Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viiruste ehitus ja elutegevus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elund, viirushaigus, nakatumise, elundkond, viiruslik, viirustel, hingamisteed, viirused, rakusisesed, parasiidid, suurendus, valgud, gripp, nohu, hepatiit, immuunsussüsteem, herpes, tuulerõuged, leetrid, otseses, kontaktis, haigega, marutõbi, puukensefaliit, borrelioos, siirutajatega, kõhulahtisus, seedeelundid, kaitsevad, seedekulglas, maomahlhalvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) „perekondlik unetus“ - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid,
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed
Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad liikumishäired,siis osaline halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e ,, naerev surm"- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) ,,perekondlik unetus" - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused:tunnused,millepoolest on viirused elutud.Tunnused mille poolest elusorganismid.Viirusosakese ehitus. Viiruse elutsükkel. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus, 2. puudub iseseisev paljunemisvõime, 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati
Viirused Koostas E.Torv JWG 2014 Viiruste avastamine • Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. • 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner 1749-1823 rõuged Viirused kui elusa ja eluta looduse vahevormid Sarnaselt • Erinevalt elusorganismiga elusorganismist • Koosnevad valkudest ja • Puudub rakuline ehitus pärilikkusainest • Puudub ainevahetus • Muutuvad kiiresti • Ei suuda iseseisvalt • Pika aja jooksul arenevad paljuneda, kasvada, (evolutsioneeruvad) reageerida ärritusele • Viiruseid paljundab jne
Sisukord 1. Viiruste paljunemisest. 2. Kuidas viirused toimivad. 3. Viirustega nakatumise viisid. Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele. 4. Nakkushaiguste liigid. 5. Viirustevastane ravi. Tuntumaid viirushaiguseid. 6. Tuntumaid viirushaiguseid. 7. Tuntumaid viirushaiguseid. 8. Kasutatud materjal. Viirustest Viiruse ehitus on korrapärane, ja enamasti sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad pärilikkuseainest, seda ümbritsevast valgulisest kattest ja ümbrisest.
VIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. · Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest · Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid,
pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused. 4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirust koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus. Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid
Kuidas rakud paljunevad? pärilikkusaine kahekordistub kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime
Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest:
Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil
Ka biomass on taastuv energiaallikas. ______________________________________________________________________ _____ 4. Viiruste ehitus ja paljunemine; Putukate tähtsus looduses ja inimese elus Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Iga viirus koosneb pärilikkusainest (kus on info uute viiruste moodustamiseks), mis on ümbritsetud valgulise kattega. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole, seega neil puudub rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid, mis tungivad peremeesrakku, lasevad välja pärilikkusaine ja panevad raku tootma massiliselt uusi viiruseid. ______________ Putukad on taimekahjurid Putukad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele Putukad on lagundajad (nt. termiidid) Putukad tolmendavad taimi (nt. mesilased, liblikad) Paljud putukad on loomade parasiidid (nt täid, kirbud) Putukad on haiguste edasikandjad (nt lutikad, parmud, sääsed) ______________________________________________________________________
KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke?
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus)
Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal jah jah sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Vakuool Vee ja selles lahustunud ainete mahuti jah ei Kloroplast Selles toimub fotosüntees jah ei Viirused 3. Ehitus:On üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, elus ja eluta looduse piirimail. Koosnevad valgulisest kattest ja pärilikkusainest. Paljunemine: Vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. 4. Nakatumine: 1)Piisknakkus:1)gripp 2)viiruslik nohu 3)punetised 4)mumps 2)Otsene kontakt:1)leetrid 2)punetised 3)tuulerõuged
organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. Ei oma iseseisvat ainevahetust. Ei ole suutelised iseseisvalt paljuneda. Viiruse ehitus Kujult sarnanevad viirused kristallide, kerade või pulkadega. Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma.
7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida? Siis hakkavad antikehad hävitama viiruseid, inimene ei või haigusesse üldse haigestuda või põeb haigust kergelt. 8. Missuguste haiguste vastu oled sina vaktsineeritud? Puukentsefaliidi, mumps, leetrid, kollatõbi, lastehalvatus 9. Missuguseid viirushaigusi oled põdenud? Gripp, tuulerõuged 10. Kuidas saad hoiduda nakatumast puukentsefaliiti? Peab ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerima, siis hakkavad viirused hävima organismist. Algloomad 1. Miks on algloomad looduses tähtsad? Osalevad aineringes, surnud organismide lagundamise aineks, on toiduks suurematele loomadele, aitavad seedida mäletsejatel tselluloosi 2. Missugused kaks tunnust viitavad sellele, et algloomad on loomadega sarnased kui taimedega? Nad sarnanevad loomadega toitumisetüübilt, neelavad baktereid ja üherakulisi vetikaid, nad on liikumisvõimelised 3. Miks ei kuulu algloomad bakterite hulka?
haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on organismi jaoks vajalikud ning ka bakterid, kes inimorganismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja kutsuvad esile mitmeid bakterhaiguseid
toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on organismi jaoks vajalikud ning ka bakterid, kes inimorganismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja kutsuvad esile mitmeid bakterhaiguseid. Inimese tervisele on ohtlikud
· Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viiruse paljunemine
Kui munad on viljastatud, jäävad need enamasti omapäi arenema. Suurem osa selgrootuid järglaste eest ei hoolitse ja seetõttu hukkub neid palju. Kaotusi korvab munade suur hulk, mis võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse. Munadel on liigile omane kuju, suurus ja värv ja neid munetakse kas ühe- või mitmekaupa üksteise kõrvale või kuhjakestesse. Munad paigutatakse tavaliselt toidu lähedusse, et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Näiteks lehesööjad putukad munevad lehtede alla, parasiidid aga isegi ohvri keha pinnale või selle sisse. Lisa Kõrvahargid ja ämblikud on selgrootutest ühed vähesed, kes on hoolitsevad lapsevanemad. Kõrvahargid valvavad ja puhastavad arenevaid mune ning kaitsevad koorunud vastseid. Mõned ämblikuemad aga mässivad munad kookonisse ja kannavad neid ning ka vastkoorunud poegi endaga kaasas. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega. Nende munadest koorunud järeltulijad
. Millised elusorganismi tunnused viirusel on? Millised tunnused näitavad et viirust ei saa täielikult elusorganismiks nimetada? Sest neid ei saa nimetada tõelisteks elusorganismideks. Neil on valgud, võime kiiresti muutuda ja pika aja jooksul areneda. Neil pole rakulist ehitust, nad on üliväikesed ja neil puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime. 2. Millistel viisidel võib viirushaigus organismis toimida? (lk 18-19). Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku tootma massiliselt uusi viirusosakesi. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja püsib seal mitteaktiivsena, seni kuni organism nõrgeneb. Siis muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks. Viiruse pärilikkusaine lülitub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatud rakus hakkab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. 3
VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tööd edasi jätkata VIIRUSTE MUUNDUMINE ◼Viirused on pidevas muutumises. Iga hooag on viirused teistsugused. ◼Haigeks jäädes, toodab keha antikehasid, et viirust välja tõrjuda kehast. Kuid kui uued viirused tungivad kehasse, siis antikehad ei tunne uut viirust ära ja keha haigestub uuesti. ◼Vanemad antikehad, aga võivad pakkuda osalist kaitset uute viiruste vastu. ◼Sellepärast on ka teadlastel raske arendada tõhusat vaktsiini viiruste vastu kui viirused tihti muutuvad. VIIRUSTE LEVIK ◼Loomadel (inimene, koduloomad, imetajad, putukad)
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil s
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus?
Viiruste ehitus Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
Eriti selgelt avaldub ainuraksetel, hulkraksetel on eri funktsioonid eri rakkude vahel ära jaotatud. · Kude Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Põhitüübid taimel: kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude. · Organ Kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Katteseemnetaimedel: juur, vars, leht, õis, vili. · Organsüsteem e elundkond Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse. Taimedel puuduvad. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljaspool organismi ning neil ei ole enamikku elu tunnustest. · Organism e isend Üherakulistel rakk = organism Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu. · Populatsioon
· rinnapiimas on olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on odav, kättesaadav, ei valesti valmistada · rinnapiim on kergesti seeditav · rinnapiimas suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke- ei koorma neere · rinnapiim ei põjusta allergiat · pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust · rinnalaps on tervem · rinnalaps ei söö end paksuks · ilusamad ja paremad hambad- igemed 11. Hingamiselundite iseloomustus · moodustavad hingamisteed ja kopsud · hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs ja selle kõrvalurked- ( puhastab, soojendab ja niisutab õhku ) neel -(hingamisteed ristuvad neelus seedekanaliga ) kõri -(moodustunud mitmest kõhrest, mida katab limaskest ) hingetoru (veniv, elastne torujas elund, mis algab kõrist ja hargneb allosas bronhideks ) bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse)
Samuti toodetakse mitmeid teisi proteiine, mis põhjustavad nakatunud rakkude apoptoosi. Samuti suurendatakse MHC I ekspressiooni – nii et viraalsed peptiidid esitatakse tsütotoksilistele T rakkudele. Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon-gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke. Inteferoone toodetakse vastusena: viirused, bakterid, parasiidid, kasvajarakud, endotoksiinid. 40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias. 3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid, IgA, IgM, IgG) Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad, epiteel, komplement, NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal) T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni.
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
annaabi.ee 
