Seda nim kapsiidiks- jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur. Koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Mõndele viirustel on kapsiid kateud ümbrisega. *Paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim raku nakatamiseks. *Viiruse paljunemisel eristatakse kolme faasi. I- peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. II-rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. III-toimub bakteriraku surm ja lagunemine ning nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda. Sellise elutsükliga viirusi nim lüütiliseks viirusteks.
rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiruste elutsükkel: 1. viirusosake vabaneb katetest ja siseneb rakku 2. viiruse genoom läheb raku sisemusse. 3. Viiruse genoomi ja viirusvalkude paljunemine. 4. Uute viirusosakeste moodustumine ja lahkumine rakust. 4. Mis on viiruse genoom ja milliseid geene see sisaldab? Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid.
........................... kattest. Paljunemiseks vajavad viirused teiste ......................... rakke. Seega on viirused rakusisesed ..................... . Viirused ohustavad kõiki elusorganisme, põhjustades .............................................. . Inimene kaitseb end viirushaiguste eest 1) ................................................................, 2)..................................................................... vaktsineerimisel viiakse kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Bakterid on enamasti ............................-rakulised. Rakku katab õhuke ................................... Lisaks sellele ümbritseb paljude bakterite rakke veel ....................................... . Tsütoplasmas paiknev tuuma-aine pole koondunud selgesti eristavaks ................................. . Nii on bakterid .......................................... organismid. Enamik baktereid toitub orgaanilistest ainetest ja saab nende lagundamisel elutegevuseks ....................
Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega
valmimine ja selle vabanemine peremeesorganismist) Viiruste kasutamine Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne. Lüütiline elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2. Peiteperiood: viirus muudab raku ainevahetust, ja toodab genoomi paljundamiseks vajalikke ensüüme 3. Rakusisene paljunemise periood rakus toodetakse uusi viirusosakesi joonis: lytic pathaway 4. Raku surm ja lagunemine: Nakkusvõimelised viirusosakesed vabanevad keskkonda. Nt. Gripp Lüsogeenne elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2. Peiteperiood: Viirus lülitab oma genoomi raku genoomi kosseisu. Viiruse genoomi paljundatakse koos raku genoomiga 3. Rakusisese paljunemise periood: Mingite tegurite muutumisel eraldub viiruse genoom raku genoomist ja
Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus, siis antikehad enam aidata ei saa. Sellisel juhul kaitsevad rakku rakusisesed kaitsemehhanismid. 4. Millised on viiruse paljunemise faasid? Peiteperiood - viirusosakesi pole võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. Rakusisese paljunemise periood - raku sees toodetakse suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. Rakk sureb või jääb ellu - nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda (viiruse poolt reguleeritud). 5. Miks mõningate viirusinfektsioonide puhul tekib ühekordse läbipõdemise
VIIRUSED Viirused on objektid looduses, mis omavad pärilikku infot, kuid iseseisvalt talitleda ei saa (hulkuvad geenid). Viroloogia on bioloogia haru, mis uurib viiruseid. Keskkonnas on viirus ümbritsetud tugeva kestaga ja moodustab viirusosakesi. Olekult on inaktiivne ehk ei talitle. Viirusosakese ehitus Genoom Kapsiid Ümbris Moodustub kas DNA või Genoomi ümbritsev tugev Ei esine kõigil viirustel. RNA molekulist. Genoom valguline kaitse. Ümbritseb Ümbris moodustub kapsiidi koosneb vähemalt 3 geenist, genoomi väliskeskkonnas, peale juhul, kui viirusosake,
moodustavad kapsiidi, mõnel viirusel on kapsiidi peal lipiididest ja valkudest ümbris, mis koosneb peremeesraku membraani osadest ja ka viiruse valkudest, Kapsiidi või ümbrise peal on Valgud mis seostuvad peremeesrakuga 3 tüüpi geene: struktuurgeenid, mis kodeerivad viirspartikli valke Geenid, mis sünteesivad DNA/RNA paljundamiseks vajalikke ensüüme Regulaatorgeenid, mis suunavad peremeesrakku uusi viirusosakesi tootma Pärilikkusaine on erinev: Kaheahelaline DNA v RNA Üheahelaline DNA v RNA Pluss- v miinusahelaline DNA v RNA Rõngakujulised v sirged DNA/RNA Vaktsineerimine: viirusnakuuste ennetamiseks, antigeen ja antikeha printsiip, vaktsiin sisaldab viiruse osakest nt pinnavalku v elusat nõrgestatud viirust mis tuvastatakse vaktsineeritava organismi immuunrakkude poolt võõrkehana Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid
bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid.
