Üldandmed Aatomnumber: 31 Aatommass: 69,723 Oksüdatsiooniaste: III, (I) Elektronegatiivsus: 1,81 Sisaldus maakoores: 18 g/t Sulamistemperatuur: 29,8 oC Keemistemperatuur: 2227 oC Tihedus: 5,9 g/cm3 Levimus, avastamine Haruldane, looduses hajutatud element, maakoores levimuselt 34. kohal. Esineb Zn-, Pb- ja Al-maakides, kivisöes. Avastas L. de Boisbaudran 1875. aastal spektroskoopilisel meetodil, uurides Zn- mineraali sfaleriiti. Ga nimi tuleneb avastaja kodumaa ladinakeelsest nimest Gallia. Keemia ajaloos nimetatakse galliumi avastamist D. Mendelejevi perioodilisussüsteemi kinnitajaks, kuna tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja töötlema 4000 kg sfaleriidi tooret, millest ta sai 75 g metallilist galliumi. Saamine Ga jääb pära...
Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest Kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist (ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust) Paisuva vedelikuga võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas
Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. Meditsiinis leiab radioaktiivsus kasutamist haiguste diagnostikas ja ravis. Haiguste diagnoosimiseks sobivad paremini aatomituumad, mille radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on suhteliselt lühike ja mis kiirgavad mitte väga suure energiaga footoneid. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi isotoope (st aatommassi poolest erinevaid elemendi teisendeid): 18-F (fluor), 67-Ga (gallium), 99m-Tc (tehneetsium), 111-In (indium), 123-I (jood), 131-I (jood), 201-Tl (tallium) jt. Haiguste ravis rakendatakse suhteliselt pikema poolestusajaga isotoope, mis kiirgavad kõrge energiaga gammakvante (kvant tähendab jagamatut mikrohulka) ja/või korpuskulaarkiirgust: 32-P (fosfor), 60Co (koobalt), 68-Ga (gallium), 89-Sr (strontsium), 90-Y (ütrium), 153-Sm (samaarium), 186-Re (reenium) jt. Radioaktiivseid aatomeid kasutatakse meditsiinis kas suletud kiirgusallikatena
Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur mis saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Kui aine on vedelas olekus hakkab aine tahkuma kui aine on tahkes olekus hakkab aine sulama. Temperatuuri jahtudes võib tekkida alajahtumine, tahked ained üle ei kuumene. Lahused külmuvad alati madalamal temperatuuril, kui vastavad puhtad ained. Näiteks soolase merevee
Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3) Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. (3)
1.1 alumiinium, tina, plii, gallium, germaanium, indium, anitmon, tallium, vismut, poloonium. Nim nii, sest viimase kihi elektronid paiknevad p-alakihis. 1.2 nr80 kihid:2 8 18 32 16 6 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 4p6 4d10 4f14 5s2 5p4 nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega. D-metallid: kõvad ja kõrge sulamistemp, keskmise ja vähemaktiivsed metallid, õhu ja vee suhtes vastupidavad. 1.5Tina kasutatakse tinatatud plekist konservikarpide tootmisel, õnnevalamisel ja joodiste tegemisel. Tina on suhteliselt madala sulamistemperat...
