Poliomüeliit Mis on poliomüeliit? Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tunnused Enamikel inimestel ei ole üldse haigusnähtusid. Mõnedel inimestel võivad aga tekkida sellised nähud nagu palavik, peavalu, oksendamine, kõhukinnisus, kaelakangestus ja jäsemete valu. Vaid väikesel osal poliomüeliiti nakatunutest tekib halvatus. Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet Organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine. Vaktsineerimine (plaaniline, Vaktsineerimine tehakse 3; 4,5 ja 6 kuu, 2 aasta ja 6-7 aasta vanuselt...
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained
Lastehalvatus Lastehalvatus ehk poliomüeliit on äärmiselt nakkav viiruse poolt tekitatud haigus. See tungib närvisüsteemi ning võib halvata kogu keha vaid mõne tunniga. Sellesse võib nakatuda igas vanuses, kuid eelkõige ründab see alla kolme aastaseid lapsi (üle 50% kõigist juhtumitest). Viirus siseneb kehasse suukaudu ning paljuneb soolestikus. Iseloomulikud sümptomid polioviirusele on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangesus ning valu jäsemetes. Üks kahesajast juhtumist viib pöördumatu
Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib põletikukolle, mis levib lümfisõlmedesse. Haigestudes on haige teistele väga nakkusohtlik.
ookeani kaldal. Vaktsineerimissoovitus Rühm Rühm II Rühm III Rühm IV Haigus I Kollapalavik A-hepatiit X X X X Meningokokknakkus A+C Meningokokknakkus A+C+W135+Y Kõhutüüfus X B-hepatiit X X Jaapani entsefaliit Puukentsefaliit Marutõbi X Tuberkuloos X Poliomüeliit Eestis pakuvad reise Lõuna- Aafrika Vabariiki Resiekspert Horizon Travel Eksootikareisid Go Adventure Baltic Tours Wris reisibüroo Hotellid: Garden Court Sandton 3* Tulip Inn 2* MAURITIUS Pealinn: Port Louis Rahvaarv: 1 288 tuh. Riigikeel: inglise Naaberriigid: Madagaskar Rahaühik: Mauritiuse ruupia (MUR) Pindala: 2 040 km2 MAURITIUS Mauritius on saareriik India ookeanis.
› Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus Nakatumine › Kontakt nakatunuga › Piisknakkus › Toidu ja joogi kaudu Hoidumine › Ennetav
nakatumisest. Peale inkubatsiooniperioodi ilmnevad esimesed haigusnähud: palavik, köha, valkjad täpid põse limaskestal purihammaste kohal. Esmalt tekib lööve kõrva taha, näole ja levib alanedes üle keha. (Joonis 7) Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Ravi sõltub sümptomitest, sest spetsiifiline leetrite ravi puudub. Haigus kestab umbes 2-4 nädalat, kuid sümptomid kaovad juba 7-10 päevaga. POLIOMÜELIIT Poliomüeliit ehk lastehalvatus on nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Sümptomid varieeruvad kergetest rasketeni. Poliomüeliiti haigestuvad peamiselt vaksineerimata lapsed, kuid samuti ka vaksineerimata täiskasvanud. Sümptomiteks on kõrge palavik koos valuliku kurguga, lihasevalus, iiveldus ja oksendamine, peavalu ja kaelakangestus, kuid poliomüeliit võib põhjustada ka osalist halvatust. Enamikul juhtudest raugevad vaevused ühe või kahe nädalaga.
Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli Imineste immuniseerimiskava Eestis 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Hemofilus influenza b-tüüp.
