See ala nõuab tehnilisi ja füüsilisi oskusi. Vettehüppeid saab sooritada kas hüppetornist või hoolaualt hüpates. Enne vette sukeldumist peavad sportlased sooritama õhus võimalikult täiuslikult kindlaksmääratud elemente. Kohtunikud hindavad hüppe juures elemendi kergust ja meisterlikust. Vette tuleb sukelduda võimalikult aikselt ja kergelt. Iga üksikasi ja järjestus pannakse enne sportlase poolt kirja ja esitatakse võistluste alguseks kohtunikele. Esimest korda olid vettehüpped olümpiamängudel 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louisis. Naised hakkasid olümpial võistlema 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Vettehüpped on pealtvaatajate seas üks kõige popullaarsem olümpiamängude ala. Sukeldumine Sukeldumine on harrastus või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või spetsiaalset hingamissegu.
mängijat, kellest üks on väravavaht.Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g.Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad kannavad mänguajal erinevaid mütse: ühel võistkonnal on tumesinised ja teisel valged. Väravavahil on punane peakate. 3.4 Vettehüpped Vettehüpped said veespordina alguse 17. sajandil Saksamaal ja Rootsis. Vettehüpped on füüsilisi ja tehnilisi oskusi nõudev ala. Vettehüppeid sooritatakse kas hüppetornist või hoolaualt. Sportlased peavad enne vette sukeldumist sooritama õhus võimalikult täiuslikult teatud elemente.Kohtunikud hindavad hüppe sooritamisel elemendi kergust ja meisterlikust. Vette tuleb sportlasel sukelduda võimalikult vaikselt ja kergelt
Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe);
Käed liiguvad vaheldumisi nagu veskitiivad. Keha on välja sirutatud. · Rinnuliujumine(brass)- kõige aeglasem ujumissstiil. Käsivarred ja jalad püsivad vee all. Jalad liiguvad koos konna moodi jõnksutades. · Liblikujumine- kasutatakse tugevaid kahekäetõmbeid,mille abil ennast vees edasi tõugatakse. Jalad liiguvad üles alla nagu delfiinil. Vettehüpped Vettehüpete puhul hindavad kohtunikud stiili. Vettehüpped jaotuvad hoolaua- ja tornihüpeteks. On kuus hüppeklassi:rinnutiseisust ette, seljatiseisust taha, rinnutiseisust taha, seljatiseisust ette, kruvihüpped ja hüpped kätelseisust. Need klassid võimaldavad kokku rohkem kui100 erinevat hüpet olenevalt stardiasendist ja liikumisest õhulennul. Kujundujumine See sport on nagu veeballett, milles ujujad sooritavad muusika saatel kunstilisi liikumisi vees või vee all. Kujundujumise alad on üksik-, paaris- ja meeskondlik ujumine.
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-,
Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. 3. TOIMUMISPAIK Mängude jaoks ehitati Ida-Londonisse endisesse Stratfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Võistlusareene olümpiapargis oli palju, näiteks: · London Aquatics Centre (ujumine, vettehüpped, sünkroonujumine, moodne viievõistlus) · London Velopark (trekisõit) · London Basketball Arena (korvpall, käsipall) · London Handball Arena (käsipall, moodne viievõistlus) 5 · Riverbank Arena (maahoki) jne. 6
moodustavad ühtse kunstilise terviku - võistluskavad on kui väikesed ,,jutustused". Rühmvõimlemise võistkond koosneb 6-10 võimlejast, kes peavad olema vähemalt 16 aastased või vanemad. Võistluskava pikkus 2.15 -2.45 minutit. Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Kas hüdroobika on vettehüpped, sukeldusharjutus või veeaeroobika? Hüdroobika on veeaeroobika Milles seisneb tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Miks kehaliste harjutuste sooritamine on inimesele kasulik? Kehalised harjutused aitavad hoida tervist, suurendavad kopsumahtu ja vastupidavust ning kiirendavad ainevahetust. . Seleta lahti tähendus: Tiritamm on seis pea ja käte toetusel
Tallinn 2013 Sisukord Akrobaatika Tirel ette ja taha Kätelseis Sild Kasutatud kirjandus Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sport akrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ning ka julgust.