24Kroom Cr 64 Gadolinium Gd 104 Rutherfordium Rf 25 Mangaan Mn 65 Terbium Tb 105 Dubnium Db 26Raud Fe 66 Düsproosium Dy 106 Seabor2ium Sg 27 Koobalt Co 67 Holmium Ho 107 Bohrium Bh 28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit 3OTsink Zn 70 fJterbium Yb 110 Darmstadtium Ds 31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc 36Krilptoon Kr 76 Osmium Os 116 Livermoorium Lv 37 Rubiidium ~: 77 Iriidium Jr 117 Tennessiin Ts
Transistorid Mis on Transistor Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige
Haprad metallid on mangaan, ruteenium ja antimon. Sulamistemperatuur Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt) ning kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C. Sulamistemperatuurid võivad olla väga erinevad, näiteks elavhõbe -39°C, kuid tseesium ja gallium, mis sulavad inimkeha temperatuuril (ehk 37°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium, kaalium ja naatrium. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergmetallideks (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks (üle 5000 kg/m³). Nii
Kahe keha temp. vahe iseloomustab seda, kui palju ühed osakesed kiiremini liiguvad. *Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter
+2 Mn manganese (II) Co+2 cobalt (II), cobaltous +3 all the IIIA elements exhibit the +3 state, but Tl exhibits +1 as well Fe+3 iron (III), ferric B+3 boron +3 Cr chromium (III) Al+3 aluminum +3 Ni nickel (III) Ga+3 gallium +3 Co cobalt (III), cobaltic In+3 indium +3 Au gold (III) Tl+3 thallium (III) Ti+3 titanium (III) Sc+3 scandium +4 all elements in IVA exhibit the +4 state, but some in IVA exhibit more than one state C+4 carbon Sn+4 tin (IV), stannic
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim
S Ülesanded · Vaskjuhet ( = 1,7 · 10-8 ·m), mille pikkus on 100 m ja diameeter 1,2 mm, läbib vooltugevusega 10 A. Kui suur on pinge selle juhi otste vahel? Takistuse sõltuvus temperatuurist · Juhi eritakistus sõltub temperatuurist: = 0 (1+t), kus 0 eritakistus temperatuuril 0 ºC takistuse temperatuuritegur Millal lambipirn tavaliselt läbi põleb ja miks? Ülijuhtivus · Gallium - 1.1 K · Aluminum - 1.2 K · Indium - 3.4 K · Tin - 3.7 K · Mercury - 4.2 K · Lead - 7.2 K · Niobium - 9.3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö · Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk
kuid keelutsoon on kitsas (E=13eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Keelutsooni laiust reguleeritakse põhiliselt lisandite viimisega pooljuhtidesse. Rakenduslikult on kõige tähtsamaks pooljuhiks olnud räni (Si), aga tähtsad on ka germaanium (Ge) ja gallium-arseen (GaAs). n - pooljuht · n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). · Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. p - pooljuht · p - pooljuht (aukjuhtivusega pooljuht) · Lisandi - boori aatomil on üks elektron vähem kui ränil - alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht (nn. "auk"), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest.
1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st. aatomite paiknemine. Kui soovitakse ühtlast kristallvõret, siis ei tohi lubada aines lisandeid, sest lisandid tekitavad oma kristallvõret ja struktuur muutub
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium.
et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi
Sümboliks on °R vahel ka °Ra. Rankine'i ja Kelvini kraad on omavahel seotud niimoodi: 1 K = 9/5 °R. Celsiuse kraadiga aga nii : 1 °C = 5/9 °R - 273,15 Erinevad termomeetrid Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C.[1] Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri
absoluutne null. Rankine skaala sümboliteks on °R vahel ka °Ra. 5 Pilt 3. Celsiuse ja Kelvini skaala võrdlus Termomeetrid Klaastermomeeter ehk vedeliktermomeeter (tuntud ka kui kraadiklaas) koosneb vedeliku anumast ja sellega ühendatud ühtlase läbimõõduga kapillaartorust. Anum täidetakse paisuva vedelikuga, milleks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium. Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga. Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter. Manomeeter ehk rõhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.
laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F 33, boor: B Elektronkate: Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv Elektron: Elektron on aatomi osa. Aatomituum: on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomtuuma osake, Nukloen, Prooton,Neutron: Aatomituum koosneb nukleonidest
temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. [1. ] Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter ehk klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks
Elektri- ja soojusjuhtivus alaneb järgmises järjekorras Hõbe vask kuld alumiinium raud Kõige halvemad elektrijuhid on plii ja elavhõbe. 5. Plastilisus Kõvadus vastupidavus kriimustustele Nt. kroom, nikkel. Tugevus vastupidavus painutustele Nt. antimon, mangaan. 6. Sulamistemperatuur Kergsulavad metallid Elavhõbe frantsium (27*) - tseesium (29*) - gallium (30*) - rubiidum kaalium naatrium ( 97*) 7. Magnetväli eristatakse 3 liiki metalle: a) ferrommagnetmetallid magneteeruvad nõrgas magnetväljas. Nt. raud, koobalt, nikkel. b) paramagnetmetallid magneteeruvad nõrgalt. Nt. alumiinium, kroom, titaan. c) dimagnetmetallid ei tõmba magnetit külge, tõukavad eemale. Nt. tina, vismut. Keemilised omadused 1
Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi
olenevusel temperatuurist. Termoelektrilisi termomeetreid, kus kasutatakse termopaari elektromontoorjõu temperatuurisõltuvust. Püromeetreid, milles rakendatakse kuumade kehade kiirgusomaduste olenevust temperatuurist. Temperatuuriskaalad. 3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. 4. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter
Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi
Alumiiniumil kui materjalil on teiste metallidega võrreldes terve rida eeliseid: kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes (tavatingimustes), hea elektri- ning soojusjuhtivus jpm. Oluline on ka alumiiniumi võrdlemisi madal hind (suure osa alumiiniumi hinnast moodustab tema tootmiseks kulutatud elektrienergia maksumus). Alumiiniumil kui materjalil on ka puudusi: pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes jt. Alumiiniumi analoogid on gallium, indium ja tallium. Indiumi ja tema hõbedasulameid kasutatakse spetsiaalsete reflektorite ja peeglite valmistamisel. Tina on jootemetalliks ning plii ja antimon kuuluvad autoaku koostisse. Germaaniumi kasutatakse peamiselt pooljuhttehnikas (pooljuhid on olulised telerites, arvutites, mõõteriistades jne). Kroom on teraste tähtis legeerimislisand. Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase
Vee keemilist töötlemist korrosiooni vähendamiseks nimetatakse vee stabiliseerimiseks. 17. Kuidas klassifitseeritakse vett keemilise koostise järgi? Tavaliselt jagatakse põhjavesi koostise järgi kolme rühma: karbonaatne (HCO3), sulfaadiline (SO4) ja kloriidiline (Cl) vesi. 18. Mida endast kujutab mineraalvesi? Mineraalsetele raviveele on omane selliste elementide esinemine, mis maakoore ülaosas on võrdlemise piiratud levikuga: plii, tina, hõbe, germaanium, arseen, molübdeen, gallium jt. Kõige vähem on mineraalvees kroomi, elavhõbeda, kulla ja talliumi ühendeid. 19. Millistest sooladest koosneb ookeanivesi ja milline on selle soolsus? Üldine soolsus on 3,5 % ehk 35g/l, Tegelikult sisaldab ookeanivesi praktiliselt kõiki elemente, kuid väga väikestes kogustes. -1
12 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. erakordselt pikk tööIga (50 000–100 000 tundi) väike tööpinge ja minimaalne soojenemine, suur põrutuskindlus. 13 Elektripirnide võrdlus
· Fosfor. Sõna ise tähendab valgusekandjat. Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn. valge fosfor pimedas helendas. Kokku on fosforil 11 erimit, nende seas punane, violetne, must jne, igal neist erinevad omadused ja kasutusalad. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide - tiofoss ja klorofoss. Gallium- ja indiumfosfiidid on pooljuhid. Elusorganismides soodustavad nad süsivesikute ainevahetust ja osalevad organismi ainevahetuses. · Arseeni leidub inimeses ja teda peetakse "eluelemendiks", sest ta on vajalik hemoglobiini sünteesiks, stimuleerib vereloomet ning osaleb ainevahetuses. Samas saadakse arseenist ründemürke ning ka teisi mürkaineid, sealhulgas insektitsiide. · Lämmastikku nimetati vanasti "lämmatavaks gaasiks", sest ta takistas hingamist. Samas on