viirusvalgud peremeesraku jagunemisega • Rakus pannakse kokku uued • Mingil hetkel avaldub viirusosakesed haigusena ja tapab peremeesraku • Peremeesrakk hävib Nagu Nagu herpesviirus gripiviirus Aastakümneid hiljem lööb välja, hakkab viirusosakesi tootma Kohe uued viirusosakesed ja peremeesrakk sureb HI-viirus LülitubLÜSOGEENNE pärilikkusainesse ja algab pidev mõõdukas viirusosakeste teke LÜÜTILINE Ägedad viirusnakkused • Toimub viiruse kiire paljunemine • Viirused tapavad peremehe ruttu, niipea kui viirusosakesed on moodustunud • Rakkude suremise tõttu kuhjuvad
52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb raku pärilikkusega ja paljuneb rakuga rakku hävitamata. 59. viirusevektor- selle abil asendatakse vigased geenid rakus tervetega 60. plasmiid- väikesed DNA-rõngad bakterirakkudes, mille abil geene kasutatakse eri olukorras 61. antibiootikumid- bakterhaiguste vastased ravimid, mida toodavad teised bakterid, hallitusseened 62. mügarbakterid- liblikõieliste ja leppade juurtel elavad bakterid, kes aitavad taimel siduda
Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon.
Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA · Seal peal valkkate kapsiid · Seal peal superkapsiid, mis moodustub surmatud peremeesraku kapsiidist. Viiruse geenid kas DNA või RNA kujul, kusjuures nukleiinhape kas üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv on 3, suuremad üle 1000. Toimelt jagunevad: 1. Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma 2. Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3. Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised a) viiruse tungimine organismi b) viiruse kinnitumine sihtmärkrakule c) viiruse nukleiinhappe liikumine raku tuuma ja seostumine kromosoomidega DNA kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1
Viiruslik gripp piisknakkus kahjustavad hingamisteid. 2. Bakterite arenguks on vajalikud : · Niiskus · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Väike jääkainete hulk · Keskkonna happelisus ( nt äädikabakterite puhul ) · Õhuhapnik ( aeroobsete bakterite puhul ) 6.Bakterid paljunevad pooldudes : Rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Viirused paljunevad pärilikkusaine aktiviseerumise tõttu hakkab viirus tootma uusi viirusosakesi 7. Bakterid on tähtsad loodusele ja inimesele seetõttu, et nad osalevad aineringes. Nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima, tänu sellele ei ela me prügihunniku otsas ning bakterid on kõik ära lagundanud, samuti saame me nende tõttu erinevaid toiduaineid. Baktereid kasutatakse piimatoodetes, lihatööstustes, äädika valmistamisel jne.