Graafika 1 Tuginedes harjutustele ning kaustas Harjutused (Graafika_Näited.x Demod toodud näidetele valida ja realiseeridaise omapoolne üles used (Graafika_Näited.xls) ja daise omapoolne ülesanne Graafikaobjektid Shape-objektide põhiomadused Shape-objekti mõned meetodid Objekti liigutamine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus Auto testimine Pall & Must auk Vettehüpped Protseduurid Liigu_1 ja Liigu_2 ning funktsioon P_nrk Jälitamine Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile...
Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Küll aga on meie omad Võroksesed lõuna Eestist andnud ujumisele hea selgituse ja hinnangu, nimelt: Ujominõ om inemise vai eläjä liikminõ vii sisen ilma kõrvalidsõ abilda. Ujominõ om tervüsele hää. .
Mererajooni laste ja noorte SK. Vastuseks on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. Hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada selleks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. Vastused leiab altpoolt, järgmiselt lehelt! 1. R Õ N G A S 2. K I K K A S 3. P Ö Ö R D E D 4. P O O M 5. R Ö Ö B A S P U U D 6. P A L L 7. K U R I K A D 8
Mis on akrobaatika? Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda väljendatakse ka spordis. Akrobaatikaga on võimalik tegeleda erineva kehalise ettevalmistusega inimesel igas vanuse astmes. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumises- võib nimetada akrobaatikaks. Akrobaatika kattub tantsu, erinevate spordialadega, näiteks vettehüpped ning usukommetega. Akrobaatika harjutused arendavad jõudu, osavust, painduvust, kiirust, liigutuste koordinatsiooni, ruumitaju, tasakaalutunnetust ja teisi omadusi. Paljude elukutsete omandamine lausa nõuab akrobaatikaga tegelemist, et arendada julgust, otsustavust, enesejulgestuse ja abistamise oskusi. Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. 3 MÕISTED
Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. -sportliku võimlemise ala, mis arendab kiirust, jõudu, painduvust ja eriti tasakaalutunnet.
Set auto = Shapes("auto") auto.Left = Shapes("sein_1").Left + Shapes("sein_1").Width If auto.HorizontalFlip = True Then auto.Flip 0 End Sub Demo Start Aitab Proged Objektide liikumise ja animatsiooni üldised põhimõtted raam J kast Tantsi Proged Vettehüpped Hüppa J Juku liigub hoolaua vasemast serv Jõudes servani hüppab alla, tehes jõuab veeni. Edasi liigub vertikaa Kohale põhjani, pöörab ümber ja tõuseb v Siis pöörab horisontaalasendisse ning peale väikest pausi ilmub tor Teha ka protseduur, mis viib Juku (hüppelaua vasakusse serva) olaua vasemast servast paremale. i hüppab alla, tehes saltosid, kuni Edasi liigub vertikaalselt (pea allpool)
harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. AKROBAATIKA Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. ILUVÕIMLEMINE Iluvõimlemine on ennekõike võistlussport, millega üldjuhul tegelevad noored vanuses 6-17. Seepärast võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist. Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3
teostada. Sponsoreerimise abil aidataks ka kaasa spordi üldisele populariseerimisele ja tutvustamisele. Samas on see aga vastuolus spordi üldiste põhimõtetega, kus viidatakse tervisele, tervislikele eluviisidele. 5 2.Kohtunike äraostmine Spordialadel kus võitja selgitamine käib kohtunike antud punktide järgi ja kus kohtunike subjektiivne arvamus võib tulemusi muuta ( iluuisutamine, iluvõimlemine, vettehüpped, jne...) on tulnud ette juhtumeid, kus kohtuniku hinnangut on mõjutanud talle pakutavad rahasummad või muud soodsad pakkumised. Näited: · 2002 a. Olümpiamängudel võitis iluuisutamises paarissõidu Venemaa paar kanadalaste ees. Kuigi kanadalased olid sõitnud puhta kava, ent venelased korra eksinud ei takistanud see Venemaa paarile kõrgeimaid hindeid panemast. Kohe pärast tulemuste avaldamist tekkis skandaal. Olukorra selgitamisel avastati, et
Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi. Kui selle järel on riikidel erinevate medalite arv sama, siis jäävad nad kohta jagama tähestikulises järjekorras
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehem...