indikaatorvalgusdioodide valmistamiseks, kuna tugev vool, mis on vajalik kiirguse saamiseks, ja suur soojus, mis nendes materjalidest valmistatud valgusdioodide töötamise ajal eraldub, lühendab oluliselt nende kasutusaega. Valgustuseks mõeldud valgusdioodide tootmiseks kasutatakse uusi materjale, mis suudavad vastu pidada vajalikule voolutugevusele, kõrgele kuumusele ja suurele niiskusele. Suure eredusega punastes ja merevaiguvärvi valgusdioodides kasutatakse alumiinium-indium-gallium pooljuhte (AllnGaP), sinistes ja rohelistes indium-galliumnitriid-pooljuhte (InGaN). Üks meetod «keeruliste» värvuste saamiseks on ühes valgustusseadmes üheskoos mitut tüüpi valgusdioodide kasutamine (joonis 4). Joonis 4. Värvuste saamise pooljuhtmaterjalid valgusdioodides AllnGaP ja InGaN katavad peaaegu kogu kõrge intensiivsusega valgusdioodide nähtava kiirguse spektri, välja arvatud kollakasroheline ja kollane selles spektri osas, mille lainepikkus on 550
Viimistlusmaterjalidena kasutatakse akrülaadil ja polüestritel põhinevaid suure kuivainesisaldusega lakke ja värve. Viimistlusmaterjalis sisalduv monomeer toimib nii lahusti kui ka sideainena. UV-kiirguse mõjul monomeer aktiveerub ja reageerib sideainega. Kõvenemine toimub väga kiiresti(polüestrid 10-15 s ja akrülaadid 5-8 s). UV-kuivatites kasutatakse kahte tüüpi kiirgusallikaid: elavhõbe- ja gallium lampe. Elavhõbelambid töötavad lainepikkusel 200- 400nm. Elavhõbelampe kasutatakse lakkide kõvenemisel. Galliumlambid töötavad lainepikkusel 400-450nm. Galliumlambid sobivad pigmenditud ja paksult pealekantud viimistlusmaterjalide kõvendamiseks. UV-kuivatite puhul kaob vajadus eelsoojenduse ja jahutamise järele. Tänu kiirele kuivamisele väheneb tootmisliini pikkus tunduvalt. UV-kuivatite energiakulu on
Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui suured võivad olla perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Mistõttu telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei saa olla 126. Lisaks kõigele Dmitri Mendelejev suutis avastada kolme tundmatu elemendi eksisteerimist ja nende olemasolu, milleks olid ekaboor (skandium), ekaalumiinium (gallium) ja ekasiliitsium (germaanium) (Dmitri Mendeleev, Wikipedia). 6 3. MUUD TEADUSLIKUD SAAVUTUSED Mendelejevit tuntakse tänapäeval kõige paremini perioodilisussüsteemi leiutajana, siis tegelikult ta keemiku karjäär oli päris pikk protsess enne tema peamise avastuseni. Tõsi küll, kolmekümne aasta jooksul pärast perioodilisussüsteemi leiutamist, Mendelejev ise
[2] Ränilaserite arendamine on oluline optiliste arvutite loomiseks. Kuna räni on integraallülituste põhimaterjal, siis ränilaserid lubaksid ehitada optilisi ja elektroonilisi ühendusi samale kiibile. Kahjuks on räni ebasoodsate omaduste tõttu ränilaseritega palju probleeme. Samas on viimasel ajal loodud ränihübriidlasereid, kus laseris kasutatakse nii räni kui ka mingit muud pooljuhti, näiteks indium(III)fosfiidi või gallium(III)arseniidi. Mõlema materjali abil on ränist võimalik saada koherentset valgust. Teine võimalus ränilaserite saamise jaoks on raamanlaser, mis kasutab raamanhajumist. [2] Pooljuhtlaseritel on väga suur kasutegur, mis läheneb 100%-le. Nad on väikeste mõõtmetega ja häälestatavad ning nende kiirgus on moduleeritav. Kahjuks on nende väljundsignaali spekter võrdlemisi lai ja kiirtekimbu hajumisnurk küllalt suur. Peale selle vajavad nad jahutamist. [2]
Transistoride liigitus tööpõhimõtte järgi. Lk 103 Punkt ja pindtransistorid. Punkttrans. enam ei tehata nende mitteküllaldase töökindluse tõttu. Liigitatakse emitter-baas, kollektor-baas ja dünaamiline takistus. (lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35. Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse?
