vältimiseks. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub. Kompensaatorid asetasin mudeli kõrgeimasse kohta ja võimalikult kaugele toitekanalist ja nagu eelnevalt mainitud asub läbivavas kärn. Peale püstkanali valmistamist on mõtekas tema ülemisse otsa valamise hõlbustamiseks teha valulehter. Joonis 3 Vormi eksiis 1. ja 2. Vormikastid 3. Vormisegu 4. Püstkanal 5. Kärn 6. Vormi eraldustasand 7. Tõusukanal 8. Kompensaator (valupea) 9. Toitekanal 10. Valulehter 4. Antud valuprotsessi iseloomustus Valandite täpsus ja pinnakaredus oleneb suuresti vormi valmistaja oskustest, kui vorm pole piisavalt kõvasti kokkusurutud, siis võib vorm kokkuvajuda ning mudeli jäljendi pindadele mustuse jätmine põhjustab halva pinnakareduse. Täpsus oleneb ka kui vähe on lastud kahel vormi poolel üksteise suhtes nihkuda. Võrreldes teiste tehnoloogiatega on see vormimis viis üpriski odav, seda isegi väikestes kogustes
..1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde. Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, juga- või trummelpuhastus. Jugapuhastamisel töödeldakse valandite pinda haavlijoaga. Martin Raba Trummeldamisel puhastatakse suhteliselt väikeste valandite pind puhastamine abrasiivmaterjaliga täidetud pöörlevas trumlis. Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod sel viisil toodetakse ligikaudu ¾ kõikidest valanditest.
Detailide etteandmine toimub mööda konveierit. 11. Valtsmasinaid kasutatakse tasapinnaliste detailide viimistlemiseks. Valtsmasinaga on võimalik peale kanda peitse, pahtleid, krunte, lakke ja värve. Valtsmasinad koosnevad kummiga kaetud pealekandevaltsist, metallist doseerimisvaltsist, valtside vastu toetatud nugadest ja konveierist. 12. Valumasina töö põhineb viimistlusmaterjali pealekandmisel n-ö valukardina abil. Valumasina peamisteks osadeks on konveier ja valupea. Valumasinaga töötamisel on materjalikadu minimaalne, sest detailidest mööda langenud viimistlusmaterjal kogutakse kokku ning suunatakse tagasi ringlusesse. 13. Töödeldavatele detailidele on võimalik viimistlusmaterjali peale kanda ka jugadega. Joad suunatakse detailidele kas horisontaalselt läbi statsionaarse torustikesüsteemi või vertikaalselt läbi detailide all edasi-tagasi liikuva torustikesüsteemi. Detailidelt maha
samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse.Peale kahanemistühiku ja -poorsuse võivad valandi terviklikkust rikkuda ka gaasitühikud. Gaasitühikute vältimiseks kasutatakse peamiselt selliseid meetmeid nagu vedelmetalli gaasisisalduse vähendamine (näiteks sulametalli vaakumeerides) ning valuvormi gaasiläbilaskvuse suurendamine. Gaasiläbilaskvus, mis iseloomustab valuvormi materjali võimet läbi lasta vormiõõnsuses olevaid või moodustuvaid gaase, on vormimaterjali peamisi omadusi liivvormvalus (vt. p. 2.2.3)
mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1
tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Sele 2.1. Malmi ja terase ning terasest valtsprofiili tootmine 50 püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit).
annaabi.ee 
