Ümera Lahing Marek Raat 10b Miks tekkis lahing? 1208 Kristlastel konflikt Ugandi eestlastega. Röövretked Eesmärk Võnnu vallutamine. 1210 a sõjakäik Võnnu poole. Võnnu oli mõõgavendade ordu tugipunkt. Võnnu piiramine Piirang 3 päeva Põlevate puudega püüti vaenlane alistuma panna. Rajati kõrge piiramistorn Lahing 1210. aastal 4. päeval tuleb Riiast abivägi. Eestlased liikusid põhja poole. Ümera suudme lähedal Vaenlased jooksid otse eestlaste väe keskele.
Mäksa vald 35 LPg- sl 94,98377 Vara vald 38 LPg- sl 91,04242 Haaslava vald 47 LP sl 82,97034 Luunja vald 38 LPg- sl 82,62123 Rannu vald 58 KI sl 77,78155 Tartu vald 53 KI ls1 77,56917 Nõo vald 47 LP sl 76,1006 Tartu vald 49 KI sl 72,81903 Võnnu vald 36 LPg- sl 70,64987 Tartu vald 50 KIg ls1 69,22374 Rannu vald 55 LP sl 68,90761 Võnnu vald 36 LPg- sl 66,30054 Mäksa vald 38 LPg- sl 65,22765 Rannu vald 55 LP sl 64,59134 Rannu vald 50 M3 t3 62,4082 Haaslava vald 47 LP sl 62,31784
Neil oli hea teada, et sellised suured riigid nagu Inglismaa ja Soome toetavad neid. Novembris 1918-1919 a. Jaanuar toimus Punaarmee pealetung Narvale, mis sundis Eesti Rahvaväge taanduma. Eestlaste vastupealetung toimus 1919 a. jaanuarist juunini. Selles vahemikus toimus ka Paju lahing, mis oli Valga vabastamiseks. Lahing leidis aset Paju mõisa all. 1919 a. juunis toimus Landeswehri lahing. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna ja peale seda sõlmiti lääneriikide vahel relvarahu. Relvarahu leping jooksis ummikusse ja sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav oli Võnnu lahing, ms toimus 23.06.1919. Eestlased võitsid Võnnu lahingu. Tänapäevani tähistavad eestlased Võnnu lahingu võitu võidupühana 23'ndal juunil. Peale Võnnu lahingut tahtsid venelased Tartus rahuläbirääkimisi teha. Rahukonverents toimus ligikaudu 2 kuud. Tartu-Vene rahulepingule kirjutati alla 02.02.1920
organiseerimisele. Kuigi rahvuslikkude kaitsejõudude korraldus aastail 1917-1918 hõlbustas ja kiirendas seda tööd 1. Eesti diviisi ja omakaitse näol, oli tekkinud olukorra paratamatuks tagajärjeks ometi meie ajutine sõjaline nõrkus. Pole kahtlust, et Eesti sõjaline ettevalmistamatus novembris 1918 otse ahvatles vaenlast meid vallutama, lootuses vähese jõukuluga saavutada suuri poliitilisi ja majanduslikke tulemusi. Eestlaste vastupealetung Võnnu all 22.juunil Ülemjuhataja käsk üldiseks vastupealetungiks ilmus 21. juunil kell 11.00, s.o. kõige raskemal hetkel Võnnu all, nimelt hetkel, kui Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad. Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik. Saanud selle kohta andmeid pärastlõunal kell 16.52 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt. J. Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al.-polk J. Rinkiga, ei
Ülesanne 1 1. Leida Võnnu valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui suur on liivmuldade (lõimise tähistus "l" ja "pl" kokku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatu b. Leida pindalaga kaalutud keskmine boniteet (kõik mullad, kõik boniteedid). 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivmu vald BONITEEmulla liilõimispind, haPseduoboniteet
.................. ALLIKAD:.................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210. aastal nüüdsel Läti alal jõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine. 2.0 KONFLIKTI ALGUS 1208. aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega, sest nood olevat röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid (Põhja- Lätis elavad Läti hõimud ) nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist
1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi allutas pihkva lätis 200 km retkega peksti välja suurem osa venkusi.landsweerlased võtsid läti ala,rahvavägi pidas sõja võnnu linna juures-võnnu lahing võit-eesti(võnnu vallut. Päev 23 june).Punaarmee narvale raskelt lükati tagasi,rahukonverents-2 kuud tartus-2veb 1920eesti iseseisvaks.vene tahtis armeed eestile et saksamaa vastu astuda aga eesti ei luband.Saksamaalt telliti tehnikat.1939 eesti-saksa mittekallaletungileping.
