NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari):
insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir ................................. kukal ................................. oim ................................
insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir ................................. kukal ................................. oimud .................................. kael ...
Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius Põsed - buccae Igemed - gingivae Huuled - labia oris Pärissuuõõs - cavum oris proprium Kõvasuulagi - palatum durum Pehmesuulagi - palatum molle Kurgunibu - uvula Suulaemandlid - tonsillae Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae
Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. Esik (vestibulum): laiem, mitmeosaline õõs sisekõrvas, ühenduses nii teo kui poolringkanalitega; esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa) Vestibulaaraparaat: poolringkanalite retseptorid + esikunär + esikunärvi tuumad ajusillas + väikeaju mõned keskused. Kompimiselund (organum tactus): Retseptoreid palju tüüpe (kerge- ja tugeva surve-, kõrge- ja madala temperatuuri-; venitus-; valu- jne
Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud
teres uteri) abil süvale kubemevõrule või tuppkanalisse. Tupp (vagina) Funkts: Paarituselund, sünnitustee loote väljutamisel Ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni. Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne sein (paries: dorsalis et ventralis) Tupevõlv (fornix vaginae) ümbritseb tupe kraniaalset ala Ehitus läbilõikes: Serooskest Adventiitskest Asend: Pärasoole, kusepõie ja emaskusiti vahel. Tupeesik (vestibulum vaginae) Funkts: Sama mis tupel, on ka kuseteeks. Tavaliselt on tupeesik tupest palju lühem, paikneb osaliselt istmikukaarest kaudaalselt. Ehitus läbilõikes: Limaskest ( sisaldab limanäärmeid ) Lihaskest (vöötlihaskoest, mille moodustab esikuahendaja ( m.constrictor vestibuli) Adventitsiaalkest Välimised emassuguelundid Organa genitalia feminina externa Häbe (pudendum femininum) Välisehitus: Paariline häbememokk (labium pudenda)
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas)
hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis proprium munandikott scrotum kõvasuulagi palatum munasari ovarium paariline elund
väikesed häbememokad, tupeesik. Suured häbememokad (labia majora pudendi): nahavoldid lahkliha piirkonnas (vastavad mehe munandikotile) Kõdisti (clitoris): väike tundlik elund häbemepilu ees, sees kõdistikorgaskehad (vastab osaliselt mehe sugutile) Väikesed häbememokad (labia minora pudendi): väikesed nahavoldid häbemepilu külgedel, lähevad üle kõdistiks (vastavad osaliselt mehe sugutile) Tupeesik (vestibulum vaginae): sügavam osa häbemepilust, siia avaneb tupp, kusiti ja näärmed.
caudatus, alt – mesocolon transversum e) nim. ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava inferior, alt: duodenum´i ülaosa ! ! ! Hingamissüsteem – 1 küsimus ! 1. Kõri. a) skeletotoopia: paikneb kaela eesosas 5…7. kaelalüli kõrgusel b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt,
Lihaskest TUNICA MUSCULARIS - suuõõne seinas ja neelus = vöötlihaskoest - maos ja sooltes = silelihaskoest - üleminekualaks on söögitoru keskne 1/3 tõstavad neelamisel keeleluu koos kõriga keelejuure alla -> suletakse SUUÕÕS CAVITAS ORIS alumised hingamisteed + saavutatakse neelamiseks vajalik rõhk Vestibulum oris suuõõnes - hambakaartest ja igemetest väljaspool KEEL - Eest piiravad huuled - apex + corpus + radix - Külgedelt põsed (buccae) Limaskest
peamiselt etruskitel valetudinarium haigla (hospidal) Rooma castrumis vallum Rooma sõjalaagri palissaad, tavaliselt pinnasest kuhjatud vall, mõnikord tugevdatud ka kivimüüri või puittaraga, selle ees fossa (vallikraav) valva regia peauks (nn. koduuks) scaenae frons' is, mida kasutas peanäitleja velarium purjeriidest katus vantidel Rooma teatris venationes loomade ajujaht, amfiteatris pakutav lõbustus versurae lavaehitise külgtiivad Rooma teatris vestibulum sissepääsuruum Rooma elamus veterinarium hobuste tall Rooma castrumis vicus küla Rooma castrumi külje all, kus leidsid peavarju erruläinud sõjamehed, kus asusid mõned adminhooned ja termid vigiles (lad.k vigilia öine valvamine) rooma tuletõrjujad viridarium aed Rooma elamu peristüülhoovi keskel vomitoria sisse- ja väljapääsud Rooma teatri caveas Rooma suuremad tulekahjud: u 583 a eKr tärkaval Forum Romanumil tekkinud tulekahju hävitas osa Comitiumist