2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4
Millised tunnused näitavad et viirust ei saa täielikult elusorganismiks nimetada? Sest neid ei saa nimetada tõelisteks elusorganismideks. Neil on valgud, võime kiiresti muutuda ja pika aja jooksul areneda. Neil pole rakulist ehitust, nad on üliväikesed ja neil puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime. 2. Millistel viisidel võib viirushaigus organismis toimida? (lk 18-19). Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku tootma massiliselt uusi viirusosakesi. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja püsib seal mitteaktiivsena, seni kuni organism nõrgeneb. Siis muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks. Viiruse pärilikkusaine lülitub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatud rakus hakkab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. 3. Miks on väga raske ravida niisuguseid viirushaigusi, kui viiruseosakesed paljunevad pidevalt kuid suhteliselt aeglaselt? Sest siis ei suuda organismi
· Vaatamata väikestele mõõtmetele ja suhteliselt lihtsale ehitusele, põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi. · Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti: 1)organismil on looduslikud kaitsetõkked, nt nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised
3. Peremeesraku lagunemine (sest keskkonda vabanevad uued viirused -> toimub nakatumine) 4. N A K A T U M I N E * piisknakkusega * toidu ja joogiga * koevedelikega * haigete loomadega Eristatakse 3 tüüpi nakkusi: 1) peidetud nakkus (ohatis) - viirus püsib latensena rakus lüsegeennses tsüklis - pikka aega peidetud - organism nõrgeneb -> viirus aktiivne -> haigus 2) ägenakkus (gripp, tuulerõuged) - viiruse pärilikkusaine hakkab kohe mõjuma - nakatunud rakk toodab massiliselt viirusosakesi (lüütilises tsüklis) - peremeesrakk sureb - kogunevad jääkained -> põhjustavad põletikku -> kõrge palavik -> antikehade süntees - kujuneb eluaegne immuunsus (va gripp) antikeha neljast ahelast koosnev kaitsevalk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks 3) krooniline nakkus (AIDS, hepatiit) - organism võitleb mitme aasta jooksul, aga võitu ei saa - toimub pidevalt ja mõõdukalt viirusosakeste paljunemine
Bioloogia kontrolltöö 1. Millistes osadest viirus koosneb? -nukleiinhappest(genoom) -valkudest Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? -struktuurgeenid -geenid, mille pealt sünteesivad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljundamise -regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi tootma) Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda. 2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega. - ei ole ainevahetus - ei ole rakuslist ehitust - ei paljune iseseisvalt - ei kasva ega arene 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline tsükkel - kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne) (lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks)
Viirused on arenenud isepaljunevatest RNA molekulidest. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees aga oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille areng toimus paralleelselt peremeeorganismidega. Bakteriviirused Viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Viiruste paljunemisel eristatakse kolme faasi: 1) Peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Viirus korraldab ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. 2) Rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. 3) Toimub bakteriraku surm ja lagunemine ning nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda. Sellise elutsükliga viirusi nim. lüütilisteksviirusteks. Viirused aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist
Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku elutegevust müjutama ning nakatunud rakk hakkab massiliselt tootma uusi viirusosakesi. Sellised viirushaigused kulgevad kiiresti ja ägedalt, haiguse ajal oli inimene teistele nakkusohtlik (nt grip,, rõuged, marutõbi) · nakatunud peremeesrakkudes toimub pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine, haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aeglaselt, seega organismi kaitsesüsteemid ei suuda seda lõplikult hävitada. Inimene on pidevalt nakkusohlik,
c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid. Viiruste elutsükkel : 1.viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos). 2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale (retseptorid). 3. viirus tungib peremeesrakku 4. nukleiinhappe vabanemine (DNA seostub otse peremeesraku geenidega, RNA muundub ensüümide abil esmalt DNA-ks) 4. viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 5. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused
DNA viirused: Viiruste paljunemine toimub ainult elusrakkudes. Seda protsessi, kus viirus tungib rakku nim raku nakatumiseks. Sellel eristatakse mitu etappi: 1)Viirus peab seonduma rakupinnale et viirus saaks tungida rakku, siis viiruse pinnal olev retseptor(antiretseptor) peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima. Herpes, papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult. RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Tsütoplasmas tehakse pöördprotsess, sünteesitakse vastav DNA molekul (RNA tehakse DNA-ks). DNA liigub rakutuuma. DNA pealt sünteesitakse väga palju viiruse RNA molekule, need pakitakse kokku
suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga. Haiguspuhangute ajal esinevad korraga mitmed levikuteed – nt vee joomisel, milles olid noroviirused, haigestunud inimene nakatab teised oma pereliikmed, kes saavad nakkuse kas siis saastunud esemete kaudu või otsekontaktina. Kliiniline pilt. Millised on noroviirushaiguse sümptomid? Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1-2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku aga massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10-12 tunni möödudes. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena - iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Noroviirusele on tüüpiline vesine roe, juhul kui aga roojas on kas verd või lima, siis ilmselt pole tegemist noroviirusnakkusega. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. Haigusnähud
on kogu maailmas laialt levinud äge soolenakkus. ◼ Kõige sagedasemateks kõhugripi põhjustajateks on rotaviirus ja noroviirusnakkus. ◼Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel 2–3 päeva kuni kaks nädalat. ◼Levib suures osas mustade käte vahendusel.Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1–2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10–12 tunni möödudes. ◼Haigus algab järsult ja nakatunud inimene tunneb ennast väga haigena: iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimustunne. ◼Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik.
Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taime- või loomarakk, inimese rakk. Seal saab viirus looduslikes tingimustes paljuneda. 2. Eluetapp väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib kui keemiline ühend. VIIRUSTE ELUVIISID RAKKUDES Elutegevus algab raku nakatamisega viiruse poolt, mis lõppeb uute viirusosakeste tootmisega ning vahel raku surmaga. Eluviisid saab jagada kaheks: 1. Presistente kasv aeglane viiruse kasv, mis ei kahjust rakke ja organeid, kuid toodetakse viirusosakesi. 2. Latentne kasv viirus püsib rakus, ilma, et kahjustaks rakku või toodaks uusi viirusosakesi. VIIRUSTE PALJUNEMINE Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes. Selleks peab viirusosake sisenema rakku. Paljunemise etapid: 1. Raku nakatumine Viirusosake seondub raku pinnale kapsiidis või ümbrises olevate ankurmolekulide abil, need seonduvad rakupinnal olevate retseptoritega. 2. Viiruse sisenemine rakku
suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku nakatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esmalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine. Viiruse paljunemisel eristatakse kolme faasi. Peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. Protsessi käigus lülitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon ja peatatakse viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude süntees. Rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja.
bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid.
kohta, diagnoositakse AIDS. HIV on kaval, sest levib rakust otse järgmisse rakku, vältides nii antikehade rünnakuid, mis toimuvad rakkudevahelises ruumis. Ka tekib viiruse paljunemise käigus tema geneetilisele materjalis palju muutusi, mistõttu on uued viirused juba muutunud ehitusega ning immuunsüsteem ei suuda neid ära tunda ja hävitada. Nakatumisele järgneb keskmiselt kahe kni kolme nädala pärast HIV-nakkuse äge faas, CD4-rakkude arv väheneb järsult ja veres on palju viirusosakesi. Haigus ise võib avalduda palaviku, neelamisvalulikkuse, lihas- ja liigesvalude, löövete, peavalu ning lümfisõlmede suurenemise näol. Seejärel läheb haigus asümptomaatilisse, varjatud kulgemise faasi, mil HIV-kandja tunneb end hästi ning ka haigused, mida ta sel perioodil võib põdeda, paranevad sama hästi kui normaalse immuunsusega inimestel. Faasi keskmine pikkus on kaks kuni kümme aastat ning sel perioodil saab nakatunud veres määrata viirusvastaseid antikehi
Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub sütoplasmasse, kus hakatakse sünteesima viirusvalke. Viirusegenoom paljuneb tuumas, seejärel pakitakse genoomid koos kapsiidvalkudega viiruspartikliteks ja see järel see väljub rakust. Genoomiks on RNA. Siis võib jäädagi nukleiinhape raku tsütoplasmasse
süsivesikutest. 2. Nukleiinhape kodeerib viirusspetsiifilisi valke. pärilikkuse kandjaks võivad olla kaheahelalised või üheahelalised DNA- või RNA- viirused TOIMIMINE RAKUS 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2. viiruse nukleiinhape tungib peremeesrakku. 3. Viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 4. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape püsib raku genoomis muutumatus olekus (herpes, HIV) 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: 1. Sinisilmne 2. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid.
