Signe Vois Grappa Mis on grappa? Itaalia viinamarjabrändi Kange jook Trendijook grappa Itaalia rahvusjook Grappa- Puskar Noor kvaliteet Enne pudeldamist lahjendatakse 40 kraadini Destilleeritakse üks kord Aroom meenutab nahka Värvus Igasugu maistega grappasi Kehv kvaliteet Tipp- grappa Võrreldamatu teiste grappadega Vintage grappad Pehme Aprikoosiarmoomi ja maitsega Ei ekspordita Valmistamine Ühest või mitmest viinamarjasordist Sort märgitakse pudelile Vähemalt 85% Nõuab head ettekujutust Pole nautimiseks Valmistada saab teisi jooke Serveerimine Toatemperatuuril Klaas väike, kitsa kaela ja tulbikujulise põhjaga Nooremad grappasi serveeritakse jahutatult Liköörid-alati jahutatult Sobivad hästi kohvi kõrvale Kust saab? Eestis tuntakse grappasid vähe Itaalia tootjate Jacopo Poli ja Cesari grappad Lõuna-Aafrika Giorgio Dalla Cia Meerlusti Kõrge hind- usaldusväärne garantii Külmarohi
greipimaitselised, toonikud ning laimimaitselised. Kali on käärimise teel saadud alkoholi vaba jook. Energiajoogid on vitaminiseeritud sisaldavad tauriini ja ergutavad kesknrvisüsteemi. Spordijoogid sisaldavad mineraale, need ei ole karboniseeritud. Alkoholivaba õlu ei kõlba juua. · sampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas kindlatest viinamarjasortidest. ampanja valmistatakse Chapagne'i maakonnas prantsusmaal. · kolmest viinamarjasordist. · kindla valmistusmeetdiga. vahuveine valmistatakse kolmel meetodil · sampanja meetod ehk traditsioniline meetod · Charmat meetodil mille puhul teine kääritamine toimub uurtes mahutankides · Jätkuvmeetodil mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku · veini gaseerimise meetodil.
millel on selgesti tuntav vaigumaitse. Hommikusöögilaud Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud kanget jooki, mille kõrvale võetakse vaid viil lauasaia või mõni kuivik. Päevane söögiaeg algab kella kahe paiku ja kestab umbes tunni, õhtune algab umbes kell kümme ning võib venida hiliste öötundideni. Laual on aastaajale vastavad puuviljad, rikkalikult on meloneid, aprikoose ja virsikuid ning kindlasti ka mitmed Kreeka enam kui kolmesajast erinevast viinamarjasordist. Pakutakse ka magusaid küpsetisi, mis reeglina on omased vaid antud paigale ega ole mujal tuntud. Kreeka söömaajast õige naudingu saamiseks aga unustage eelkõige rutt ning mõnulege iga pakutava roa juures. Ja kui tuju tuleb, ärge kõhelge, vaid tõuske lauast ja tantsige sirtakit. Kui annate end jäägitult kaasakiskuva muusika, kauni looduse ja hea seltskonna meelevalda, saab teile osaks unustamatu kogemus kreeka kuulsast söögikultuurist.
Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses. Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist valge. Fiano ladinakeelne nimi väljendab kõige paremini sordi kaasasündinud omapära: küpsed marjad on äärmiselt aromaatsed ja nii magusad, et korje-eelne põld meelitab kokku mesilasi Läbi Avellino tasandiku Rooma suunduav tähtsaim antiikaegne maantee Via Apia ladina keelsetest sõnadest, mis tähendab "mesilaste maantee" , mille nimi on seotud sama looga, kuna teeäärsed veiniaiad meelitasid kokku häirivas koguses putukaid.