Rakvere Reaalgümnaasium 12.RL klass UJUMISE REFERAAT kehalise kasvatuse referaat Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 4 1.START JA VETTEHÜPPED............................................................................................ 5 2.VABA- EHK KROOLIUJUMINE....................................................................................... 6 3.SELILIUJUMINE.............................................................................................................. 9 4.RINNULI- EHK KONNAUJUMINE ................................................................................ 11 5.LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE......................................... 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕT...
Ülevaade Seljaaju kahjustuse (Laceratio medullae spinalis (ld.k), Spinal cord injury (ingl.k)) tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma (kuulivigastus, autoõnnetus) või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song). Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Seljaaju ehitus Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Seljaaju on Kesknärvisüsteemi vanim ja madalam osa. Nende lülide vahelt väljub 33 paari seljaajust lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest, lisaks on see ümbritsetud ajuvedelikust ehk liikvorist, mis täidab sama ülesannet.
veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua selliste alkoholikoguste joomise, mis viivad alkoholimürgistuseni. Kuna kofeiin, nii nagu alkoholgi, on diureetik ehk vee väljutaja, siis väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu suureneb vere alkoholisisaldus ja joove veelgi. Noorte puhul see ainult suurendab alkoholi liigtarbimisest tulenevaid riske nagu seksuaalne ärakasutamine, joobes autosõit, ujumine ja vettehüpped, erinevad traumad. Ühe Brasiilias läbi viidud uuringu põhjal ei tundnud tudengid end üldsegi mitte nii purjus olevat, kui nad tegelikult olid, kui nad olid joonud Red Bulli viinaga. Nende koordinatsiooni ja reaktsiooniaja tunnetamine ei läinud kokku tegelikkusega, mida näitasid testid. KÜSIMUSED: Kujund: kas ja kuidas me reklaamitava idee märgiks muutsin? Me muutsime reklaamitava idee märgiks energiajoogi. Kuidas me selle peale tulime?
· Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Ujumisõpetuse faasid 1.Algõpetus Kohanemine veega, sukeldumine · veekartuse ületamine · veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine · vette väljahingamine ja hingamisõpetus · vettehüpped jalad ees Lamamine veepinnal, ujuvus: · vee kandejõu kasutamine, · horisontaalasendi omandamine vees, · kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine, · püstitõusmine ujuvasendist. Esimesed ujumisliigutused koer, koerakrool, algeline seliliujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus Eri ujumisstiilide tehnika krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine:
suveolümpiamängudega. London 27. aprill 29. oktoober 1908 ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000
Võistluspaigad Mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi-, kriketi-, ragbi-, jalgpalli- ja võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil. Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljak Boulogne'i metsas. Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad, vasarad ja kettad visati puudesse. Ujumine, vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is. Vehklemine toimus La Grande Salle Fetes de l´Exposition Tuileries´s. Võistlused toimusid 20 spordialal (ROK-i ametliku arvestuse järgi 19 spordialal: ujumine ja veepall ühendatuna veespordi alla) ning 95 võistlualal. Mitteametlikud spordialad Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks: · Õngepüük
aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks pigem mängida jalgpallis käega või takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. 2) Ebaaus kohtunikutöö. Mõnikord tehakse vigu kohtunikutöös ja seda eriti stiililistel spordialadel nagu näiteks iluuisutamine, võimlemine ja vettehüpped, kus kohtunik võib rikkuda erapooletuse põhimõtet ja eelistada võistlejat ühest riigist, riikide grupist, kontinendilt või etnilisest grupist. Erapooletu reeglite haldamine on kõigi kohtunike esmane kohus. 3) Reeglid treeningul. Mõningaid reegleid tuleb järgida ka väljaspool võistlusareeni. Tähtsaimad neist on kõlblikkus ja reeglid medikamentoossete ja farmakoloogiliste abivahendite kasutamise kohta. 3.Keelatud ained
