takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ning pedagoogidel puuduvad koge- mused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Ka Eestis pole olukord erinev. Eesti koolide eespool vii- 6 Eessõna datud uuringu põhjal tunnistavad seda vajakajäämist nii koolijuhid, peda- googid kui ka koolipsühholoogid. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel. Kuigi meie kirjastused on välja andnud mitmeid andekale lapsele pü- hendatud tõlkeraamatuid – siinkohal sügav kummardus emeriitprofessor Inge Undile esimese eestikeelse seda ainest süsteemsemalt käsitlenud raa- matu “Andekas laps” (2005) eest –, on teema oma mitmetahulisuses üsna ammendamatu. Asetades rõhu andeka lapse isiksusega seonduvale, aitab käesolev raamat loodetavasti seda pilti avardada.
Need mõjutused on algselt pärilikud. Näiteks teatud anded on sünnieelselt saadud pärilikul teel oma vanematelt. Väliste mõjurite all mõeldakse eelkõige sotsiaalseid arengufaktoreid. Nendeks on erinevad ümbruskonna mõjutused, mis on täiendatud kogemustega oma välismaailmast ja iseendast. Piir pärilike ja mittepärilike mõjurite vahel on segane. Muutused maailmas toovad kaasa muutusi meie sisemuses. Näiteks tüdruk, kes oma olemuselt on rõõmsameelne toob kaasa positiivse pöördumise tema poole, sellega kinnitame tugevamalt veel tema usaldust, et taoline käitumine väärib tunnustust. Koos sellega tugevneb tema eneseusaldus ja ta katsub sagedamini nii käituda, ta on usaldavam kui laps, kellel pole niisugust usaldust tekkinud.
Ma tahan tänada oma abi- teineteist heas ja halvas vastastikku mõjutavad. Õpetaja „kontrolli“ ja juhirolli mõtestatakse kaasat Lorat – lähimat sõpra ja kaasõpetajat – kes andis mulle aina tuge ja talus paberikuhjasid nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
kordusküsimused. Rohked illustratsioonid igapäevasest tööst aitavad paremini mõista tekstis toodut. Õpiku lõpus on võtmesõnade register, koos vastava peatüki äranäitamisega, mis hõlbustab konkreetse teema otsingut. Iga mahukama peatüki lõpus on lühem, teemat kokku võttev osa, mis aitab kõige olulisemast lihtsalt aru saada ja see meelde jätta. Õpiku koostajad on maksimaalselt püüdnud kasutada meie meditsiinikultuurile iseloomulikku ladinakeelset erialaterminoloogiat, andes igas peatükis nendele ka eestikeelse vaste. See hõlbustab erakorralise meditsiini tehnikutel paremini aru saada oma patsientide diagnoosidest ja raviprotseduuridest ning ka ise neid termineid õigesti vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele
uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest
tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud. Kuid sellises ,,olematuses" tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust. Joonis 14 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi. http://assets4.bigthink.com/system/idea_thumbnails/47672/original/brain%20internet%20SS.jpg?1348433212 Inimese teadvuse päritolu on looduslik, mitte tehislik. Kuid kui inimese taju tunnetab enda teadvuse seost Universumi reaalse olemusega, siis sellest tekibki tal uus ja imetabane
on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et seda ei ole tegelikult olemas. See tähendab seda, et kõik, mida me näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon. See tuleb otseselt välja ajas rändamise teooriast. Kuid sellises ,,olematuses" tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime. 15 Joonis 13 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi. http://assets4.bigthink.com/system/idea_thumbnails/47672/original/brain%20internet%20SS.jpg?1348433212 Teadvuse päritolu on looduslik, mitte tehislik. Kuid inimese taju tunnetab enda teadvuse seotust Universumi reaalse olemusega. Sellest tekibki tal uus ja imetabane teadvuslik seisund, millest on lähemalt kirjas Unisoofia valdkonnas
Kõik kommentaarid