Prognoos Mumps paraneb tavaliselt iseeneslikult. Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea. Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2 % meestest steriilsus ehk viljatus. Entsefaliit võib jätta püsiva neuroloogilise kahjustuse Ennetamine Mumpsi vastu vaktsineeritakse plaanilises korras 12 kuu vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuseid lapsi. Vaktsineerimata inimestel hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Las te halv atus Poliomüeliit on nakkushaigus, mille tekitaja on polioviirus. Kuidas levib ? Polioviirus kandub kõige sagedamini üle inimeselt inimesele või fekaaloraalsel teel, pesemata käte kaudu. Samuti on võimalik nakatuda saastunud toidu või joogi kaudu kohtades, kus on ebapiisavad hügieenija sanitaartingimused. Viirusega nakatunud võivad väljaheitega viirust eritada mitme nädala jooksul ja on kõige nakkusohtlikumad 710 päeva enne ja pärast haigusnähtude avaldumist
puukentsefaliit, AIDS. Parasiitide tekitatud haigused on toksoplasmoos, sügelised, enterobioos. Seente põhjustatud haigused on epidermofüütia ja mikrospooria. Vaktsineerimisel viiakse inimese organismi vaktsiini nõrgestatud või surmatud mikroobe, viirusi või nende elutegevuse produkte. Eestis vaktsineeritakse lapsi kaheksa nakkushaiguse vastu. Need on tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, leetrid, mumps, punetised ja poliomüeliit ehk lastehalvatus. Bakteriaalseid haigusi ravitakse baktereid hävitavate ravimitega antibiootikumidega. Allikad, kus leidsin nakkushaiguste kohta informatsiooni: http://et.wikipedia.org/wiki/Difteeria http://et.wikipedia.org/wiki/Gripp http://et.wikipedia.org/wiki/Leetrid http://et.wikipedia.org/wiki/Lyme%27i_t%C3%B5bi http://et.wikipedia.org/wiki/Puukentsefaliit http://et.wikipedia.org/wiki/Teetanus http://et.wikipedia.org/wiki/Tuberkuloos http://et.wikipedia
55–59 1 1 60–64 2 2 65–69 1 1 Teadmata 3 1 4 Kokku 244 173 417 § 2. Nakkushaiguste loetelu, mille vastu immuniseeritakse immuniseerimiskava alusel Immuniseerimiskava alusel immuniseeritakse järgmiste nakkushaiguste vastu: 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) hemofilus influenza b-tüüp. Kasutatud materjalid: • http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page • http://www.healingdaily.com/conditions/cirrhosis-liver.jpg • http://www.ilmaternal.org/CAIC/VPDinfo.htm • http://www.salli.org/info/sos/pro/hepatiitti-e.pdf#search= %22hepatiit%22 • http://www.yellowfever.com.au/vaccine.html • http://www.hiv.ch/ • http://www.tervisekaitse.ee/tkuus.php?msgid=6345 • http://www.tohter
Tingimatud refleksid on kaasasündinud (nt imemisrefleks). Kuna närvisüsteem reguleerib kogu keha talitlust, on väga tähtis selle töötav funktsioon. Närvisüsteemihaigusi võivad põhjustada geenirikked, füüsilised (nt traumad)- ja keemilised( nt mürgid) põhjustajad ning ka vananemine ja nakkused. PNS on haiguste ees vähem kaitstud kuid KNSi haigused on tõsisemad ja võivad saada saatuslikuks. Tuntumad KNS haigused on nt puuk entsefaliit, poliomüeliit, epilepsia ning ka dementsus. Samuti kahjustab närvisüsteemi hapnikupuudus (uppumise või lämbumise korral esinevad NS rikked) ning nt insult. Kindlasti üks levinuim PNSi mõjutavaid tegureid on alkoholism ning ka nt vitamiinipuudus või HIviirus. Ühendeid, mis põhjustavad loote väärarengut ning sellest tulenevalt võivad tekkida kaasasündinud NS haigused nim teratogeenideks. Veel reguleerivad organismi talitlust hormoonid (koos närvisüsteemiga).
Opurtunistlikud mikroobid tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral Kontaminatsioon patogeensete mikroobide juhuslik esinemine kudedes, haigusi põhjustamata ( ei paljune ) Kolonisatsioon mikroobide pikajaline elu organismis, selle normaalse mikrofloora osana. Infektsioon (nakkus) patogeensete mikroobide tungimine organismi, kus tekivad suhted mikro- ja makroorganismi vahel. Meditsiinilise mikrobioloogia ajalugu Vaksineetitakse riigirahadega: · Lastehalvatus poliomüeliit · Hepatiit · Difteeria kurgutõbi · Mumps · Punetised Vaktsiin on preparaat mis kutsub esile organismis antikehade tekke. Antikehasid toodavad lümfotsüüdid ( üks liik valgeid vererakke ) III FÜSIOLOOGILINE PERIOOD Loius Pasteur (1822-1895) mikrobioloogia rajaja, 19sj teadlane. Tööstusliku ja füsioloogilise mikrobioloogia rajaja ( veinitööstus, käärimisprotsess ) Tegeles käärimisprotsessi ja pastöriseerimisega
Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV Sümptomid kaalukaotus, väsimus, palavik kõhulahtisus öine higistamine, kuiv köha.. Levikuteed on kaitsevahenditeta seksi kaudu, rasedusajal emalt lapsele, rinnapiima kaudu(välditav)
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate K...