hümni saamiseks konkurss. OLÜMPIAPROGRAMM Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobisõit, dzuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus (klassikaline ja vabamaadlus), maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall. Enamik neist ei ole kuulunud olümpiamängude kavva läbi aegade, olümpiaprogrammi on ROK sageli muutnud. OLÜMPIAKÜLA Olümpiaküla on olümpiamängudes osalejate elamisala. Seal paiknevad nii sportlaste kui ka ametiisikute eluhooned (nais- ja meessportlaste majutusala on teineteisest rangelt eraldatud), teenindusasutused, arstipunkt, puhke- ja lõbustuskohad. Olümpiaküla ehiatakse
18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Sinu vastus oli: Lahtises veekogus peab jälgima kindlasti sügavust, et mitte liiga sügavale minna. Basseinis tuleb arvestada palju kaasujujatega. Üldiselt tuleb jälgida enda varustust, hapniku piisavat olemasolu, hoida tähelepanu enda tervisel. Lahtises veekogus tuleks jälgida ka ümbrust, et mitte ära eksida. 19. Nimeta veespordialasid. Sinu vastus oli: Ujumine, sukeldumine, veepall, kujundujumine, vettehüpped. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Sinu vastus oli: Ujumine on kasulik minu kehalisele vormile, kiirendab ainevahetust, parandab vereringe tööd ja suurendab kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul? Sinu vastus oli: 5 3
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla · Ei tõugelda ega lükata kedagi vette Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt +18 kraadi. Regu...
Üle 4% kehakaalust mõjutab juba töövõimet · Õhtune kaalumine annab ligi 20 tundi aega rehüdratatsiooniks SPORTMÄNGUD JA VEDELIK · Jalgpall, käsipall, võrkpall, korvpall, tennis, jäähoki, veepall, lauatennis · Sisetingimustes on koormus suurem Organism soojeneb enam Dehüdratatsioon · Vedelik sisaldab süsivesikuid ja elektrolüüte TEHNILISED SPORDIALAD JA VEDELIK · Võimlemine, sportvõimlemine, iluuisutamine, vettehüpped, lumelauasõit, laskmine, purjetamine, kelgutamine, bobi jm · Vedelikukulu on treeningul suurem kui võistlustel Võistlustel vaid 100-150ml higi Väike kehakaal tekitab aga vedeliku vajaduse · 40-50 ml/ kg kohta ehk 2-2,5 liitrit päevas 50kg kehakaalu korral Spordijoogid pulbrina Spordijoogid nii vedelikuna kui pulbrina Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · 60 80 g/l · Naatrium · 0,4-1,0 g/l
· Põhineb liigutustegevuse kinemaatiliste (ruumiliste, ajaliste ja ajalis-ruumiliste) karakteristikute registreerimisel Sporditehnika kinemaatiline analüüs · Võimaldab võrrelda ühe spordiala erinevaid tehnikavariante · Võimaldab võrrelda erinevate sportlaste tehnika iseärasusi · Võimaldab selgitada tehnikavigu · Erilist osa etendab spordialadel, kus hinnatakse liigutuste esteetilisust, artistlikkust (sport- ja ilusvõimlemine, vettehüpped, iluuisutamine jt.) · Ka teistel spordialadel (tsüklilised alad, spordmängud, raskejõustik, suusahüpped jt.) võimaldab hinnata tehnikate efektiivsust ja ratsionaalsust Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs meditsiinis võimaldab hinnata: · Patsientide motoorse puude suurust ja iseärasusi (täpsustada diagnoosi) · Rakendatud ravivõtete efektiivsust nii kliinilises meditsiinis (neuroloogias, traumatoloogias) kui ka taastusravis (füsioteraapias)
toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast
Kutsu 112! Pea piirkonna haavad paistavad silma väga ohtra veritsuse poolest, lahtise ajutrauma korral ei peaks haava töötlema, piisab kui asetada katteside ning transportida raviasutusse, kus saab patsiendile võmaldada neurokirurgilist abi. LÜLISAMBA - JA VAAGNAVIGASTUSED Vigastused võivad tekkida olukorras, kus inimkehale mõjub ülisuur jõud: · Liiklusavarii · Kukkumine kõrgusest · Kukkumine trepist · Löögid lülisamba piirkonda · Pea ees vettehüpped 1) Lülisamba vigastusele viitavad valu ja deformatsioon lülisamba piirkonnas. Seljaaju vigastusele viitavad tundehäired, võimetus liigutada käsi või jalgu. 2) Ilma äärmise vajaduseta ei tohi kannatanu asendit muuta. Vajadusel võib anda traumaasendi nn ühe tüki printsiibil pea, õlad ja vaagen liiguvad ühes tasapinnas. Kutsuda hädaabi telefoninumbrilt 112 kannatanu haiglasse transportimiseks. SILMAVIGASTUSED 1. Põhjused 1) Otsene löök silma pihta. 2 )Silmamuna lõikehaav.