Täidlusaste Valged veinid Täidlane kerge, õhuke kuivad Magususaste magusad Roosat veini e rose-veini valmistatakse punasest viinamarjadest, leotades viinamarjakesti lühikest aega viinamarjamahlas. Šampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas, kindlatest viinamarjasortidest ja kindla valmistusmeetodiga. Šampanja on valmistatud: • Champagne´i maakonnas Prantsusmaal • kolmest viinamarjasordist (valgest Chardonnay´st, punastest Pinot Noi´r st ja Pinot Meunier`ist), • kindla valmistusmeetodiga. Kasutatav valmistusmeetod on Methode champenoise: • aastakäikude veinid segatakse omavahel ja pudeldatakse; • pudelitesse lisatakse pärmi ja suhkru segu, et algaks teistkordne käärimine; • pudelid suletakse ajutise korgiga ja pannakse laagerduma; • pärast laagerdumist paigutatakse pudelid spetsiaalsetesse liiguvad pudeli kaelaossa ja
DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid
Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend
grappaga isegi võrrelda. Sellised on näiteks aastakäigu- ehk vintage grappad. Kui neid kaht kõrvuti degusteerida, siis võiks arvata, et need pole omavahel üldse sugulased. Vintage grappa on pehme, aprikoosiaroomi ja -maitsega. Sellised haruldused tavaliselt ekspordiks ei lähe, sest tootmiskogused on niivõrd väikesed. Pudelid on tootjalt enamasti juba ette ära tellitud. Pudel sellist jooki maksab 1000 krooni ringis. Grappad võivad olla valmistatud ühest või mitmest viinamarjasordist. Sort märgitakse pudelile, kui jook on valmistatud vähemalt 85 ulatuses ühe sordi viinamarjadest. Segu- grappa pudelile märgitakse sort, kui mõne sordi sisaldus on joogis vähemalt 15. Üldiselt nõuab grappast maitsete ja aroomide tabamine head ettekujutust, arvab Viru tänaval asuva Veinipööningu joogiasjatundja Rainer Konksi. Grappa eesmärk polegi niivõrd nautlemine. Peamise eesmärgi täidab jook digestiivina ning ta kuulub lahutamatult Itaalia köögi juurde.
viinamarja kestad 12 kuni 36 tunni jooksul. Kahvatupunaseid veine, mis on samuti roosad, tehakse tumedast viinamarjast, kasutades valge veini valmistamise tehnoloogiat. Näited: Ocean Bay Rose, Franzia Rose, Estrella Rosado Sampanja Kõige kuulsam kihisev vein on sampanja, mis on pärit Prantsusmaalt, Champagne piirkonnast, mida valmistatakse kahest punasest (Pinot Noir, Pinot Meunier) ja ühest valgest viinamarjasordist (Chardonnay) ja mis oma nime (Champagne) on saanud piirkonna järgi. Näited: Mumm Demi-Sec, Deutz Brut Classic, Dom Preignon Vahuvein Methóde champenoise on traditsiooniline vahuveini valmistamise meetod, mis annab veinile tema täidluse, elegantsi ja tagab pikalt kestva gaasilisuse. Meetodi omapära on selles, et noor vein kääritatakse, villitakse tugevasse paksemast klaasist pudelisse, lisatakse pärmi ja suhkru
5 Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud kanget jooki, mille kõrvale võetakse vaid viil lauasaia või mõni kuivik. Päevane söögiaeg algab kella kahe paiku ja kestab umbes tunni, õhtune algab umbes kell kümme ning võib venida hiliste öötundideni. Laual on aastaajale vastavad puuviljad, rikkalikult on meloneid, aprikoose ja virsikuid ning kindlasti ka mitmed Kreeka enam kui kolmesajast erinevast viinamarjasordist. Pakutakse ka magusaid küpsetisi, mis reeglina on omased vaid antud paigale ega ole mujal tuntud. Kreeka söömaajast õige naudingu saamiseks aga unustage eelkõige rutt ning mõnulege iga pakutava roa juures. Ja kui tuju tuleb, ärge kõhelge, vaid tõuske lauast ja tantsige sirtakit. Kui annate end jäägitult kaasakiskuva muusika, kauni looduse ja hea seltskonna meelevalda, saab teile osaks unustamatu kogemus kreeka kuulsast söögikultuurist.
Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist Hape ja tanniin võimendavad teineteist Veinis leiduvad happed Õunhape-tugeva maitseline Piimhape-pehme maitsega Viinhape-tekib peale fermentatsiooni Sidrunhape-tagab hea happesuse veinis Äädikhape-annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob aroome paremini esile Merevaiguhape-annab kibedust, soolasust Tanniinid, parkhapped. Sisaldavad fenoole, kestast, puidust, jne Noortes rohkem kui arenenud veinides Väheneb veini küpsedes Rohkus sõltub valmistamismeetodist
3. Müller Thurgau on maailma esimene hübriidviinamarjasort, mille loojaks on Austria Arst Müller. Ta ristas omavahel Sylvaneri ja Rieslingi soovides saada Rieslingi kvaliteedi ja Sylvanerile iseloomuliku varase valmimisega sorti. Ootused päriselt ei täitunud, kuna Sylvaneri omadused siiski domineerivad. Veinid Müller Thurgaust on väga aromaatsed, parfüümsed kuid nendes puudub Rieslingile omane sügavus ja nüansirikkus, aga samas sobivad sellest viinamarjasordist veini väga paljudele ja nii on ta üsna populaarne sort Saksamaal. 4. Kerner on eriline selle poolest, et ristatud on valge viinamari punasega - Riesling Trollingeriga. Trollinger on ka Itaalias kasvatatv sort, seal nime Schiava all. 5. Scheurebe on veel üks Rieslingi ja Sylvaneri ristand, aga vähem levinud kui esimesed kolm sorti. Punased veinid ei ole Saksamaa puhul praktiliselt kunagi meeldejääv maitsmiskogemus mõnede üksikute eranditega
Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: 1. viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. pressimine-purustamine 3. fermenteerimine e kääritamine 4. filtreerimine e selitamine 5. laagerdamine e järelküpsetamine 6. villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend
Hispaania veinid SISSEJUHATUS Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid
valge vein Chablis on valmistatud Chardonnay´st, lisaks on ta ka täidlase valge veini Montrachet aluseks. Chardonnay on pärit Burgundiast, kuid levinud edasi kõikjale ning kasvab nüüdseks edukalt lausa viiel kontinendil ning temast saadakse suurepärast veini. Sõltuvalt veinivalmistamise tehnoloogiast võib vein olla kas väga kerge või siis ülimalt täidlane see sort võimaldab pea kõike. Ja kes veel ei tea, siis Chardonnay on üks kolmest peamisest viinamarjasordist, millest valmistatakse shampanjat. · Välimus: kahvatukollasest tumekollaseni (vana kuld). · Lõhn: tsitruselised, melon, vanill. · Maitse: väga vahelduv ja sõltub piirkonnast. Võib olla terav ja mineraalne, samuti pehme ja täidlane aga ka nn õline. · Tekstuur: tihke, vahel ka nõtke ja lopsakas. · Peamised piirkonnad: Burgundia, Champagne, Languedoc; California, Oregon, Washington;
DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid
Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud kanget jooki, mille kõrvale võetakse vaid viil lauasaia või mõni kuivik. Päevane söögiaeg algab kella kahe paiku ja kestab umbes tunni, õhtune algab umbes kell kümme ning võib venida hiliste öötundideni. Laual on aastaajale vastavad puuviljad, rikkalikult on meloneid, aprikoose ja virsikuid ning kindlasti ka mitmed Kreeka enam kui kolmesajast erinevast viinamarjasordist. Pakutakse ka magusaid küpsetisi, mis reeglina on omased vaid antud paigale ega ole mujal tuntud. Kreeka söömaajast õige naudingu saamiseks aga unustage eelkõige rutt ning mõnulege iga pakutava roa juures. Ja kui tuju tuleb, ärge kõhelge, vaid tõuske lauast ja tantsige sirtakit. Kui annate end jäägitult kaasakiskuva muusika, kauni looduse ja hea seltskonna meelevalda, saab teile osaks unustamatu kogemus kreeka kuulsast söögikultuurist.
DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid
mahlakas. (70.-) Szeremley Domaine Szeremley, ka Szent Orbàn Winery, veinimeister Huba Szeremley toodab Badacsonyi piirkonna vulkaanilistelt ja päikesekuumadelt mägedelt head veini, millest meil saada Riesling Selection, Pinot Gris ja Pinot Noir. Samalt tootjalt pärineb ka ürdine- vürtsine Badacsonyi Keknyelü (ainult selles regioonis viljeldav haruldane aromaatne ja võrtsikas viinamarjasort), kallis (400.-) külluslik botrytis-vein viinamarjasordist Zeusz. Domaine Szeremley Riesling Selection (2005) : Rieslingi ja Olaszrizlingi segu : mineraalne Rieslingi aroom, milles laim ja aprikoos. Maitse värske, elav, mahlakas, tajutav virsik ja greip, lõpus mineraalset lubjakivist nooti. (85.-) Huba Szeremley Badacsonyi Pinot Gris/Szürkebarat (2005) : aroomis ürdid ja vürtsid, veidi virsikut ja valget pipart. Maitse täidlane, vürtsikas, selles paprika ja tüümian, koirohtu ja kollast ploomi. Pikk piprane lõpp. (110.-)
Anna hinnang veini kvaliteedile ja küpsusele. Peamine pole see, kas vein sulle meeldib, vaid kas see on hea. ·TEKSTUUR Veinil on ka tekstuur, mida tajutakse kokkupuutel limaskestaga. Ka see on seotud paksusega, kuid ei ole sellega identne, samuti on see seotud happe ja parkaine laadiga. Väga hea Condrieu (vein, valmistatakse Prantsusmaal Rhõne'i orus Viognier' viinamarjadest) tundub suus viskoosne, peaaegu õline või võine. Viinamarjasordist Sauvignon Blanc tehtud Sancerre tundub aga märksa vähem siledana. STRUKTUURI MÕISTE Veini struktuuri moodustavad happesus, suhkur, mõrkjus (vahetevahel), parkaine (punastes veinides), alkohol, raskus ja tekstuur ning vahukord (vahuveinidel), samuti puuviljalõhna tugevus. Kõik need komponendid peavad olema tasakaalustatud - neid ei vaadelda eraldi, vaid suhtes üksteisesse. Näiteks peab suure suhkrusisaldusega veinidel olema ka happesust, et need poleks lääged
Lisaks neile maitsetele täiendavad või pakuvad omaette toiduelamuse vürtsid ning erinevad maitseained ja taimed, mis rikastavad maitsete maailma, mis muidu oleks suhteliselt kesine. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste, ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik, lk 81- 83 4.2. Valge veini kirjeldamise väljendid Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Heaks valgeks veiniks saab nimetada veini, millel on vastava piirkonna viinamarjasordist valmistatud veinile omane aroom ja sellega harmooniline maitse. Veel tõstab valge veini headust nn hinna ja kvaliteedi suhe paremas veinis on madalama hinna eest rohkem erinevaid meeldivaid aroome ja maitseid kui kallimal veinil. Mis aga annavad veinile aroomi ja maitse peamisteks teguriteks on kliima, milles valged viinamarjad on kasvanud ning loomulikult pinnas. Ei saa valmistada elegantset ja laia maitse ning aroomibuketiga Rieslingut või Pinot Noir'd
laialdaselt ka Lõuna- Aafrikas, Californias ja Austraalias. Furmint- Kirjeldatakse "tulisena", on suurepärane sort Ungari tokai valmistamisel ja sel on eeldusi lauaveinina. Garganega- Neutraalne sort, kuid Soaves valmistatakse sellest suurepärase tekstuuri ja karakteriga veine. Gewürztraminer- On vähehappeline tumeroosade marjadega mutatsioon Itaaliast pärit viinamarjasordist Tramini, mille nimetust mõnedes maades kasutatakse tänapäeval Gewürztramineri sünonüümina. See on viinamarjasort, millest valmistatud vein on kõige täidlasem valgete veinide hulgas. Veini aroom on väga parfüümne, selles on tunda mitmesuguste eksootiliste troopiliste puuviljade lõhna. Suure täidluse ja madala happesuse tõttu sobib neile, kes ei armasta kuivi veine nende happesuse tõttu.