põhjustada tüsistusi. Läkaköha on keeruline ravida. Antibiootikumid läkaköha kulgu ja kestust enamasti ei muuda, antibiootikumravi aitab haiguse edasist levikut vähendada. Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ning läkaköha võidakse elu jooksul korduvalt põdeda. Ka läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne. Eestis on registreeritud suhteliselt palju läkaköha haigusjuhte koolilaste hulgas. Lastehalvatus ehk poliomüeliit Poliomüeliit kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab liikumispuude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga. Eestis ei ole viimastel aastakümnetel lastehalvatust esinenud. Siiski on vaktsineerimist ära jätta ohtlik, sest veel 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600 lastehalvatuse juhu 17 riigis ning üleilmastumise tingimustes võivad nakkushaigused levida kiiresti riigist riiki ja mandrilt mandrile.
11.Millised võiks olla pärilike haiguste ennetamise või varase diagnoosimise võtted? a) Kindlaks teha kas vanematel on enne lapse tegemist mingeid geeni vigasid b) Vältida mutageene c) Teha sünnieelne diagnostika 12. Pärilike haiguste ravi 4 võimalust on: a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1......................................................................
vastuvõtmine närviraku poolt 2. Erutuse liikumine seljaajju 3. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme Närvisüsteemi häired Närvisüsteemi kahjustatavateks teguriteks on näiteks alkohol, narkootikumid jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud Kaasasündinud – geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, teratogeenid Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2%
vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7
· Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 11. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul. Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 12. Riikliku vaktsineerimiskalendri vaktsiinid Riiklik vaktsineerimine:Tuberkuloos, B-viirushepatiit, Difteeria, Teetanus, Läkaköha, Poliomüeliit ehk lastehalvatus, Leetrid, Punetised, Mumps, Hemofilus influenza b-tüüp 13. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid,
), Veekogu sisse- ja väljavoolu Reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine Kehtestud nõuded joogiveele, Suplusveele: Veevõrgu kaudu levivatest haigustest olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, hepatiit A, kõhutüüfus, salmonelloos. Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas ; Koolera, Kõhulahtisustõbi ,düsenteeriabakter, rotavirus, amobioos jne. Paratüüfus Poliomüeliit, Askarioos, Leptospiroos ja trihhotsefaloos Vee kasutamisega seotud ahigused: trahoom ehk silmamarjad(pimedaks jäämine) Vees elavad haigustekitajad: Skistosomoos(kusepõies kinnitatuna põhjustab vähki) Drakunkuloos- seedeknali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukad: Malaaria, niitustõbi, kollapalavik, denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST Alumiinium_ Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas.
RNA viirused on väga muutlikud nt. gripiviirus, HIV (paljuneb üle DNA) Viirushaigused Tuulerõuged-hingamisteed-lööve (sügelevad villid), palavik- vältida kokkupuutumist haigetega, parem lapsena läbi põdeda Punetised -kontakt ja piisknakkus-kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine, nahalööve- vaktsineerimine Leetrid-kontakt, piisk-palavik, köha, nohu, silmapõletik, lööve algab kõrvade tagant (alguses roosa) vaktsineerimine, haige isoleerimine lastehalvatus (poliomüeliit) -kontakt, piisk-palavik, meningiit ja halvatussümptomid- vaktsineerimine Genitaalherpes- suguliselt- palavik, lihasvalulikkus, punetavad villid välissuguelunditel, urineerimine valulik- kondoomi kasutamine Marutaud- looma hammustus- veekartus, hammustuskoht valutab, paanikahood, unehäired- loomade vaktsineerimine AIDS- kehavedelikega-gripi tunnused (lihas, liigesvalu, palavik, väsimus) -kondoomi kasutamine, kinnaste kandmine võõrast haava sidudes vms.
Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire. VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne
trauma, entsefaliit, laste tserebraalparalüüs, sclerosis multiplex, amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia, trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus
esmaavastaja au Vene botaanikule Dimitri Ivanovile, kes demonstreeris 1892. a., et tubaka haigust põhjustab bakterifiltreid läbiv taimeviirus. 1898. a. kordas Martinus Beijerinick Ivanovski katseid tubakataimedega ning nimetas haigust põhjustava viiruse tubaka mosaiigiviiruseks (TMV). Järgnesid teated teistest viirushaiguistest: 1898 Loeffler ja Frosch - veiste suu- ja sõrataud 1908 Ellerman ja Bang - kodulindude leukoos 1909 Landsteiner ja Popper - poliomüeliit inimestel on viirushaigus 1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi. Viriooni ehitus. Viiruspartikkel sisaldab nukleiinhapet, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke. Viiruse geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul. Eristatakse üksikahelalise (ss -single strand) ja kaksikahelalise (ds - double strand) genoomiga viirusi
· inimese east, · toidust, mida inimene on eelnevalt söönud, · tervislikust seisundist jm. Tuntumad toiduinfektsioonid on bakterite põhjustatud shigelloos (bakteriaalne düsenteeria), jersinioos, kampüloos, tuberkuloos, listerioos, Escherichia coli poolt põhjustatud infektsioon jt. Lisaks bakteritele võivad toidu kaudu põhjustada infektsioone veel algloomad (amööbne düsenteeria, toksoplasmoos, lamblioos) ja mõned viirused (viiruslik gastroenteriit, A-hepatiit, poliomüeliit, viirustüvedega H5 N1 ja H1 N1 levivad nn. linnugripp ja seagripp). Toiduinfektsiooni peiteperiood on 58 tunnist kuni mitme päevani, sest haigustekitajate paljunemiseks organismis kulub aega. Toiduinfektsioon. Toitumine.ee(27.09.10) Helmintoos Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades)
1. Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus) 2. Elustiilihaigused ( insult) 3. Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9 Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast. Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1. Kaitseliin- nahk ja limaskestad 2. Kaitseliin- valgelibled Valged verelibled*- immuunvastust teostavad veres rinflevad rakud Nemad alustavad kohe lahingut, algatavad verhüübimis protsessi Valgelibled on õgirakkud ja tapjarakkud. Õgirakud haaravad sissetunfija enda sisse ning hävitavas selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad
suvekodus, kus Franklin supeldes korraga tajus imelikke külmavärinaid. Järgmisel hommikul oli Franklinil kõrge palavik ning kõndides vedas ta oma vasakut jalga kergelt järele. Päev hiljem ei suutnud Franklin kumbagi jalga liigutada. Kohalekutsutud arst vaatas Franklini üle ning pani talle diagnoosiks defineerimatu lülisambakahjustuse. Arst soovitas mehele massaazi ning kirjutas välja suure arve 600 dollarile. Lõpuks tundis üks Bostoni spetsialist tegeliku haiguse ära poliomüeliit ehk lastehalvatus. Kuid see ei murdnud Franklini, ta õppis tahtejõu ning Eleanori abil oma puudega hakkama saama ning plaanis peagi poliitikasse naasta. Nii nagu Franklin läks ka Eleanor oma karjääriga edasi. Eleanor alustas taas oma sotsiaaltööga. Aastal 1920 alustas ta tööd naisõigusliku organisatsioonis League of Women Voters. Eleanor võttis ühendust New Yorgi Greenwichi Village'i linnaosas tegutsenud feministliku kogukonnaga
signaalid selgroo ja aju juurde. See närvisüsteem mõjutab sensoorseid funktsioone inimkehas, nagu nägemine, kuulmine, puudutus, tunne, lõhn ja tasakaal. Autonoomsed närvid, mis on närviliigid, mis kontrollivad keha liikumiste funktsiooni, mis ei ole või on pooleks realiseeritud, nagu südame löögisagedus, vererõhk, soole liikumine ja kehatemperatuuri reguleerimine. Närvihaiguse tüübid: Infektsioonid, nagu meningiit, entsefaliit ja poliomüeliit. Vaskulaarsed häired (vaskulaarsed), nagu insult, TIA (mööduv isheemiline atakk) ja subarahnoidaalne verejooks. Struktuursed häired, nagu CTS (karpaalkanali sündroom), Belli palsy, Guillain- Barre sündroom ja perifeerne neuropaatia. Funktsionaalsed häired, nagu epilepsia ja trigeminaalne neuralgia. Degeneratiivsed haigused, nagu Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, amüotroofne lateraalne skleroos (ALS) ja Alzheimeri tõbi.