2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge
laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad 1. JOONIS123 Neljakihiline struktuur, energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. kus pnp kollektor =npn baas ja npn valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks,
AlK(So4)2*12H2O-tekstiilitööst. nahaparkimine. Al.hal enamasti kloriidi. Sulamid: Al kasut peamiselt sulamitena (ehitised, konservipurgid)-rooste kindlad, kerged, vastupidav koormusele ja temp, väikese tihedusega, hästi töödeldavad, peedeldavad valgust hästi. Biotoime: on inimorganismis alla 50 mg ja saab iga päev 2-3 mg, mis ladestub maksas, luudes, peaaju hall – olluses, pole andmeid, et seel oleks kasulikke funktsioone.al toksilisuse kohta on palju eri andmeid Gallium(Ga) - Avastas de Boisbaudran spektraalanalüüsiga 1875. Nimetus pr..ma järgi- gallia. Tihedus 5,9.(mendelejev ennustas ette). Sisaldus maakoores. pole väike, kuid hajutatud- raske eraldada, kallis. Pooljuht-omadustega ühendite saamiseks (nt GaAs). Kasut: Metalli kujul kasut: eriotstarb.peeglid, termomeetrid, külmjootmine, kergsulavad sulamid, lisand klaasimassis. OM: Ga-helehall sinakaläikega met. ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om
hõlpsasti lülitada 60%-lisele säästure_iimile, kui seda korraks välja lülitada ja seejärel uuesti sisse lülitada. 4 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Nende varieerimise abil võib luua dioode, mis kiirgavad erineva lainepikkusega valgust alates infrapunasest kuni ultravioletini, võimaldades saada meile soovitud värvusega valgusallikat.. Enamikul juhtudel vajatakse valgustuseks siiski valget valgust, mida valgusdiood otseselt ei anna. Seepärast kasutatakse valge valguse saamiseks LEDides mitmesuguseid võtteid. Enamasti kaetakse selleks kiibi alla asetatud reflektor-alus fosfooriga (ütrium ja alumiinium),
N-juhtivusega pooljuhi saamiseks lisatakse neljavalentsele pooljuhile viievalentset lisandit (mõni miljondik %). Lisandit nimetatakse doonoriks, milleks võib olla arseen, antimon, fosfor. Iga doonor tekitab pooljuhis ühe vaba elektroni. Aukjuhtivus ehk P-juhtivus – pooljuhi juhtivus, mille põhjustavad välismõjude toimel pooljuhis tekkinud augud. P-juhtivusega pooljuhi saamiseks lisatakse pooljuhile kolmevalentset lisandit ehk aktseptorit. Aktseptoriks võib olla indium, gallium, boor. 36. Mis on pn – siire? PN-siire – tehnoloogilise protsessiga saavutatud P-juhtivusega ja N-juhtivusega pooljuhi piirikiht. Kui räni kristalli doteerida selliselt, et tekib kaks erineva juhtivusega tsooni, siis nende vahelist piirkihti nimetatakse PN-siirdeks. Elektronide kontsentratsioon N-pooljuhis on palju suurem kui P-pooljuhis, siis difusiooni tulemusel kanduvad osad elektronid P-pooljuhti. N-pooljuhi piiripinna lähedal tekib positiivne ruumlaeng. Sama toimub ka aukudega.
Korjan ikka keskmise korvitäie putkeõisi või puulehti, siis panen veega keema. Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit. Liiga kaua ei või keeta, sest värv võib maha tulla. Loputame lõnga veest läbi ja paneme kuivama. Kui panna lõngaviht päikese kätte, siis muutub värv pealtpoolt tumedamaks. Kõik taimedega värvitud lõngad lähevad päikese käes tumedamaks. Punane: punamadara (gallium boreale) juured, taar, maarjajää; putkeõied, paakspuu- või kaselehed. Värvimine: Algus on sarnane kollasega värvimisel, kuid punasele lõngale läheb rohkem maarjajääd (1/2 teeklaasi 4-5 liitri vee peale). Öeldakse, et lõng peab olema kõva. Algul lõng maarjajää lajusesse, siis kollasesse lahusesse, natuke keeta. Kolllase lõnga jaoks võib lõnga panna vedelikku siis, kui punase jaoks olev lõng on välja võetud (vett pannakse siis juurde)