Tähtis on ka reeglistik, mille järgi konjakit valmistada võib. Konjaki valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas Charentes'es ja väikeses osas Deux Sevres'is. Samuti omab reeglistiku puhul tähtsust asjaolu, et fermenteerimise ajal ei tohi lisada suhkrut ega tehispärmi. Konjaki algvein valmistatakse ainult kolmest kindlaksmääratud viinamarjasordist: · Ugni Blanc, · Colombard ja · Folle Blanche. Igal konjakipudeli etiketil on markeering, mis vastab antud konjaki valmistamisel kasutatud kõige noorema komponendi vanusele. Kuna seadusega on kehtestatud igale markeeringule vastav miinimumvanus, siis tuntud tootjad kasutavad peaaegu alati oma lõpptoodangus tunduvalt vanemaid komponente: V.S. (Very Special) minimaalselt 2,5 aasta vanune konjak; V.S.O
Kõige sagedamini segatakse seda sorti Semilloniga. MERLOT See kõige enam kasvatatud sort Bordeaux´s, kus seda veinivalmistamisel harilikult Cabernet Sauvignon segatakse. Viimane annab Merlot´le, mille marjad on vähese happesuse ja parkainesisaldusega, iseloomukindluse ja segamise tulemusel lisandub muidu kalgile veinile küllastust ja pehmust. Segamata Merlot´- veinid on tavaliselt pehmed ja lihtsad, nende maitse meenutab ploome ja puuviljakooki. SEMILLON Sellest mitmekülgsest viinamarjasordist tehakse erinevaid valgeid veine (kuivast väga magusani), eriti silmapaistvad on Austaaliast ja Bordeaux´st pärit veinid. Sémilloni kasutatakse teiste sortidega segatult, harilikult koos Sauvignon blanci, aga ka Chardonnay´ga. Kuivad segatud veinid on parimad noorena, kuid mõned magusamad veinisordid võivad aastatega oluliselt paraneda. Sémillon on võib-olla parim, kui ta on nakatunud väärishallitusest, andes selliseid kuulsaid dessertveine nagu Sauternes ja Barsac
Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend
Veinid sisaldavad 6,5...22% etanooli, 0,5...30% suhkruid, 0,5...1,6% orgaanilisi happeid, värv-, park-, mineraalaineid, mikroelemente, aminohappeid, fenoole, aroomiaineid, vitamiine, samuti käärimise kõrvalsaadusi (metanool, puskariõlid, aldehüüdid, estrid). Laagerdumise ja vananemise käigus veini koostis ja omadused muutuvad. Veinide liigitamise alused. Tooraine alusel liigitatakse veinid sordi ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valmistatakse kindlast viinamarjasordist ja tavaliselt kannavad nad ka selle sordi nime. Värvuse järgi liigitatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rose veinid, üldreeglina seda nime ei tõlgita). Valged veinid saadakse puhta viinamarjavirde kääritamisel. Punaseid veine saadakse tumedamatest (punase, lilla või sinise koorega) viinamarjadest, kusjuures algul toimub käärimine koos kestade ja seemnetega. Käärimise käigus lähevad kestas leiduvad värvained üle tootesse. Rose veinide
ja seetõttu kibedad. Maitsestamiseks kasutatakse lagritsat, kalmust, rabarberit, ingverit, kaneelikoort, sidrunikoort, aniisiseemneid, kardemoni, muskaati, vaniljet, koirohtu, tammekoort, naistepuna jne. Brändid ehk laagerdatud veinidestillaadid. Valmistatakse viinamarjaveinist. Tuntumad brändid on konjakid. Konjakid: on veinidestillaadid, mis laagerdatakse tammevaatides, valmistatakse kindlas piirkonnas Prantsusmaal, valmistatakse kolmest kindlast viinamarjasordist, destilleeritakse 2 korda, laagerdatakse kindla piirkonna tammedest valmistataud tammetünnides. Konjakid jaotatakse kvaliteedi järgi kolme klassi: V.S. - segus kasutatav veinidestillaat ei tohi olla alla 2,5 aasta vana. V.S.O.P. - segus kasutatav veinidestillaat ei tohi olla alla 4 aasta vana. X.O. - segus kasutatav veinidestillaat ei tohi olla alla 6 aasta vana. Liköörid. Liköörid on maitsestatud alkohoolsed joogid. Need sisaldavad
annaabi.ee 
