Petšorini iseloomustus (0)

Petšorini iseloomustus
Petšorin oli auahne vene sõjaväelane, kes sõdis Kaukaasias tšerkesside vastu. Petšorinil olid vurrud, valged hambad ja pruunid silmad. Ta oli usaldatav, kuna ta täitis oma lubadused . Näiteks siis, kui ta tegi Azmat’iga kokkuleppe. Tundub, et Grigoril ei olnud elus eesmärki, sest kõik, mis ta tegi, oli mõttetu ja ei viinud kuhugi . Ta lihtsalt lasi tuulel end kanda ja vaatas , mis juhtub. Grigorile oli tegutsemine vajalik, kuid see ei toonud kellelegi kasu ja ei viinud kuhugi. Seda sellepärast, et ta ei teinud midagi südamega, vaid muuseas . Sellepärast oligi ta üleliigne ja mõttetu mees. Petšorini jaoks oli minevik ajalugu ja mitte tähtis. Näiteks kui ta uuesti Maksim ’iga kohtus, ei teinud ta sellest suurt numbrit ja tahtis kiiresti lahkuda. Seega ta ei pidanud sõprusest suurt lugu ja oli südametu, kuna haavas kulmu kergitamatagi lahkumisega Maksimõts’i. Tal ei olnud elus kindlat armastust, vaid rändas ühe naise „sülest“ teise. Armastus oli talle lihtsalt meelelahutus . Siiski natuke oli ta ka armastav. Nimelt alguses, kui naisega kohtus, oli Petšorin tema jaoks nõus kõike tegama. Seda näiteks Bela ’ga kohtumisel , aga lõpuks, kui naine teda ära tüütas, ei pannud ta armastatut enam tähele ja muutus ükskõikseks. Pärast lahkuminemist otsis mees endale uue seelikukandja. Raamatus aga leia ühtegi tõendit, et Grigori oleks kedagi armastanud, sest ta ei ole oma armastust ühelegi naisele avaldanud.