...................................................................6 PINDAINED....................................................................................................................................13 PIDAMISE MÄÄRIMINE................................................................................................................16 PIDAMISMÄÄRDED......................................................................................................................19 ,,START"- KLIISTRID......................................................................................................................23 KIIRMÄÄRDED................................................................................................................................27 1 SISSEJUHATUS Nii suusad kui ka lumelaud on spordivahendid,mis parima toimivuse tagamiseks nõuavad pidevat hooldust.
Viimistlus materjalid Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid Liimid:Värvides ja pahtelsegudes sideainena, Maalriliim: Valmistatakse nahajäätmetest nende liimolluse väljakeetmise teel Laudsepaliim on puhtam ja kvaliteetsem, kasutatakse puitdetailide liimimisel. Kaseliinliimi valmistatakse kuivatatud piimvalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga.Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest,kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks Vaikliimid koosnevad lahusti...
PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTADA MUSTRI SOBIVUST HANKIMISEL JA LAHTILÕIKAMISEL ÜLEKATTEGA TAPEETIMISEL ALUSTADA AKNA POOLT HANKIDA KOGU VAJAMINEV KOGUS TAPEETI KORRAGA TAPEEDILIIM EHK KLIISTER LIIMIMISEKS KASUTATAKSE KLIISTRIT. 1. VALMIS KLIISTRID JA LIIMID 2. KUIVAD KLIISTRID 3. EELKLIISTERDATUD TAPEEDID 4. TAIMSETEST LIIMIDEST VALMISTATUD KLIISTRID KLEEPIMINE KLIISTER KANTAKSE TAPEEDIPAANILE - PABERTAPEET - PABERALUSEL VINÜÜLTAPEET KLIISTER (LIIM) KANTAKSE SEINALE - KLAASKIUDTAPEET - MERIROHU- EHK BAMBUSTAPEET - VINÜÜLTAPEET - PVC SEINAKATE - KANGASTAPEEDID - STRUKTUURTAPEET LIIM TAPEEDILE KLIISTER KANDA ÜHTLASE KIHINA KOGU TAPEEDIPAANI ULATUSES PEALE KLIISTERDAMIST MURDA PAAN KUMMASTKI OTSAST
Põhjamäärde pealekandmine 1. Puhasta suuskade pidamisala vanast määrdest metalltsikli, määrde-eemaldusvedeliku ja kuivatuspaberiga (kiudpaberiga). 2. Karesta pidamisala lihvpaberiga ( karedus 100-150). Uute suuskade puhul alusta tegevust alles sellest punktist. 3. Hõõru põhjamääret pidamisalale. 4. Kinnita põhjamääre kas korgiga hõõrudes või siis määrderauaga soojendades. PIDAMISE MÄÄRIMINE KLIISTRITEGA 1. Märg, kare ja jäine lumi- Kliistrid Punane Special Violett Universal Wide (+10...+2C) (+2...-2C) (0...-5C) (+10...-5C) Märg või jäine lumi nõuavad pea alati kliistritel põhinevat pidamise määrimist, kuna tahked purgimäärded pole piisavalt pehmed ja sitked, et kaua sellistes tingimustes vastu pidada. Start kollektsioonis on väga hea valik erinevaile tingimustele sobivaid kliistreid. Kliistri pealekandmine: 1
graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena. · Laudsepaliim (kondiliim) on puhtam ja kvaliteetsem. Kasutatakse puitdetailide liimimisel. · Kaseliinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatakse pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. · Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: · PVA- · EPO- · fenool-aldehüül- · ja polüuretaanliimid Saab liimida peaaegu kõike (ka metalle). Lakid, värvid · Lakkideks ja värvideks nimetatakse sellised vedelal kujul esinevaid kooslusi,
eesmärgid on: 1) konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest 2) konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ka kergemini puhastavaks 3) konstruktsioonide muutmine nägusamaks 2. Viimistlusmaterjalid jagunevad: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. 3. Liimid: maalriliim (liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena), laudsepaliim (puitdetailide liimimisel), Kaseiinliim (värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel), kliistrid (tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks), vaikliimid (liimib kõiki materjale, ka metalle) 4. Naturaalvärnits saadakse kuivava või poolkuivava taimeõli kuumutamisel kuni 200'C juures ja kuumast õlist õhu läbipuhumisel, mille tulemusel õli oksüdeerub. Tehisvärnitsa põhikomponentideks on mingi sünteetiline vaik ja lahusti. Ei sisalda taimeõlisid. 5. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi,
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
vahesid. Ümara kujuga jääterakesed moodustuvad kristallide vahelduval sulamisel ja jäätumisel. 2.5. suusamäärded Igale ilmale ja lumele sobivat suusamääret ei ole. Seetõttu kuulub määrdekomplekti hulk mitmesuguseid määrdeid. Traditsioonilisi määrdeid on kasutatud aastakümneid. Tänapäeval nimetatakse nid pidamismääreteks ja neid kasutatakse klassikalise tehnika suusatamisel. Konsistentsilt on on nad tahked, pooltahked ja vedelad e. kliistrid. Liikide eristamiseks ja kasutamise hõlbustamiseks on määrded erinevat värvi. Tahked määrded: Heleroheline – tavaliselt väga külmades oludes, temperatuuril -10 kraadi ja külmem; Tumeroheline – keskmise pakasega, -5…-15 kraadi; Sinine – mõõduka pakase korral, -2…-10 kraadi. Seda määrrt kasutatakse meie mõõdukalt külmas kliimas kõige sagedamini; Pooltahked määrded: Lilla – niisketes oludes muutuva lume korral, kui õhutemperatuur on mõne kraadiga miinustes
-pärasoole limaskesta ärritus ja sellest tulenev defikatsiooni sooleseina -pikaajalisel manustamisel või areneda pärasoole põletik, tekkida spasmid ja valud Võimalikud vead: -pärasool ei ole tühi ja ravim ei saa imenduda -patsient tõuseb liiga ruttu, ravim võib väljuda -märgata soole limaskesta ärritust -ravimit ei viida piisavalt sügavale -manustatud vedeliku temperatuur ei ole sobiv Ravimvormid: raviküünlad e suposiidid, kapslid, salvid, klismad, kliistrid Supposiid: reeglina koonusekujuline, kehatemperatuuril sulav, kehaõõntesse manustamiseks mõeldud ravimvorm. Säilitada tuleb jahedas kohas. Ravimküünlad imenduvad paikselt võivad imenduda ja anda üldise toime. Parim aeg ravimküünla manustamiseks on siis kui patsient on soolestiku tühjenenud. Soolestiku alumine osa peaks olema tühendatud. Kasvõi kliistri või defikatsiooni esile kutsuvad supposiiti kasutades. Vastasel korral on suur tõenäosus, et ravim
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