sama suur on kahjuks ka rasvasisaldus. See nõuab meie toitumisharjumuste põhjalikku muutmist. Meie igapäevane toit sisaldab ka nn "tühje kaloreid". · Süsivesikud on tähtsaimaks energiaallikaks nii kehalisel kui ka vaimsel tööl. Seepärast ei piirdu nende tähtsus mitte ainult suure energiakulutusega spordialadel, vaid ka seal, kus oluline on mentaalne töö ja närvilihastalitlus autoralli, vettehüpped, iluvõimlemine jt. · Süsivesikud annavad poole organismile vajalikust energiast (55 65 %), rasvadest saadav energia on 25 30 % ja valkude osa on 10 15 %. Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 g, et ära hoida vaegusnähte ainevahetuses (hüpoglükeemia jt). 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. · Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. Kui süsivesikuid on
-Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus - Mootorpaadisõit - Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine · Rackets - Rannavõrkpall - Raskusheide - Ratsutamine Rendzu Riistvõimlemine - Rogain - Rogue - Rugby - Rula - Rullhoki - Rullpall - Rulluisuhoki Rusikavõitlus · Vabamaadlus - Valikorienteerumine - Vasaraheide Veelauasõit - Veemoto - Veepall - Veesuusatamine - Vehklemine - Vettehüpped - Vibulaskmine - Vigursuusatamine - Viievõistlus (kergejõustik) - Võimlejate kolmevõistlus - Võimlejate viievõistlus - Võistlustants - Võrkpall 27 Kasutatud materjalid: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tervislikud_eluviisid_kadri.htm · http://www2.sm.ee/esf2007/index.php?id=2 · http://www.taninfo.ee/?id=22164 · http://www.diabetes.ee/seltsid/jogeva/
kallal laastavat tööd teinud. SAINT LOUIS 1904 Palju kõmu tekitas ameeriklase George Poage esinemine, sest ta oli esimene neegersportlane, kes võitis olümpiamedali (kaks pronksi tõkkejooksus). Spordialasid kavas: 17 (ametlikena: kergejõustik, ujumine, vehklemine, tõstmine, võimlemine; mitteametlikena (võistlesid vaid ameeriklased ja kanadalased): sõudmine, golf, jalgpall, roque, lacrosse, vibulaskmine, poks, vabamaadlus, vettehüpped, köievedu, tennis, veepall). ATEENA 1906 olümpiamängude 10. aastapäevale pühendatud Ateena vahemängud .Paljud olümpiakroonikad pole Ateena vaheolümpiamängudele pühendanud mingit tähelepanu ja seal võidetud medaleid ei arvestata olümpiamängude medalite hulka. Vahemängud pole saanud ROK-i toetust olla võrdseiks muude olümpiamängudega. 708. aastal e.m.a. võeti antiikolümpiamängude kavva pentathlon. Nüüd, 2614 aastat