puudub rakuline ehitus, iseseisev paljunemisvõime, ainevahetus. Viirustel on pärilikkusaine, muutumisvõime, arenemisvõime. · Viiruste paljunemine- viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda. · Viiruste osa looduses- tekitavad viirushaigusi ja tehakse biotõrjet. · Viiruste osa inimese elus- *viirus püsib mitteaktiivsena aastakümneid, organismi nõrgenemisel muutub aktiivseks ja tekitab haigusi (ohatis) *nakatunud rakk toodab viirusosakesi, kujuneb haigus ja peremees kas terveneb või sureb (gripp). *rakud toodavad pidevalt viirusosakesi, organismi kaitsesüsteemid ei suuda viirust hävitada, tekib krooniline haigus (AIDS). · Vaktsiin- vaktsiin on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viikase organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut. Viirusi kasutatakse vaktsiinide tootmisel, põllumajanduses, meditsiinis ja biotõrjes.
Siirutajate vahendusel Viiruslik kõhulahtisus Õhu kaudu piisknakkusena AIDS 3.2. Mis on vaktsiin? 3.3. Miks inimesi vaktsineeritakse? Ülesanne 4. Viirused käituvad peremeesrakus erinevalt. Kirjuta iga kirjelduse juurde üks haigus, mida selliselt käituv viirus põhjustab. 1. Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku kohe hulgaliselt tootma uusi viirusosakesi. Need vabanevad ning nakatavad üha uusi rakke. Haigus kulgeb kiiresti ja ägedalt. Selline on nt … . 2. Viiruse pärilikkusaine lülitub peremeesraku kromosoomi ja nakatunud rakus algab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. Haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aja jooksul. Organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid hävitada. Selline krooniline ehk pidev viirushaigus on nt … . 3. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja võib seal püsida tegutsemata aastaid
4. Varuaineline - N: Munavalge 10-12% valku. N2: Piim 4-5%(piima varuvalk on KASEIIN). N3: Seemnete varuvalgud(sojauba 40%). Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. 5. Kaitsefunktsioon : a)AKTIIVNE - Antikehad(tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis). *Seonduvad võõrmolekulidega ja tekivad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine(fibrinogeen muutub fibriiniks). b) PASSIIVNE - kattevalgud(viirusosakesi kattev valguline kiht). N: nahk ja nahatekised(küüned, karvad, suled, soomused, saved). 6. Transpordifunktsioon. N: Vere hemoglobiinis(hapnik). N2: Vereplasmas leiduvad globuliinid ja albumiinid. 7. Liigutusfunktsioon - N1: lihasvalgud(aktiin, müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.)
4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv 3, suurim üle 1000. Toimelt jagatakse viiruse geenid: 1) Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma) 2) Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3) Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel. Esimsed etapid kõikidel juhtudel ühised: 1) Viiruse tungimine organismi 2) Viiruse kinnitumine sihtmärkrakule 3) Viiruse nukleiinhappe liikumine rakutuuma ja seostumine kromosoomidega raku kujul Viiruste elutsüklid: 1) Lüütiline Rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine. Mõne aja
4. Toodetud viiruse pärilikkusainest ja viirusvalkudest moodustuvad uued viirused. 5. Peremeesrakk hävib, viirused väljuvad lagunevast rakust ning nakatavad uusi rakke. * Mis juhtub peremeesrakuga pärast gripiviiruse sissetungimist? --- 64 Mida teevael viirused inimeses? Inimese organismi sattunud viirus peab kõigepealt tungima rakku. Edasi võivad viirused toimida kolmel viisil. 1. Esimesel juhul paneb viiruse pärilikkusaine peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viirusosakesi (nagu kujutatud skeemil lk 63). Kui mingi aja pärast see rakk viirusnakkuse tagajärjel sureb ja laguneb, nakatavad vabanenud viirusosakesed järjest uusi ja uusi rakke. Sellised viirushaigused kulgevad kiiresti ja ägedalt ning peremeesorganism kas saab neist võitu ja paraneb või sureb. Nii mõjutavad peremeesorganismi näiteks gripp, rõuged, marutõbi jne. Haiguse ajal on inimene teistele nakkusohtlik. Pilt: Gripiviiruse mudel. 2
annaabi.ee 