Valka ning hõivati Võru ja Petseri Eestlased võisid tähistada-kogu Eesti territoorium oli vaenlasest puhas. Punaarmee juhtkond ei olnud rahul Eestile tehti mitmeid rünnakuid • Rünnakud ebaõnnestusid Landeswehr Lätis, baltisakslastest koosnev väeüksus Kukutas Läti senise valitsuse ja seadis uue Saksameelse Eesti nõudis Landeswehri lahkumist Lätist 1919.a. juunis Võnnu ümbruses kokku- põrked Sakslased hõivavad Võnnu 1919. a. 19. juunil Landeswehri laiarindeline pealetung. Võnnu lahing 19.-23. juuni 1919.a. Võnnus toimunud lahing Lahingus 16 000 Eesti-Läti meest ja 20 000 parema relvastusega sakslast 21. juunil – kõige kriitilisemal hetkel tuli soomusrongidega Kuperjanovi pataljon 23. juunil hõivati Võnnu – Võidupüha 3. Juulil 1919. aastal relvarahukokkulepe
Mõned pildid kasutatud relvadest Landesweri sõda Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua piisavalt sõjajõude ja seega pidi tuginema baltisaksa vabatahtlikest ja Saksa sõjaväeüksusesele Sakslased aga soovisid siiani liita Baltikumi saksamaaga, seega nad kukutasid riigipäärde käigus Läti Ajutise Valitsuse. Eesti rahvavägede jõudmine Läti aladele ei olnud sakslastele väga meeldiv üllatus ning nad nõudsid Eesti taganemist Eesti aga seda ei täitnud Võnnu linna lähedal tekkis kokkupõrge Rahvaväe ja landesveeride vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiksLandeswehri sõjaks Võnnu lahing (19.juuni23.juuni 1919) Sõja käigus vallutasid saksalased Võnnu linna Sõlmiti lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised ei läinud läbi ning sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav murrang leidis
Samal õhtul alustas tegevust EV esimene relvastatud struktuus EESTI KAITSELIIT. · 28.11.1918 Vabadussõja algus. Rünnak Narvale · 7.01.1919 Eesti Rahvaväe vastupealetungide algus · 17.-18.01.1919 Utria dessert. Narva vabastamine · 30.-31.01.1919 - Paju lahing. Hukkus J.Kuperjanov, lõppes Eesti võiduga, vabastati Valga ja Võru. · 23.06.1919 Eestlased vallutavad E.Põderi eestvedamisel Võnnu(võit üleLandeswerhi) · 3.01.1920 kell 10.30 - Vaherahu · 2.02.1920 Tartu rahulepingu alkirjastamine 17. oktoobri manifesti sisu · Riigiduuma moodustamine · Konstitutsiooni koostamine · Kodanikuõiguste andmine Majandus kahe revolutsiooni vahel · Tööstuse kiire areng · Tallinn kui oluline sõjaline tugipunkt · Peamiseks ekspordituruks Venemaa · Sotsiaalne kihistumine talupeogade hulgas Esimese maailmasõja mõjud Eestis · Majanduse langus
EDASINE TEGEVUS_________________________________________________________ Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal. Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu. Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende vastu. Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu vallutasid Võnnu linna. 2.etapp: Võnnu lahing. algas sakslaste pealetungiga. Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas, et plaan on ebaõnnestunud. Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________
Saksa väed 4. märts Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti aprill J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha 22. november enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi 27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Soome vabatahtlikud Tallinnas Esimene rühm vabatahtlikke sõdureid saabus Soomest SOOMUSRONG Eestlased võitsid Landeswehri otsustavalt Võnnu linna juures Lätimaal 23. juunil 1919. aastal. Eesti väed lahingus Koiva jõe ääres I Vabariigi aastapäev Tartus Sõjaväe- paraad Tartus KORDAMISEKS Iseseisvuseväljakuulutamine - 24.02.1918 Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. Ajutine Valitsus Konstatin Päts. Vabadussõda (1918-1920) Sõjaväe ülemjuhataja - Johan Laidoner Abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. KORDAMISEKS Jaanuar 1919 vastupealetung
Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu. Landeswehr´i sõda Kuna Saksamaa tahtis ühineda Baltikumidega, siis ründas ta esmalt Lätit. Sealt liiguti edasi ka Eestisse(Võnnu) ja sakslastel tekkis eestlastega relvakonflikt, mida nim. Landeswehr´i sõjaks. Suur murrang toimus aga Võnnu lahingus, kus eestlased saavutasid sakslaste üle võidu. Võidupüha - kuupäev, mida tänapäeval tähistatakse Võnnu lahingu võidu pärast. See lahing võideti 23.juuni Tartu Rahu leping koostati Tartus, läbirääkimised toimusid 2 kuud ja see sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel aastal 1920 2.veebruaril.