● Isikliku hügieeni õpetamine, ● vanemate teavitamine, ● haiget last mitte lastekollektiividesse viia, ● laste jälgimine, ● haiguspuhangu ajal vältida lapsega rahvarohketes kohtades käimist, ● vaktsineerimine. Milliste lastenakkushaiguste vastu vaktsineeritakse lapsi plaanilise immuniseerimiskava alusel? 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit e. lastehalvatus; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Hemofilus influenza b-tüüp. 11)Rotaviirusnakkus! (al. 2014 aasta suvest) UROTRAKTI HAIGUSED Urotrakti infektsiooni mõiste Urotrakti infektsioon e kuseteede põletik on nakkus mõnes organismi urinaarsüsteemi osas. Urotrakti infektsioon (UTI) jaotatakse lokalisatsiooni järgi kahte suurde rühma. Nimeta need rühmad. Tsüstiit - haarab alumisi kuseteid
VESI · Kehtestud nõuded joogiveele, suplusveele · Veevõrgu kaudu levivatest haigustest soolenakkushaigused · Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Peale vee maitse- ja lõhnamuutuste toodavad toksiine, mis on maksa- ja närvimürgid. Sinivetikate akuutne mürgitus LC50 on 0,01-0.5 mg/kg. Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas · Veega levivad haigused · Koolera, kõhulahtisustõbi , paratüüfus, poliomüeliit, askarioos, leptospiroos ja trihhotsefaloos · Vee kasutamisega seotud haigused · Trahoomehk silmamarjad, leismanioos · Vees elavad haigustekitajad · Skistosomoos, drakunkuloos · Veega seotud putukad · Aafrika tsupanomoos ehk unitõbi, malaaria, filarioos ehk niitustõbi, onkotseriasis, kollapalavik, Denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST · Alumiinium Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas.
Levinud üle maailma, haigus sagedasem suvel. Haigused. Määrab: viiruse serotüüp, doos, koetropism, sisenemisvärat, vanus, sugu, tervislik seisund, rasedus. Inkubatsiooniaeg 1-35 päeva, sõltuvalt viirusest, koest, vanusest. Hingamisteede puhul inkubatsioon lühim. Polioviirusinfektsioonid. Harvemad vaktsiinide tõttu. Võivad esineda vaktsiinindutseeritud haigused pereliikmetel (fekaaloraalselt). A) asümptomaatiline haigus (oropharynx, soolkond); B) abortiivne poliomüeliit (spetsiifikata palavikuga, väsimusega, valusa kurguga, oksendamisega 3-4 päeva pärast kokkupuudet); C) aseptiline meningiit (1…2% polioviirustest. Seljavalu, lihaskrambid + B) sümptomid); D) paralüütiline polio (0,1…2,0%. Tekib 3…4 päeva pärast kerge haiguse taandumist, viirus levib verest eessarve rakkudesse, aju motokorteksisse.) Eestis oli viimane juht 1961, Euroopa kuulutati vabaks 98. Coxsackie- ja echoviirused
tööriided, patsiendi voodiriided, protseduuridel kasutatav tekstiil, väga määrdunud voodipesu). Must pesu asetada kohe õigesse kotti, et vältida hilisemat musta pesu sorteerimist. Nakkusohtliku pesu käsitsemine Pesu on nakkusohtlik järgmiste nakkushaiguste korral: · vere kaudu levivad nakkused; · ägedad soolenakkused · lahtine tuberkuloos; · difteeria; · zoonoosid (katk, siberi katk); · poliomüeliit; · hemorraagilised palavikud. Nakkusohtlik pesu tuleb tekkekohas panna pesutemperatuuril sulavasse kotti. Nakkusohtliku pesu käsitsemisel tuleb kanda ühekordselt kasutatavaid kaitsekindaid ja kilepõlle või katsekitlit, mis tuleb peale kasutamist koheselt panna bioloogilistesse jäätmetesse. Koti mahust tohib täita maksimaalselt ½ -ni, et saaks kotisuu korralikult sulgeda ja kott ei puruneks liigse raskuse all. Pesukotte ei tohi asetada põrandale. Pesu ja pesukotte ei tohi võtta
difteeria, polüneuriidi tagajärjel tekkinud hingamisteede halvatus – põletikud/abstsess suuõõne piirkonnas Koolilapsed Asthma bronchiale Pneumoonia Epiglotiit Mürgistused Südamepuudulikkus Poliomüeliidi, difteeria, polüneuriidi tagajärjel tekkinud hingamisteede halvatus Epiglotiit – kõripealise põletik 264 Müokardiit – südamelihase põletik Poliomüeliit – lastehalvatus (viirushaigus) Polüneuriit – perifeerse närvisüsteemi põletik Diferentsiaaldiagnoosiks vajalikud näitajad Vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“. Vanus Hingamishäire algus: o äkki (astmahoog, pneumotooraks, võõrkeha aspiratsioon, larüngospasm), o aeglaselt (krupp, bronhopneumoonia, interstitsiaalne pneumoonia)? Hingamisheli (striidor):
annaabi.ee 
