where they live in a semiwild state, and it is estimated that there are now some 20,000 animals. 11. Vali vasakult menüüst What are Grasslands like. Mis on juhtunud looduslike preeriatega? Grasslands receive about 10 to 30 inches of rain per year. If they received more rain, the grasslands would become a forest. If they received less, they would become a desert. Grasslands are often located between deserts and forests. 12. Viljakate muldade tõttu on rohtlad praeguseks enamasti üles haritud. Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu.
Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad tingimused kui teisele, nt kehtestatakse kõrgemad tollid vm piirangud imporditavatele kaupadele. Eksport- Kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki. Emigrant ehk pagulane- Kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja.
Genova 605 000 elanikku Rahvastiku tihedus Click to edit Master text styles Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level Fourth level rahvastik ebaühtlaselt Fifth level Tihedalt on asustatud Lombardia madalik ja viljakate muldadega Campania regioon. Alpid ja Appenniini mäestiku keskosa on hõredalt asustatud. Itaalia majandus Itaalia kaubanduspartnerid eksport: import: Saksamaa- 13,8% Saksamaa-17,8% Prantsusmaa-12,3% Prantsusmaa-12,3% USA- 8,5% Holland-5,8% Hispaania- 7% Hispaania-4,7% Suurbritannia-6,9% Suurbritannia-4,7% Eksport ja import Itaalia impordib: Itaalia ekspordib: Liha ja kala Masinaid Masinaid Veondusseadmeid
Eesti põllumajandus. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi
mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpides algav Po ja selle lisa jõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede (Tiber ja Arno) veetase alaneb suvel järsult. Itaalia taimestikku ja mullastikku on oluliselt mõjutanud inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets ja makja. Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas),
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Pühendusega viimasele moele" Käisin 19. märtsil Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas Piret Pupparti ja Marin Silla ühist fotonäitust ,,Pühendusega viimasele moele". Tegemist oli kahe noore naise esimese ühise tööga. Piret Puppart on pärit Saaremaalt ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias. Hetkel töötab Puppart Montonis. Fotograaf Marin Sild on samuti õppinud Kunstiakadeemias sealt sai alguse tema kirg fotograafia vastu, mis on nüüd saanud tööks. Kõik näitusel olnud fotod on tehtud Silla poolt, samas kui Puppart on see, kes nende peal poseerib. Näituse eesmärgiks oli kõnelda avameelselt moest. Kirjelduses öeldi, et piltidega kaasneb iroonia moega kaasaskäimise aadressil ning selle naeruvääristamine. Igal fotol on rääkida oma õpetlik lugu. Seda tehakse läbi tänapäeva ning barokiajastu sümbioosi. Ehkki riided ja as...
1). Nii Rootsi kui ka Soome majandus põhineb suuresti metsandusel, Rootsis on heal järjel ka masina- ja autotööstus. Norra tegeleb nafta ja maagaasi ekspordiga, sest seda leidub palju Põhjameres. See riik on ka rikas odava hüdroenergia tõttu. Põhjamaadele on iseloomulik ka põllumajandus, eriti loomakasvatus (piimakarja-, sea- ja lambakasvatus). Lapimaal on tähtis põhjapõdrakasvatus, Taanis aga taimekasvatus just selle riigi viljakate muldade ja piisavate sademete poolest. Pindala: 450 000 km² Pindala: 337 000km Pindala: 103 000km² ² Rahvaarv: 8 900 000 Rahvaarv: 5 100 000 Rahvaarv: 300 000 Riigikord: konstitutsioonilin Rahaühik: Mark Riigikord: unitaarne e monarhia. vabariik
pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud Naiste steriliseerimine Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. Meeste vasektoomia Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi Rasestumisvastased vahendid Päevade lugemine Päevade lugemisel tehakse kindlaks viljakad päevad. Põhineb sellel , et eostamine toimub kõige tõenäolisemalt ovulatsiooni ajal. Vahekorda välditakse viljakate päevade ajal. Kõige levinumad meetodid on temperatuuri meetod, kalendri meetod, ovulatsiooni meetod. Katkestatud suguühe Vahekord katkestatakse enne sperma väljumist
Liigne niisutamine põhjustab mulla sooldumist. • Sõda vee pärast on olnud 1967. aastal Iisraeli ja naabermaade vahel. 1964 valmis Iisraelis veeprojekt, mille käigus tekkis konflikt Araabia Liigaga, mis lõppes 1967. aastal õhurünnakutega Süüria aladel. • Mulla degradeerumine- mulla kahjustumine ja hävimine. Põhjustab vee ja tuuleerosioon, tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel • Mulla sooldumine-vees lahustuvate soolade kogunemine mulla pealmistesse kihtidesse ja pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes • Territoriaalmeri- 12 meremiili rannikust ehk umbes 22km • Majandusvöönd- 200 meremiili ehk 370km. Rannikuriigil on seal alas õigus uurida, katsuda, kaitsta ja majandada
Ukraina põllumajandus 1) Ukraina looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks. Ukraina erinevate maa tüüpide suurus 14% Haritav maad Rohumaad 17% Metsamaad 56% Muud 14% Ukraina on kaetud viljakate tasandikutega ja steppidega. Umbes 70% riigi territooriumist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja ainult 5% - mäestikud. Territooriumi keskmine kõrgus on 175 meetrit. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine
940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempoolne lisajõgi on Marica. Arda jõgi Marica jõgi Taimestik · Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne. · Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. Puud
ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja surmade arv Rahvaarvu mõjutavad tegurid: sõjad, näljahädad, epideemiad Rahvaarvu muutumise protsent - teatud perioodi alguse ja lõpu rahvaarvu vahe algsega Koguiive 1k inimese kohta - näitab palju suureneb/väheneb rahvaarv 1k sel perioodil riigis elanud inimese kohta Sündimust mõjutavad tegurid: usundid, kooselu traditsioonid, majanduslikud võimalused, väärtushinnanugud, viljakate naiste arv, naiste vanus sünnitamisel, pereplaneerimise võimalused, naiste/meeste võrdsus ühiskonnas Sündimuse üldkordaja - sündide arv 1k inimese kohta Vanusekordaja - mitu last sünnib 1k teatud vanuses naise kohta aastas Summaarne sündimuskordaja - keskmine elussündide arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta vanusekordajad Suremust mõjutavad tegurid: vägivald, õnnetused, haigused, nälg, sõjad, veepuudus, konfliktid, looduskatastroof
sealsete jõgede, allikate ja Neljas tase põhjavee kaitseks aastal 1988. Viies tase Mõdriku-Roela ja Neeruti MKA-d. Endla LKA Pilt 6 Endla Raba Rahvastik Pandivere kõrgustik on küllalt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim tihedasti asustatud viljakate Teine tase muldadega piirkondades. Kolmas tase Neljas tase Elanikkond elab peamiselt Viies tase suuremates asulates(Väike- Maarja) ja linnades(Rakvere) ning maapiirkondades, põldudel ja metsas käiakse
2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põldude äärde. Puude istutamine. LOODUSVARADE KASUTAMINE 1. Metsade kasutamine tooraine saamiseks- nt. puit paberi saamiseks. Jahipidamine. Lageraie. Soode kuivendamine . 2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid.
komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni • Seal leidub rohkelt maavarasid, eriti maagaasi ja naftat • Suur hulk tööjõulisi inimesi Maastik • Maastik on vaheldumisi kidur, lopsakas ja paljas. • Põhjas on Himaalaja mäestik. • Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega. • Mullad on väheviljakad • Leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi. • leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid Kliima • Lõuna-Aasias on lähisekvatoriaalne kliima, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine.Peamisteks kliima kujundajateks on troopilised mussoonid. • Õhutemperatuur on troopilistes mussoonides ookeani kohal sama kõrge ja sama väikse aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas. • Lähisekvatoriaalses kliimas on kohati sademeid
2tk -kala hinnatõus, töökohtade kadu Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamerel kalavarude kaitseks? 2tk -kvootide abil vähendatakse kalapüüki, kindlad ajal millal võib püüda 2 väidet, mis iseloomustavad eksensiivseid teraviljatalusid -kogu saak läheb müügiks -põllud on väikesed -Levivad eelkõige P-Ameerika, Austraalia, Venemaa ja Kashastani rohtlate aladel X -Põldudel kasvatatakse peamiselt otra, riisi, maisi ja hirssi X -levivad peamiselt niiske kliima ja viljakate muldadega rannikute piirkondades Istandus on suur taimekasvatusmajand, kus toodetakse peamiselt müügiks kohvi, suhkrurooga, puuvilla jne Nimeta 2 piirkonda kus metsade pindala väheneb -Hiina, brasiilia Miks nendes piirkondades raiutakse metsa nii intensiivselt? -ekspordivad palju puittooteid, teevad ruumi elumaadele Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem? -vihmamets Miks kaardil tähistatud piirkondades ei kasva mets? 2tk
Egiptus Egiptuse riik tekkis niiluse orus umbes 5000 aastat e.Kr. See riik jäi püsima just oma hea asendi ja soise delta viljakate muldade tõttu. Egiptusest põhjas asus Vahemeri,mis võimaldas kiireid kaubavedusid. Lääne ja ida Egiptuses olid suured ja laiad kivikõrbed ning lõuna pool asetsesid Niiluse kärestikud. Egiptus oli jagunenud kaheks osaks-Ülem ja Alam Egiptuseks. Egiptuse ühendamine toimus 3000.aastat e.Kr. Alam Egiptuseks nimetati Niiluse suudmeala ja kuna seal olid hästi viljakad mullad,kutsuti seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus
märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab
Toominga paljunemine Toomingas paljuneb peamiselt seemnetega , kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega . Seemned levivad lindude abil. Toominga kasv Toomingas kasvab võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu- ja loodusmetsades , puisniitudel. Toomingas kasvab harilikult alumises puurindes või põõsarindes. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Toomingas on külmakindel, võrdlemiselt aeglase kasvuga puu. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks. Huvitavat Koorel, puidul kui ka lehtedel on iseloomulik vänge lõhn ja maitse, mis võimaldab teda alati hästi ära tunda. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua, võivad tekitada peavalu. Toominga lõhna üheks põhiliseks tekitajaks on
Atmosfääri satuvad nn. sorteerimine ja liigniisutamine; Probleemi tagajärjed: kasvuhoonegaasid nõuetekohaste prügilate metsade hävimine; taastumatud loodusvarad (Süsihappegaas, rajamine. liigkarjatamine saavad otsa; moodustuvad Metaan,dilämmastikoks Probleemi tagajärjed: jäätmed (nt põlevkivist iid;freoonid) viljakate muldade elektrienergia tootmisel Probleemi tagajärjed: hävimine; tekivad süsihapegaas ning kõik taimed ja loomad harimiskõlbmatute tuhamäed); loodusvarade ei suuda kohastuda; maa-alade kaevandamisega muutuvad liikide suurenemine; kahjustatakse looduslikku
Tagajärjed · Jää sulamine veetaseme tõus, mis matab enda alla saared ja paljude inimeste kodud, jääkarud ei suuda endale nii edukalt toitu hankida, mis põhjustab nende vähenemise. · Niiskete perioodide vähenemine/kadumine ulatuslikumad tulekahjud, puude suremine (nt Amazonases), mille tagajärjel satub atmosfääri veelgi enam süsinikdioksiidi. eetemperatuuri tõus korallide ning muude liikide hävimine. hutemperatuuri tõus viljakate muldade kadumine, kõrbete laienemine, vähem niiskust. õik tagajärjed mõjutavad nii inimesi kui ka loomi. Kaotame liigirikkuse, näiteks jääkarud võivad surra välja, kuna nende jaoks on toidu püüdmine raskendatud ning ka elupaik n-ö sulab üles. Globaalset soojenemist mõjutavad sündmused · Tuumaenergia kasutamine aitab · Tähtis osa globaalse tugevasti vähendada soojenemise mõjutamisel on ka
templiga.Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni,Loode-Venemaa.Asulad veekogude ääres.neljakandilised postidel tuginevaid hooneid. Matmiskombed- asula territooriumile/elamu põranda alla.Pandi kaasa ehteid,kujukesi,usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma. Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire
Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Peale nimetatud metalli leidub Soomes veel vaske, niklit ja tsingimaaki. Sellest tulenevalt ongi hästi arenenud masinatööstus, suuremad keskused asuvad peamiselt Lõuna- Soomes. Soomes toodetakse jäälõhkujaid, praamlaevu, kruiisilaevu, paberimasinaid, traktoreid, elektrilisi kodumasinaid, elektroonikaseadmeid jpm. (joon. 6). Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). Soome edelasaarestik jaguneb Turu saarestikuks ja Ahvenamaaks. Edelasaarestik koosneb peamiselt skääridest ja on ka seetõttu populaarne turismiobjekt. Kuigi kevadel- sügisel on raske pidada ühendust mandriga, käiakse seal siiski rohkesti suvitamas. Ahvenamaa (rootsi keeles ?land) põhielanikkonna moodustavad soomerootslased.
Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad. Linnamullad · Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele · Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel · Ehitiste alt kooritakse muld ära · Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist · Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda · Pidev tallamine tihendab pinnast · Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda · Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal
arvatud ka Eestis) riikides.Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Tähtsaim tööstusala Soomes ongi läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega
Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri. Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele. Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso-
Tagajärjed · Näljahäda haigestumiste ning suremuse suurenemine · Sotsiaalsed, majanduslikud, · poliitilised probleemid · · Pilt[8] Pilt11 Pilt12 · Looma-, linnu- ja taimeliikide hävimine loodusliku mitmekesisuse vähenemine · Maa sooldumine Pilt[9] · Viljakate alade kadumine · Küttepuude raske kättesaadavus · Liivatormide esinemise sageduse Pilt[10] Lahendused · Looduslike tõkete rajamine põldude äärde nt: ,,magic stones" · Metsaraie vähendamine · Uute metsade, taimede istutamine · Õiged maaharimisviisid · Ratsionaalsed maaparandusvõtted Rahvusvahelised kokkulepped · Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
keemia tooted. Peamised majandus partnerid on Itaalia, Saksamaa ja paljud balkani riigid , kes kuulusid Jugoslaavia kooseisus olnud riigid. Tähtsamad majanduskeskused paiknevad Pannoonia madalikul, Dinaari eelmäestikes (Zagreb, Karlovich, Vukovar) ja Aadria mere rannikul( Rijeka, Pula, Zadar , Split). Põllumajandus on väga mitmekülgne ning looduslike tingimuste tõttu piirkonditi väga erinev. Panoomia madaliku ja selle servaalade viljakate muldadel kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille ja tubakat. Loomakasvatuses rõhutakse piimakarjandusele. Mägedes kasvavad lambad ja kitsed, orgudes kasvatatakse viinamarju. Rannikualadel on tsitruseliste- ja oliivi istandused. Dinaari mäestik Zagreb Elekter ja nafta Energia kogutoodangust annavad 2/3 hüd- roelektrijaamad. 15% elekrienegiast ostetakse. Nafta annab 1/3 kogutoodangust. Naftajuhe kulgeb Omisalji naftsadamast
Maailma rahvastik paikneb soodsate loodusoludega(viljakate muldadega,parajalt niiske kliimaga) aladeltasandikel jõgede ja mere ääres,arenenud majandusega piirkondades,maavarade leiukohtade lähedal. Tänapäeval on nendes kohtades tihti ka arenenud majandusega piirkonnad. Sündimus maailmas 0-20 euroopa(ka eesti)20-30 põhja-aafrika(maroco)30-40 saharast lõunasse jääv aafrika(Kambia) Üle40 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Suremus 0- 10Euroopa(ka eesti)10-15Lõuna aasia,USA(Kongo)15-20 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Üle20Saharast lõunasse jääv aafrika(Zambia) Sündumust mõjutavad tegurid on: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid, väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused ühiskonnas, majanduslikud võimalused.21. Saj alguses erineb keskmine laste arvu näitaja naise ko...
vähestel puudel nt: Hõbevaher, hikkoripuu, Kõrrelistega kõrvuti kasvavad Pampas ka poolpõõsad, mille maapealne osa on rohtne, maaalune aga puitunud. Levinumad neist on pujuliigid. Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimtegevus Viljakate muldade tõttu on Pampa mmm praeguseks enamasti üles haritud. Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu.