Landeswehr'i sõda- Lätis kohtas rahvavägi uut vaenlast. Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua sõjaväe jõude seetõttu pidid nad tuginema balti saksa vabatahtlikest koosneva maakaitseväele ja saksamaa sõjaväe üksusele. Skasalsed kes polnud loobunud unistusest liita baltikum saksamaaga, püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa lätist. Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga, saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana. Ohuallikad- suurimaks ohuallikaks peeti kommunistliku venemaad, mõningat ohtu nähti ka natslikkus saksamaas. Venemaa- näiliselt olid suhted hea
Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise valitsuse ning püüdsid seejärel haarata enda kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist. Mõistagi kujunes Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale sakslaste jaoks ebameeldivaks üllatuseks ning nad nõudsid Eesti üksuste tagasitõmbumist. Kuna Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast, siis tekkis Võnnu (Csis) linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea
Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan
1922. aastal õnnestus Kaitsepolitseil ta aga tabada ning pärast lühikest välikohut lasti ta maha. Nõnda sai Kingissepast kommunistlik märter, keda kogu Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul seati eeskujuks teistele. Kingissepa auks nimetati ka Ingerimaal asuv Jamburgi linn ümber Kingissepaks; seda nime kannab ta tänini. Ka Kuressaare linn kandis aastatel 19521988 Kingissepa nime. Võnnu lahing Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste iseseisvuse teel. Saksa okupatsioonivõim Baltikumis Saksa sõjalise võimu langemisega tekkis aga ajutiselt olukord, kus eestlaste teine ajalooline vaenlane. Vene imperialism kommunistliku Venemaa näol võis loota jälle kiskuda meid tagasi oma rüppe sõjalise vallutamise teel
Third level Fourth level Fifth level Landeswehri sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Võnnu (Csis) linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana . Sõja lõpetamine 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda
sultanile", ,,Burlakid Volgal". Esimene eesti kunstnik oli Johannes Köler. Tähtsamad tööd: sultanile", ,,Burlakid Volgal". Esimene eesti kunstnik oli Johannes Köler. Tähtsamad tööd: ,,Ema", ,,Isa". Sündis viljandimaal põllumehe pojana. Esialgu töötas maalrina, õppis Peterburi ,,Ema", ,,Isa". Sündis viljandimaal põllumehe pojana. Esialgu töötas maalrina, õppis Peterburi kunstiakadeemias, hiljem Pariisis. Elas Peterburis. Võnnu kiriku jaoks altarimaali, mille lõpetas kunstiakadeemias, hiljem Pariisis. Elas Peterburis. Võnnu kiriku jaoks altarimaali, mille lõpetas Itaalias (alustas Pariisis). Töötas pedagoogina, tegi fresko TLN Kaarli kirikule. Tegi vea!! Itaalias (alustas Pariisis). Töötas pedagoogina, tegi fresko TLN Kaarli kirikule. Tegi vea!! ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi ROMANTISM 19saj 2
poolele üle tulid. Suudeti vallutada ka Pihkva ja sealne sõjategevuse lõpp tõi kaasa Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Põhjakorpus Landeswehr'i sõda Lätis moodustus sakslaste abil kaks kaitsejõudude tuumikut: Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlikke Rauddiviis. Lätis olev Saksa vägede juhi Rüdiger von der Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja see õhutas eestlaste viha sakslaste vastu. 1919. a juunis Võnnu lähistel kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid koos enamlaste vastu pöörduma, kuid viha üksteise vastu sai võimule. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Mõlemad pooled kasutasid vaheaega uute rünnakute planeerimiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, kuid pärast neli päeva kestnud lahingutegevust sakslased taandusid. Tänu Landeswehr'i sõjale tekkis eestlastes enneolematu sõjavaimustus.
soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Enamlased tõid kohale värsked väed ja alustasid uuesti rünnakuid. Säästmaks maad viidi sõjategevus Eestist väljapoole: Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aitas Eesti ratsavägi enamlased välja ajada suuremast osast Lätist. Landeswehr vallutas Võnnu linna. Toimus Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juunil. Peale seda sõjategevus vaibus. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud. 10. Riigipööre toimus 12.märts 1934. aastal, sest Päts tahtis vältida Vabadussõdalaste võitu ja koondada võimu enda kätte. 11. Miks jäi Eesti II maailmasõja eel rahvusvaheliselt isoleerituks?
(Skautspataljon, Kalevlaste Malev, palju oli kooliõpilasi). Positiivselt mõjus ka välisabi- Eestisse saabus Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Johan Laidoner muutis partisanivõtiluse sihipäraseks sõjategevuseks. 7. jaanuaril algas rahvusvägede pealetung, mille põhijõuks olid soomurongid. Landeswehri sõja esimene etapp: Lätis toimus riigipööre, eesmärgiks sai Vene enamlaste kukutamine (unistati taas ka Balti hertsogiriigist). Toimus lahing Võnnu üle, mille võitsid sakslased. Teine etapp- Võnnu lahing, sakslased alustasid pealetungi, alles Eesti varuüksuste saabumisel saabus ka võit. 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite sõjakuulutust- tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvaid vägesid hakati jällitama, varsti jõuti Riia linnani. Sõlmiti rahuleping- Landeswher saadeti enamlaste vastu, saksa väed pidid Lätist lahkuma.
komandör leitnant. Ta oli oluline, sest tal oli oma sõjavägi ja tänu sellele väele vallutasid nad tagasi Tartu linna Milline oli paju lahing? Paju lahing lõppes 23.juuni 1919. See toimus Paju mõisas ja seal suri Julius Kuperjanov. 10) 1919. a algul alustas Eesti vastupealetungi ja suutis lõpuks Eesti pinna vaenlasest puhastada 11) Millise riigi pinnal toimus Landeswehri sõda? Läti. 12) Võnnu lahingus oli Landeswehr palju paremini varustatud ja välja õpetatud Kui teine vastane. Võidupüha tähistatakse, sest 1919. aasta 23. juuni hommikul hõivasid Eesti väed Võnnu. 13) Vabadussõda lõppes Eesti võituga! 14) 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.
Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud:
Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud:
· Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala · Kõik vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale · 1208 tehti esimesed retked Eesti aladele VÕITLUS 12081212 Retk Ugandisse 1208 sügisel · Põjenduseks väide, et eestlased olid rünnanud Varem Saksa kaupmeni · Maakond rüüstati põhjalikult · Paljud külad põletati, elanikud tapeti · Otepää linnus vallutati ja põletati Võnnu Piiramine 1210 · Tähtsaim vabadusvõitluse sündmus · Võnnu oli ordu tähtis tugipunkt · Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele · Ümera mestas Viljandi piiramine 1211 talv · Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad
1700-1721) Haldusjaotus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Põhja Eesti Lõuna-Eesti ja Põhja - Läti KESKUS TALLINN RIIA MAAKONNAD 17saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Järvamaa Saaremaa, Riia ja Võnnu mk MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes
Võnnu Keskkool UPPSALA JA PELLE SVANSLÖS Referaat Autor: Sigrid Orasmäe Klass: 12 Juhendaja: Kadri Okas Võnnu 2015 SISUKORD UPPSALA............................................................................................................................3 PELLE SVANSLÖS............................................................................................................4 PELLE MÄNGUVÄLJAK..................................................................................................5 KASUTATUD MATERJAL........................................................................................
