esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996
Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Autasud J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. (1975.a,1976.a,1982.a, 1985.a) Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia. Ajakirja "Looming" aastapreemia. Eesti NSV riikliku preemia. (1987.a) Juhan Liivi luuleauhinna. Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal. (1988.a) Soome Vabariigi aumärk (1992.a) Eesti Vabariigi aumärk. (1995.a) Teosed Romaanid Lasteraamatud Luulekogud Romaanid ,,Seitsmes rahukevad" (1985.a) ,,Ajaloo ilu" (1991.a) ,,Varjuteater" (2010.a) Lasteraamatud ,,Leopold aitab linnameest" (1976.a)
lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu III · Autasud ja stipendiumid: (ENSVs saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu IV · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a.
avaldatud luulekogu „Pilvede püha“. Sellest ajas alates on tema sulest ilmunud kümme luulekogu ja kolm romaani, samuti mitmeid esseesid ning lasteraamatuid. Väga hästi on vastu võetud tema romaanid „Seitsmes rahukevad“ (1985) ja „Ajaloo ilu“ (1991), mida on tõlgitud mitmetesse keeltesse, näiteks soome, rootsi, saksa ja norra keelde. Olles olnud hea kirjanik ja luuletaja, on Viivi Luik pälvinud järgnevad tunnustused: • ENSV J. Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985); • Eesti NSV teeneline kirjanik (1986); • ENSV riiklik preemia romaani „Seitsmes rahukevad“ eest (1987); • Juhan Liivi luuleauhind (1988); • Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992). Viivi Luik on kirjanik, kellele ei meeldi oma eraelust intervjuudes rääkida, sest ta leiab, et isiklikke teemasid ei pea kõva häälega kuulutama. Oma lapsepõlvemaa Tänassilma kohta ütleb kirjanik ja luuletaja, et nüüdseks on see paik kadunud maailm.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Jaanika Vain VIIVI LUIK Referaat Juhendaja: õp. Kristel Vaiksaar Muuga 2010 Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on. SISUKORD Elulugu..................................................................................................................................4 Looming................................................................................................................................5-6 Teosed..............................................................................................................................7 Tunnustused.....................................................................................................................8 Artiklid...................
Elulugu II ·1965 Esimene luuletuskogu. ·1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. ·1991 Tema teine romaan "Ajaloo ilu" . See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu III ·1975 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. ·1976 Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia . ·1982 Ajakirja "Looming" aastapreemia. ·1987 Eesti NSV riikliku preemia. ·1988 Sai Juhan Liivi luuleauhinna . ·1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden). ·2000 Shveitsi Kirjanike Liidu stipendium. Teosed Elujoon Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopold", ,,Tubased lapsed", ,,Kolme
1965–1967 õppis meie tärkav lüürik Tallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 1993–1997 Helsingis, 1998–2003 Roomas ja 2004 New Yorgis. 4 Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985) A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia (’’Seitsmes rahukevad’’) (1986) ENSV riiklik preemia (1987) Juhan Liivi luuleauhind (1988) Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992) Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2000) 8 Looming Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968
Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüja" 1968 ,,Seitse naist" 1989 (essee) ,,Hääl" 1968 ,,Ajaloo ilu" 1991 ,,Ole kus oled" 1971 ,,Inimese kapike" 1998 (esseekogu) ,,Pildi sisse minek" 1973 ,,Kõne koolimaja haual" (artikli ja ,,Põliskevad" 1975 esseekogu) 2006
Viivi Luik Elulugu Sündinud 6.nov 1946 Viljandimaal 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8- kl koolis ja Tallinna kaugõppekoolis Esimene raamat 1965. aastal Alates 1965. a. töötas Tallinnas raamatukoguhoidjana Kirjanike Liidu liige alates 1970.aastast Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas Kirjutas romaane, lasteraamatuid, esseesid ja luulekogusid Tunnustused: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia(1975, 1976, 1982, 1985),ENSV riiklik preemia(1987),Juhan Liivi luuleauhind(1988),Eesti Vabariigi Kultuuripreemia(1992),Eesti Vabariigi aumärk(2000) jm ,, Lisaks lugemisele armastas viie- kuuene Viivi Luik välja mõelda igasugu lugusid, eriti õuduslugusid, aga ka naljakaid, selliseid, mis ümberkaudseid lapsi kas hirmutasid või päris suurtele nalja tegid. Laps luiskas tihti tõepähe kokku lugusid, mida tegelikult polnud juhtunud. Tagantjärele tundub, nagu olnuksid need õuduslood tollal kirjutamise aseaineks. Ent teatav töö oli ehk
soomekeelsed portreefilmid. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 19931997 Helsingis, 19982003 Roomas ja 2004 New Yorgis. Sveitsi kirjanike ühingu Gruppe Olten ja Albert Koechlin Stiftungi stipendiaadina vii- bis ta 1989. ja 2003. aastal Sveitsis. Bielefeldi linna toel külastas 1993. aastal Saksamaad, DAAD-i stipendiumiga (Das Stipendium des Deutschen Aka- demischen Austauschdienstes) elas 1996. aastal Berliinis. 2000. aastal sai ta Inglismaa Spender-Trusti stipendiumi. Viivi Luik on Eesti Vabariigi kultuuri- preemia laureaat 1992; 1995. aastal omistati talle Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) ja 2000. aastal Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe IV klassi orden). Kuna Luik on olnud niivõrd viljakas poetess ja kirjanik, siis sooviksngi
Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinililled- paemurrus paljas p
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) Betti Alver 190
vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivide kasvamine", 1977 luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik" 1985 ,,Tükk elatud elu" 1991 ,,Öölinnud. Öömõtted" 1998 Luulekogu ,,Kirjutatud" 2000 Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Esseed
...................................... 8 Poliitika.................................................................................. 9 Kokkuvõte............................................................................ 10 Kasutatud kirjandus............................................................. 11 Sissejuhatus Lennast- Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitin ning Eesti president aastatel 1992- 2001. Lennart meri on õppinud Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas ning paljudes teistes koolides. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli diplomiga, erialaks oli ajalugu. Elulugu (1929- 2006) Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.
Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja". See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik pilk. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas
Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Lennart Meri 11. Kokkuvõte Ma sain teada seda, et Lennart Meri on kohtunud George H. W. Bushiga. Veel sain teada seda, et Lennart Meri on väga palju kolinud ning õppinud väga paljudes koolides ja sealhulgas õppinud suure hulga erinevaid keeli, näiteks saksa, prantuse, inglise, soome ja vene. 12. Kasutatud kirjandus 1. http://vp1992-2001.vpk.ee/est/vp/Elulugu.asp 2. http://et.wikipedia.org 3. ENE
Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Õhtu on õunapuu (2007) 4 3.2 Proosa: Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Lahkujad (2009) Jää... (2009) 3.3 Lasteraamatud: Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) 5 4. Autasud 1992.aastal võitisi ta Eino Leino auhinna. 1997. aastal anti talle Riigivapi IV klassi teenetemärk ning üheksa aasta pärast Riigivapi III klassi teenetemärk. 2009.aastal pärjati teda
2005 Marie Catherine d'Aulnoy "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte", 2009 Oscar Brenifier "Suured vastandid filosoofias", 2009 Fernando Pessoa "Tubakapood", 2012 E. M. Cioran "Sündimise ebaõnnest", Tunnustused Tõnu Õnnepalu on saanud oma töö eest mitmeid nimekaid tunnustusi. 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest. 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest. 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära". 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia. 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest. 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest.
küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis 1946. aastal tagasi Eestisse. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli, kus 1953. aastal lõpetas ajaloo eriala cum laude. Nõukogude 2 administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal, aga töötada ei lubatud
Hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Sõja ajal töötas ülikoolis ja Vanemuise teatris Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks LOOMING Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala
.............................................................................................................15 2 Sissejuhatus Eestis on väga palju tuntuid ja armastatuid luuletajaid. Neist kõige rohkem on mulle silma jäänud luuletaja Hando Runnel ning sellepärast oligi just tema see, kelle kohta tahtsin ma teada rohkem ning otsustasin teha oma referaadi. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, tõsisem harrastus jääb 50-ndate aastate lõpupoole. Mulle endale meeldib küll loomingu poolest rohkem "vana-aja" Hando Runnel, kuid nagu ta ise ütleb, ta on juba oma suured teemad nii jõuliselt ära kirjutanud ning tunneb, et veel kõvemini kärada oleks praegu asjatu. Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema
uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo-ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile teisitiolemise metaloogilise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanrite poolest mitmekülgseks; novellide kõrvale ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni romaan "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingis-khaanist ning tao mungast Chang Chunist. Realistliku romaani kompositsioonireegleid eirab sürrealistlik narratiiv
................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kiljuks mu hing..............................................................14 2.2 Näidendid ja lasteraamatud......................................................................6 4. MINU ISIKLIK ARVAMUS PAUL-EERIK RUMMOST............................16 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................18 Lisa 1...................................................................................................................19
"Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Saat https://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva https://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro http:// epl.delfi
1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Geomeetriline inimene" (1924), "Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970) • Eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses • 1917. aastal liitus 1. Eesti Polguga ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige
Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