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne
magevee puudus (Aafrika ja Aasia) , sest mageveekogud on eriti saasteohtlikud. Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine. Erosioon on siis tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne , mis viib mulla viljakuse vähenemisele. Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude kuivamine ja sooldumine, mis on inimtervisele ohtlik. Selliste tagajärgede põhjusteks on paduvihmadest ja üleujutustest tingitud vooluveed, tuul ning ka inimtegevusel on suur roll : monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine (maa sooldumine) ja metsade hävitamine. Kõrbestumise ära hoidmiseks tuleks kasutada õigeid maaharimisviise
2) Kaitsealuste liikide säilitamine levikuandmed lisatakse riiklikesse andmebaasidesse. 3) Säästev areng Eesmärk on: Saavutada olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut, mille osa ta ise on, mitte kui kaitset vajavat objektide kogumit. 3. Kuidas põhjustab inimene liikide hävimist? Punane raamat andmestik, kus on kogu info looduslike liikide ohustatusest. Kõrbestumine viljakate alade muutumine kõrbeks. Võib toimuda maa ülekasutamise tõttu Pestitsiidid keemilised ühendid, millega tõrjutakse kahjureid. Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Võõrliik liik, mis on sattunud inimese mõjul väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiinne võõrliik sissetunginud liik, mis muudab kooslusi ja hävitab ''kohalikke'' 1) Kahepaiksed on elupaikade killustatuse tõttu eriti tundlikud, sest nad vajavad
Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Mullad: Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. Maaparandustööd(niisutus, kuivendus): Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%), Itaalias (ca 57%) ja Prantsusmaal (ca 10%). Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Igal pool Itaalias ei
Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada. Kuid kahjuks said Kesk- Eesti kehvad loodusolud ja tülikad suhted ebameeldiva naabri, Pearuga talule saatuslikuks ning kui palju Andres tööd ka ei teinud, seda kaugemal tulevik tundus. Andres oli tulnud Lõuna-Eesti viljakate muldadega alalt ning lootis oma kodukandi eeskujul ka Vargamäed vastavalt arendada, kuid pidev soode kuivendamine ei andnud loodetud efekti: Põllud jäid endiselt igerikeks ning head saaki sealt ei saanud. Õli valas tulle ka Pearu oma pidevate vee paisutamistega, mis Andrese põllud üle ujutas. Kõik, mis Andres oma tööga saavutas ja lastele lootis pärandada, polnud pooltki see, mida ta tahtnud oli. Kuid selle saavutamiseks oli ta pidanud tunduvalt enam tööd tegema, kui ta
tegema väga kiiresti. KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. 5. Soe parasvööde Võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljaeksporte, sh. Riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju.Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete
aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme. Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust). Endiste viljakate põllumajandusmaade kõrbestumine on teiste ebasoodsate keskkonnategurite kõrval alatoitumise üheks (kuigi kaugeltki mitte ainsaks) põhjuseks. Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on
Tollel ajal oli kaks kultuuri: kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. Kammkeraamika kultuuri nimi on tulnud kammi kujulisest asjast, millega tehti savinõudele kujutisi ja kaunistusi. Sellel ajal hakati lahkunutele kaasa panema erinevaid asju. Nöörkeraamika kultuur on nime saanud nööri järgi, millega tehti savinõudele kujundeid. Kirvepäid hakati palju paremini tegema ja tööriistad olid palju ilusamad. Asulakohad olid viljakate põldude ja loomade juures. Indrek-Kristjan Paut 10B
… 4 A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata.
Hävida võivad kuni 2300 taime- ja loomaliiki. Veekogude kuivamine. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt. Nii on juhtunud näiteks Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt. Viljakate muldade hävimine ja harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Selle tagajärjel jäävad väga paljud inimesed inimesed töötuks. Suureneb toidupuudus. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, eriti Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Kümneid miljoneid inimesi ähvardab kõrbe pealetungi tõttu kodu kaotus (neist saavad keskkonnapõgenikud).
