Mononukleoos Seletus · Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. · Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Keskikka jõudes on enamus inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab
Infektsioosne mononukleoos Sisukord Seletus Inkubatsiooniperiood Nakkusohtlik periood Nakkusallikas Nakkuse ülekane Kliiniline pilt Õendusdiagnoosid Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt.
MONONUKLEOOS Anna-Mari Martinson 12.a 2012 Seletus Epstein-Barr Süljega leviv nakkushaigus Põetakse lapseeas Peale põdemist on kogu elu organismis 15-35 aastat Seostatakse pahaloomuliste kasvajate tekkega Iseparanev viirushaigus, ravi on harva vajalik Tekkepõhjused Nakatumine toimub: suudlemisel (,,Kissing disease") Teistega joomine samast pudelist või tassist Viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes, edasi satub see katserakkudesse Immuunreaktsioon Sümptomid Peiteaeg 48 nädalat Eelkooliealistel lastel kulgeb enamasti sümptomiteta Palavik, kurguvalu Mandlite põletik Kukla, kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine Põrna suurenemine j...
varases staadiumis. Tavalised on lööbed, nahainfektsioonid ja suu valulikkus ning ka surin ja nõrkus jalgades. Praeguseks hetkeks ei ole veel ravi HIV-infektsiooni vastu. Paljud ravimid aitavad hävitada viiruseosakesi veres, aeglustades immuunsüsteemi kahjustumist. Aidsiravi sõltub patsiendi seisundist. HEPATIIT Hepatiit on difuusne maksapõletik, mis on põhjustatud alkoholist, ravimitest või viirustest. Hepatiiti tekitavad viiruseid on arvukalt, nende hulka kuuluvad ka mononukleoos ja HIV. Kaasajal tuntakse kuut erinevat viirushepatiidi vormi: A, B, C, D, E, F, G hepatiiti. B-hepatiidi tekitaja kuulub DNA viiruste hulka, A-, C-, D-, E- ja G- hepatiitide tekitajad kuuluvad aga RNA-viiruste hulka. Ägeda hepatiidiga kaasneb kõigil juhtudel sarnane kliiniline pilt, olenemata viirusest. Patsiendid kogevad kerget külmetusesarnast haigust ja iiveldust, oksendamist ja isutust ning võivad end mõnikord tunda väga halvasti
See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem). Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Testosterooni puudus võib ilmneda, kui munandid ei funktsioneeri piisavalt, või ei funktsioneeri üldse. Testosterooni puudus võib tekkida ka juhul, kui häiritud on hüpofüüsi talitlus (hernesuurune nääre kolju alaosas), kuna see nääre toodab hormoone, mis panevad munandid testosterooni tootma. Parotiidi viirus (mumps), infektsioosne mononukleoos, hepatiidid, uretriit ehk kusitipõletik ning sugulisel teel edasiantavad haigused võivad häirida testosterooni tootmist ning provotseerida enneaegse andropausi algust. Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organismi süsteemide tööd, mõjutab isegi loomingulisust, mõtteviisi, intellekti, energiat ning käitumisstiili. Rääkimata juba selle mõjust mehe tervisele ning tema eluea pikkusele. Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Kõrge testosteroonitasemega mehed
10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4. Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE 5. Viiruse genoomiks võib olla: DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel 6. Märgi ära, milliste hepatiidiviiruste ülekanne on sageli seotud vereülekandega. HBV, HCV
Nakkavus Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetistesse, on umbes 60%. Nakatumistõenäosus võib ulatuda ka 100%ni, eriti lähedaste, tihedate olmekontaktide korral. Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustavad vaktsineerimata lapsed vanuses 4-10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Diagnoos Lööve on kergesti segiaetav teiste viirusinfektisoonidega, näiteks tuulerõuged või mononukleoos. Ei ole ühtki tüüpilist kliinilist või laboratoorset diagnostilist markerit. Mõnel haigestunul ei kujune üldse löövet. Esinemissagedus Punetised on endeemiline haigus. Praktiliselt iga vastuvõtlik inimene on seda haigust mingil eluetapil põdenud. Lapsi vaktsineeritakse maailmas MMR- vaktsiiniga. Maades, kus vaktsineerimist ei toimu, esinevad suuremad punetiste epideemiad iga 7 kuni 9 aasta möödudes. Ennetamine Lapsi vaktsineeritakse MMR- vaktsiiniga 12. -15
Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus Autoimmunne(idiopaatiline trombotsüpeeniline purpur), Isoimmunne (vereülekande järgne, neonataalne), Ravimitega seotud, Infektsioosne (mononukleoos, tsütomegaaliaviirus), HIV Mitteimmunoloogiline lammutus DIK, Hemangioom, Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia 3. Hüpersplenism 4. HIV 5. Verelahjendus
Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Üheks neist on, et lööve on kergesti segiaetav teiste viirusinfektsioonidega, näiteks tuulerõuged või mononukleoos. Punetised on endeemiline haigus. Praktiliselt iga inimene on seda haigust mingil eluetapil põdenud. Otsene ravi punetiste vastu puudub, seetõttu tegeldakse sümptomite leevendamisega. Palavikku saab alandada jaheda niiske rätikuga. Sidekestapõletiku korral tuleb loputada silmi veega või vajadusel manustada silma antibiootikumitilku. Tuleb manustadalihtsaid valuvaigisteid, näiteks paratsetamool. Tuleb juua ohtralt vedelikke.