Balloon täidetakse vedelikuga, mille soojuspaisumine on 15 – 30 korda suurem, kui kestal, seetõttu temperatuuri tõus põhjustab vedeliku ruumala suurenemise balloonis ja väljatõrjumise kapillaartorusse. Klaastermomeetri kest ja kapillaartoru valmistatakse klaasist või kvartsist. Vedelikkudest kasutatkse piiritust, metüülbenseeni, pentaani (küllastunud süsivesinik CH3(CH2)3CH3 – põlev, nõrga lõhnaga kergesti liikuv värvuseta vedelik) või voolavaid metalle nagu elavhõbe ja gallium. Temperatuuri vedelikandur. Vedelikandur koosneb metallist termopadrunist 1 (joonis 0.2.26a.) sülfoonkambrist 3, mis omavahel ühendatud painduva kapillaartoruga 2. Termopadrun ja sülfoonkamber on 23/27 jklng3.sxw hermeetilised ja täidetud sõltuvalt mõõdetava temperatuuri diapasoonist glütseriini, dimetüülbenseeni või elavhõbedaga. Termopadrun paigaldatakse mõõdetavasse
puha sta mi s el ; (jootmis el ja ke evitamis el) ; Kasut. ka e m ailide ja eriklaasid e tootmis el ,nahaparkimis el , ke e mi alab orite s, biotehnolo o gia s , (pea m . puhv erlahu s e n a ) . Alumiinium: Avastajaks pe etak s e Friedrich Wöhler'it (1827) ; Kasutataks e: ehitus e s (24% ), pakke m at d, kons ervipurgid (17%), elektrotehnika s (10% ), tarbekaup a d e tootmis el (8%). Suur e m osa Alst kasutataks e sula mite kujul . Gallium: Avastas P.E.Lec o q de Boisbaudran 1875 sp ektraalanal üü siga . Ga heleh all sinaka läikeg a metall, ülikerg s ulav, peh m e ; Ei ole väga "helkiv" m etall: sulas oleku s pe e g el d a b tagasi ; 88% lang eva st valgus e st (tahkelt vähe m ) sellegip o ol e st ; kasutataks e eripe e glite valmista mis e k s (sula m etalli saab ; peale kanda isegi pintsliga). ; Ainus m etall, mida saab sulatada peo p e s al . Ga le on oman e
tuleks vähendada Al-st majapidamistarvete kasutamist. Kuigi Al sisaldus ööpäevases ratsioonis on keskmiselt 22 mg, omandab organism sellest vaid 1 mg. Tuleks regulaarselt tarbida fluoriide vm. ühendeid, mis viivad Al liia organismist välja (Geograafilise patoloogia seisukohast on tähelepanuväärne, et USA kõrgendatud fluorisisaldusega regioonides esineb vanadusega seotud nõrgamõistuslikkust vähem). 3.4. Gallium 3.4.1. Elemendi ja lihtainena 3.4.1.1. Avastamine, leidumine, saamine, kasutamine Avastas P.E.Lecoq de Boisbaudran 1875 spektraalanalüüsiga Pürenee tsinkläigus (sfaleriit ZnS) – 0,5% Ga (taval. vähem) (avastanud veel Sm, Dy) - element nimetatud Prantsusmaa (Gallia) järgi Mendelejev ennustas Ga omadusi (eka-alumiinium) 5 a. enne avastamist Peale eraldamist määras avastaja Ga tiheduseks 4,7 g/cm3 (avaldas andmed kirj.-s). Mendelejev kirjutas avastajale oma prognoosist:
Metallkelaat-afiinsuskromatograafia ehk immobiliseeritud metalliiooni afiinsuskromato- graafia (IMAC, immobilized metal ion affinity chromatography,) põhineb aminohapete tugevale interaktsioonile metalliioonidega koordinatiivsete sidemete tekkimise kaudu. Statsionaarseks faasiks on kandjale seotud kelaadi vormis metalliioonid. Enamkasutatavad on nikkel, koobalt ja vask histidiini sisaldavate valkude puhastamiseks ning raud, tsink või gallium fosforüülitud valkude ja peptiidide puhastamiseks. Reeglina on kromatografeerimisprotsessid aeglased ja labiilsete komponentide koostises võivad toimuda muutused. Samuti on oht proovi komponentide hajumiseks kolonni läbimise vältel, mistõttu lahutusvõime langeb. Kaasajal kasutatakse laialdaselt kõrgsurve- vedelikkromatograafia meetodit (HPLC, high-performance liquid chromatography). Sellega saavutatakse kõrge lahutusvõime tänu väga väikeste (35 m), sfääriliste ja võimalikult