Prantsusmaal areneb turism rohkesti ka sellepärast, et inimestel on turvaline seal reisida. Seal peaaegu et ei esine looduskatastroofe, vulkaane ei ole ning maavärinaid on harva. Prantsusmaal on väga hea majandusgeograafiline asend. Avatus Atlandi ookeanile ja Vahemerele, see omakorda annab võimaluse meretranspordiks, kalastamiseks, transiitkaubanduseks. Mereline parasvööde on aga väga sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks ning viljakate muldade tõttu põllumajanduseks. Prantsusmaal on tasast pinnamoodi hoopis rohkem, kui mägist, seega on jällegi hea eeldus põllumajanduse viljelemiseks. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal peamiselt nisu, aga ka otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega. Prantsusmaal leidub rohkesti rauamaaki, uraani ja mineraalidest naatriumi,
Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla.Ukrainas voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr.Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus.Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Pikimad jõed: Dnepr - 2285 km Dnestr - 1370 km Siverski Donets - 1045 km Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku
kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27oC, lõunaosas 22-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000- 3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000
Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes. Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud. Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks. Kalandus. Linnu on palju. Tööstus Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur. Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad.
röövkaubadusega;loodusvarade säästlik tarbimine. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne,mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Mis on probleemi põhjusteks? * Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed * Tuul * Monokultuuride kasvtamine * Liigniisutamine * Metsade hävimine * Liigkarjatamine Probleemi tagajärjed * Viljakate muldade hävimine * Harimiskõlbmatute maa alade suuremine * Sooldumine,mis ohustab inimese tervist * Veekogude kuivamine Probleemi lahenduseks: Õiged maaharimisviisid;tõkete rajamine põldude äärde; puude istutamine; Loodusvarade kasutamine Taastumatud loodusvarad on metallimaagid,kaevandatavad kütused,mineraalsed maavarad, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad nt muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid. Probleemi tagajärjed
Valdav osa rahvast elab suurlinnastutes (nt. Tokyo, Yokohama, Osaka, Okayama, Takamatsu). Hõredam asustus on sisemaal ja saare keskosas, kus paikneb mäestik. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. · Jaapani keskosa ja sisemaa on väga mägine (mitmed üle 3000 m kõrgused mäed), seetõttu paiknevad linnad saare mereäärsetel aladel (rannapiiril). Mereääres on hea ligipääs teistesse piirkondadesse (laevaliiklusega). Linnad asuvad viljakate karjamaade ümber. (Riisi ja muud vilja on kerge linna töötlema viia.) · Alla 15 aastased lapsed moodustavad 13.6 % rahvastikust. · Tööealised (15-65 aastased) moodustavad rahvastikust 63.3%. · Vanemealised inimesed (üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 23.1%. · Meeste keskmine eluiga on 40-42 eluaastat ja naiste keskmine eluiga on umbes 44 eluaastat. (Sama seis oli Jaapanis aastal 2005.) · Sündimuse näitaja on 7
suurenemise peaks iive vähenema. Kui iive on negatiivne on ka rahvaarv madalam. Rahvaarvu juurdekasv ei saa enne langeda kui iive on negatiivne. 2. Analüüsi rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid! Kus on rahvastiku tihedus suur, kus väike? Põhjenda! Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Minevikus, kui inimesed elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatamisest, kujunes kõige tihedam asustus viljakate muldadega tasastele ranniku- ja jõeäärsetele aladele, kus olid head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Tihedamini on asustatus Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas on tihedamini asustatud vöönd Kagu-Inglismaast Põhja-Itaaliani. Ameerikas ja Austraalias on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal asustus hõre. Samuti on väike tihedus Aafrikas, Venemaal. 3
K Õhuke rähkmuld r_2ls_1/r_4ls_1 - keskmiselt rähkne kerge liivsavi läheb üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Kog Gleistunud leostunud muld v°_1ls_1/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. LkI Nõrgalt leetunud muld Liiv - on vaid liivalõimis. Go1 Küllastunud turvastunud muld r_4ls_1 - väga tugevasti rähkne kerge liivsavilõimis. Muldade omadused Põllul esinevate muldade puhul on tegemist võrdlemisi viljakate muldadega, eriti põllumassiivi niiöelda keskses osas kuna seal ei vaja mullad ka kuivendust. Kui läheneda põllule põhjast ja liikuda massiivi keskpaiga kanti, siis sellest vaatepunktist külgedele ja lõunasse liikudes lähevad mullad aina niiskemaks kuni päris soomuldadeni välja. Seega kokkuvõttes on tegemist üsna kontrastsete muldadega põllumassiiviga kuid selle kontrastsuse mõju leevendab veidi see, et ei asu päris kõrvuti näiteks leostunud parasniisked mullad ja
vennaga") kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar- karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest. Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j.
annaabi.ee 