Haigus: Tunnused: Levik: Herpesviirused Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu Ohatis Villid huultel Kontaktnakkus Genitaalherpes Villid suguelunditel Seksuaalkontaktiga Nakkuslik mononukleoos Suu limaskesta epiteelkoes ja Kandub üle süljega süljenäärmetes Enteroviirused Soolepõletikud, kõhulahtisus Paljunevad soolestikurakkudes. Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede põletik. Papilloomviirused
soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad ka geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimestehaiguste põhjustajaks on viirused. Eristatakse kolme tüüpi nakkusi: ägedadad, peidetud ja kroonilised. Mõningad haigused Herpesviirused: tuulerõuged ohatis genitaalherpes nakkuslik mononukleoos Enteroviirused: soolepõletikud, kõhulahtisus Papilloomviirused: healoomulised kasvajad soolatüükad konnasilmad 9 Kasutatud kirjandus 1. Internetiportaal www.et.wikipedia.org otsingusõna: "mikroorganismid". 2. "Bioloogia lühikursus gümnaasiumile" Koostaja: Helle Järvalt Kirjastaja: Avita 2003
· äge hemorragia; · pahaloomuline kasvaja; · kortikosteroidravi. Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev füüsiline pingutus, intensiivne emotsioon, adrenaliini manustamine, paroksüsmaalse tahhükardia hoog. Neutropeenia (neutrofiilide arv < 1,8 x 109 /l) põhjused: · viirusinfektsioonid (AIDS, respiratoorne viirusinfektsioon, tsütomegaloviirusinfektsioon, infektsioosne mononukleoos, viirushepatiit); · sepsis, raske kuluga bakteriaalsed infektsioonid; · autoimmunhaigused; · hematoloogilised maliigsed haigused (ägedad leukeemiad), pahaloomulised kasvajad; · perekondlik või idiopaatiline neutropeenia; · alkoholism, foolhappe ja B12 vitamiini defitsiit; · kiiritus, radioteraapia, kehaväline vereringe, ravimid; Monotsütoosi (> 1,0 x 109 /l) põhjused: · krooniliosed bakteriaalsed infektsioonid (tuberkuloos, brutselloos, bakteriaalne
Chlamydia pneumonia tekitatud ägedaid haigusi: 1. Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit - sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit 3. Haigused, mida seostatakse Chlamydia pneumonia infektsiooniga- astma- ateroskleroos- südame pärgarterite skleroos- müokardi infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis.
On põhjuslik seos immuunsupresseeritute lümfoomi, Aafrika laste Burkitti lümfoomi ja Hiina nasofarüngeaalse kartsinoomiga. Patogenees. Infitseeritutel kujuneb eluaegne kandlus, immuunsüsteem hoiab kontrolli all. Viiruse vähene paljunemine ja levik organismis on tõendatav seropositiivsete neeluepiteeli rakkudes. EBV immortaliseerib B-lümfotsüüte. Haigused. • Heterofiilne antikeha-positiivne infektsioosne mononukleoos. Ainus immuunkompetentse haigus. Klassikaline sümptomite triaad: lümfadenopaatia, splenomegaalia, eksudatiivne farüngiit + kõrge palavik, väsimus, tihti hepatosplenomegaalia. Peamine kaebus on väsimus. Sarnaseid sümptomeid põhjustavad ka CMV, HHV6, Toxoplasma gondii, HIV. Raske S. pyogenese tonsilliidist eristada. Ampitsilliini manustamisel lööve. • Krooniline haigus. Tsükliliselt taasilmnev haigus – krooniline väsimus, madal palavik, peavalud, kurguvalu.
· puudub tegevuseaegne järelevaataja, · treeningud looduslikes veekogudes. · Vältida tuleb spordiga tegelemisel esinevaid provotseerivaid tegureid · hüperventilatsioon, väsimus. · Epilepsiahoo järel on spordiga tegelemine mittesoovitav. 56 SPORDI ÜLDAINED I TASE INFEKTSIOOSNE MONONUKLEOOS NB! Infektsioosne mononukleoos on viiruse põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Tihti kaasneb haigusega maksa ja põrna suurenemine ja sellega seoses ka põrnarebendi oht. Kui haigusega ei kaasne põrna suurenemist, on kaebuste puudumisel kolme nä-
Gripp Premenstruaalne sündroom Haavanduv koliit Reumaatiline liigesepõletik Kilpnäärme alatalitlus Sclerosis multiplex Kilpnäärme liigtalitlus Suhkruhaigus Kroonilise väsimuse sündroom Sünnitusjärgsed meeleolumuutused Krooniline põletik (mononukleoos, Süüfilis tuberkuloos) Lupus erythematosis Krooniline valu Rasked südamehäired Stress Vaimne stress, eriti kui see kestab pikka aega, võib samuti põhjustada ajus neurokeemilisi muutusi. Iseäranis tõenäoline on see 1) tõsise kaotuse puhul; ja 2) raskete ülesannete puhul, mis tunduvad käivat üle jõu, nii et inimest valdab abitus. Olukorrad, mis põhjustavad
RF võib esineda haigete veres ka teiste reumaatiliste haiguste ning samuti mõningate mittereumaatiliste haiguste puhul. RF leidub seerumis ~35% süsteemse erütematoosse luupusega patsientidest, ~95%-l Sjögreni sündroomiga patsientidest, võib esineda sklerodermia, dermatomüosiidi, maksatsirroosi, sarkoidoosi ja Waldenströmi makroglobulineemia puhul. On leitud haigete veres bakteriaalsete infektsioonide ja parasitaarhaiguste, samuti mõningate viirusinfektsioonide (infektsioosne mononukleoos, hepatiit) korral ja vaktsinatsioonide järgselt. Infektsioonide puhul kaob RF seerumist pärast infektsiooni likvideerumist. Vähene RF leid võib esineda ka ~4% haigussümptomiteta isikutel, eriti üle 60-aastastel (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/_Toc121805265) Koagulomeetriline määramine -määratakse luupus-antikoagulante (P-LA) - Luupus-antikoagulandid
annaabi.ee 