•1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks – Mõõgavendade Ordu. Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud, olid kavalad, Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid. Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida
Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Massiline poolakate meelitamine Tartusse jm=poloniseerimine Poola ala: 3 presidentkonda (Võnnu/Tartu/Pärnu) 1598st vojevoodkond Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj > riigile ei jää midagi 1593 luteri kirik riigikirikus Rootsis > Põhja-Eestis luterlus
Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne. Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23.juunit tähistatakse Võidupühana. Just see sõda viiski minu arvates kõige tähtsama saavutuseni 1920. aastatel 2. veebruaril allakirjutatud rahulepinguni, mille läbirääkimised toimusid Tartus. Pärast vapraid võitlusi ning peetud lahinguid
..................................1 2) Elulugu..............................................................2-3 3) Saavutused...........................................................4 4) Tuntumad teosed...............................................5-6 5) Kokkuvõte............................................................7 Pilt Gustav Suits professorina Tartu ülkoolis. Gustav Suitsu Elulugu Gustav Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse
valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana. Neljapäevases heitluses Võnnu all surusid eestlased saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva, 23. juunit tähistatakse Võidupühana
1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud Landeswehri sõda: Balti sakslased olid korraldanud Lätis riigipöörde ja kukutanud Ulmanise valitsuse; läti palub eestlasi appi; algul võnnu all edu sakslastel; võnnu lahing, mille eestlased võitsid 23.06.19 tähistatakse meil võidupühana. Tartu rahu: vaherahu hakkas kehtima 03.01.1920 rindel vaikisid relvad; tartu rahuleping kirjutati alla 02.02.1920a, eestlastest kirjutas eestivälisminister Jaan Poska; Eesti saavutas: soodsa riigipiiri, venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, eesti ei pidanud osalema venemaa sõjavõlgade tasumisel, saime 15 miljonit kuldrubla, venemaa tunnistas eesti sõltumatust
oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millise tulemusega ja millal toimus Landeswehri sõda? Lätti olid taganenud baltisakslased, kes võtsid valitsuse enda kätte, Põhjast tulid eestlased, kellega suudeti punased Lätist välja ajada. Mõlemad tahtsid kumbagi Lätist välja, Võnnu lahingus purustati baltisaksa väed, kes olid Riias võimu haaranud. 23. juuni 1919 võidupüha ( Võnnu lahing) 5. Millal ja miks sõlmiti Tartu rahu? Mida sellega otsustati? 2. veebruar 1920, Eesti ja Venemaa vahel, Eesti vabariiki tunnustati Venemaa poolt 6. Kuidas ja kelle poolt juhiti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Parlamentaarne demokraatia, riigikogu juhib, peaminister riigivanem 7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine
kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. V Tartu rahu Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse tungida, kuid rünnakud löödi tagasi. Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama
Läti ei suutnud luau piisavalt tugevat rahvuslikku sõjajõudu. Sakslaste unistus oli liita Baltikum Saksamaaga. Saklased tahtsid haarata enda kätte 2010 võimalikult suurt osa Lätist, kuid Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale oli ebameeldivaks üllatuseks. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist, kuid Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast. Kuna kokkulepet ei saavutatud, tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Sõja algul vallutasid sakslased Võnnu, sakslased tahtsid sõlmida lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised ei läinud hästi ning sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav murrang leidis asset Võnnud lahingus, mis lopes eestlaste võiduga. Rahvavägi jälitas veel sakslasi kuni Riiani, kus sõlmiti lääneriikidega rahu. Võnnu vallutamise kuupäeva (23. Juuni) tähistatakse tänini võidupühana
Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää. Ümera lahing. Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid. Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211
Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal
Ka löök lõuna suunas osutus edukaks, ning Rahvavägi sundis enamlased Riia lähistelt põgenema. Lätil oli oma iseseisvuse kaitsmisega veel suuremad probleemid. Läti kutsus enamlaste tõrjumiseks appi Saksamaa, appi saadeti Rauddiviis. Balti-sakslastest moodustati Landeswehr. Saksa väed ajasid punased Läti piiridest välja, kuid keeldusid võimu Läti valitsusele tagasi andmast. Nüüd pöördusid lätlased Eesti poole. Eesti ja Saksa väed kohtusid Võnnu all, puhkes relvakonflikt, põhilised lahingud käisid Võnnu pärast. 23. Juunil 1919 lõid Eesti väed Landeswehri Võnnu all puruks (võidupüha), Eesti vägi surus Landeswehri Riiani. Siis kirjutati alla vaherahule ja võim anti taas lätlastele tagasi. Pärast Landesewehri valitses rindel suhteline vaikus, lahingud toimusid väljaspool Eestit. Paraku ei suutnud valged ühel hetkel enam punaseid tagasi hoida ja Rahvavägi pidi üha rohkem sekkuma
tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ning vallutada Pihkva. Väga edukas oli ka löök lõuna suunas, kus Eesti ratsavägi murdis läbi Võru alt Väina jõeni ning sakslased suutsid Riia lähistel Punaarmee põgenema sundida ning sellega kaasnes läti enamliku Läti Nõukogude Vabariigi häving. 8. Miks/kus sõdis Eesti rahvavägi Landeswehri vastu ja mida saavutati? Toimus Põhja-Lätis, sest Läti tahtis tagasi iseseisvust. Eesti väed lõid Saksa vägesid Võnnu all ja tungisid edasi Riia peale, et Landerswehri käest ära võtta Riia linn. Eesti Rahvavägi sõdis Landeswehri sõjas sakslaste vastu, kuigi nad oleks pidanud koos jälitama itta taanduvaid enamlasi. Vastastikune vaen osutus aga tugevamaks. Sõditi Võnnu lähedal. Esimese kokkupõrke järel võitsid sakslased, teise kokkupõrke võitsid aga eestlased, saksa väed taandusid Võnnu linnast 23.juunil. Vaenlast jälitades hakkas Eesti väejuhatus plaanima Riia vallutamist. Üsna peatselt
Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just need kirjanikud, sest nad tundusid mulle kõige huvitavamad ja nende looming oli mulle meelepärane. Sellest referaadis kirjutan nende eluloost ja teostest. 4 GUSTAV SUITS Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. ELULUGU Gustav Suits sündis 30. novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu külas. Gustav Suits oli andekas. Nelja-aataselt õppis ära lugemise ning aasta pärast oli ta piibli läbi lugenud. Aastail 1892-1895 õppis kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse
Juunil 2014 Valgas. See on olmekõne, milles on olemas tervitus, õnnitlus, ajaloolised ja poliitilised aspektid. Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole „Lugupeetavad kaitseliitlased ja kaitseväelased. Head Läti võitlejad, kõik meie liitlased, sõbrad, lugupeetav president Bērziņš. Hea Eesti rahvas.“ Kõne teema on sõnades: „95 aastat tagasi võttis Eesti vägi koos Läti üksustega meie ühist vaenlast, keda teame Landeswehri nime all. See oli Võnnu lahing. Kas NATO tuleb ikka Eestit kaitsma, kui see peaks vajalikuks osutuma? Kas oleme oma vabaduse kaitsmiseks valmis rohkem panustama, loobuma mõnest hüvest või valimiste eel antud lubadustest?“ President mainis oma kõnes Ida-Ukraina olukorda praegu, mida eesti rahvas nägi 1940. ja 1919. aastal. Mainis ka NATO tähtsust ja kasulikkust meile. Ka väga oluline roll on meie võitlusvõimelisel kaitseväel- Kaitseliidul. Ukraina sündmused, mis tõestavad Kaitseliidu vajalikkust
meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga. · Eesti ja Saksa väeosad kohtusid Võnnu all, kus puhkes relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana (05.06. 1919 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919. aasta novembris toimusid tõsised lahingud Narva all Punaarmee ja Eesti rahvaväe vahel.
meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga. · Eesti ja Saksa väeosad kohtusid Võnnu all, kus puhkes relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana (05.06. 1919 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919. aasta novembris toimusid tõsised lahingud Narva all Punaarmee ja Eesti rahvaväe vahel.
Curriculum Vitae Nimi:Kaarel Mägi Sünniaeg ja koht:1987 Telefon:54581226 E-Post:[email protected] Kodakondsus:Eesti Hariduskäik: 1995-2007 Võnnu keskkool 2007-2010 Tartu Ülikool Täiendusõpe:Strateegiline IT koolitus Strateegiline juhtimine Töökogemus: Tartu linnapea Tartu kommerts gümnaasiumi direktor Lisaifo: Keeled vene,saksa,eesti,inglise Arvutioskus:Ms Office Autojuhiluba:B-kategooria Harrastused:Male,kabe,lugemine,tennis 09.01.2014
annaabi.ee 
