aluste vahelised vesiniksidemed. DNA asub: 1. Tuumas põhiülesandeks on geneetilise info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar DNA-le" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil). 2. Mitokondrites - geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestuna DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide avaldumine realiseerub
hingamise distress ja siis on kööga. Fosfolipiidid on emulgaatorid (emulgaator seob hüdrofoobse ja hüdrofiilse systeemi ühtseks tervikuks), bioloogilised vedel emulgaatorsüsteemid on: veri, piim. Emulgaatoritel põhineb pesemisvüime. Pea peasemine: hüdrofoobne osa liitub rasuga ja teine osa veega. Nt: letsitiin, palju munarebus ja sojaõlis, pett. Letsitiin on oluline komponent närviraku membraanides. Lisaks söömisel ei ole mõtet. Letsitiini lagundaisel erandub vitamiin B4, mis ei tule välja mitte uriini vaid higiga ja haiseb imelikult. Ühesõnaga hakkad haisema nagu kala. Tsüklilised lipiidid. Tsükliline alkohol + rasvhape. Kolesterool + rasvhape = kolesteriid. Tsükliline alko ja rasvhape täidavad oma funktsioone koos. Kolesterool/kolesteriid on omased ainult loomorganismidele. Kolesterool/kolesteriid ülesanded: struktuurne (looma rakkudes biomembraani stabiliseeriv koostisosa, kõige rohkem närvirakkude membraanides, kolesterooli
ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Näiteks, hemoglobiini molekul koosneb neljast polüpeptiidahelast (osamolekulist) ja omab kvaternaarset struktuuri. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib
oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme; oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on
annaabi.ee 