*Heerold (19)- ametlike teadete kuulutaja keskajal 5 Ptk IV-VI *Amfora (28) kahe kõrvaga antiikne 12) lüüra tüüpi pill, mida mängisid savinõu põhiliselt mehed *Kapitoolium ( 31) üks Rooma seitsmest *Stoa (37) sammaskäik künkast, millel asus sama nime kandnud *Pontifex maximus (lk 38) kindlus, Rooma usuline ja poliitiline *Vestibulum(40) ehk vestibüül, hoone keskus suur eesruum *Galilealane (31) Lääne-Euroopa rahvas *Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana- gallid või gallialased Rooma sõjaväes *Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine, suuremõõduline, 57 keelega (hiljem kuni pereema Ptk VII-IX *Dooria stiil (46) - Dooria stiili *Lüüdlased (Lk 54) Väike-Aasia rahvas
Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine, jääkainete väljutamine. Suuremad piirkonnad: -suuõõs (cavitas oris); - neel (pharynx), -söögitoru (oesophagus) -magu (gaster, ventriculus) -peensool (intestinum tenue) -jämesool (intestinum crassum) Suuõõs - Algab suupiluga (rima oris), lõpeb kurgukitsusega (isthmus faucium) 2 osa: suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs (cavitas oris proprium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi (palatum), külgedel põsed (buccae), ees huuled (labia), all suupõhi (fundus oris) Suulagi (palatum): a)Kõvasuulagi (palatum durum) – eesmine 2/3 Sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi (palatum molle) – tagumine 1/3, lõpus kurgunibu (uvula). Sünonüüm: suulaepuri (velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari):
Peristaltika-soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga. Resorptsioon- imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks Eliminatsioon- e. Eritamine, eelmaldamine töödeldud toit, mi ei seegi ega imendu=väljaa Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares Keel-lingua- funktsioonid: Kõne, imemine, toidu segmaine, mäluminem neelamine. Süljenäärmed: · Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis avaneb suhu suuesikusse
sisekõrvas. Sissejuhatus psühholoogiasse 26 Poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (kaltsium-karbonaadi kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad tasakaalunärv Oma asendi tõttu reageerib kotike rohkem vertikaalsele kiirendusele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Sissejuhatus psühholoogiasse 27
süvatundlikkuse abil. Tasakaaluaistingu organid:paiknevad sisekõrvas: *labürint(nurkkiirendus) *esik(pea asend ruumis, lineaarkiirendus) Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast. Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Karvarakke on tasakaalu-organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades,
nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasukaalutaju organid-esik ja labürint-paiknevad sisekõrvas. Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: pea liikumine nurkkiirendusega- endolümfi(vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis- ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunas. Vestibulum (mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund)Pea asendi muutumisel v lineaarsel kiirendusel liiguvad otoliidid(kaltsium.karbonaadi kristallid) koos zelatinitaolise materjaliga- mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad-tasakaalunärv. Karvarakke on tasakaaluelundis kahte tüüpi, mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. V-o on neil ka erinev sensoorne funkt.Tasakaalumeel ja kuulmine ühes organis koos.
- Sekretsioonifaas LABIA MINORA PUDENDI näärmed muutuvad laiaks, vääniliseks, täituvad toitevedelikuga - paarilised roosad nahakurrud häbemepilus on loodud tingimused munaraku pesastumiseks, sest kollakeha hormoon - lähevad eespool üle frenulum et preputium clitoridis’eks pidurdab uute folliikulite küpsemist ja kaitseb rasedust - vahel on tupeesik – vestibulum vaginae Ovariaaltsükkel - esiku külgseinas paikneb korgaskehataolise ehitusega esikusibul – bulbus - follikulaarfaas (1. – 14. päev) vestibuli endometriaaltsükli deskvamatsioonifaas (1.-5. päev) ühendub kusitist eespool vastaspoolse sibulaga hoburauakujuliseks proliferatsioonifaas (6. -14
sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7
endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast 64 Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik
Näärmed eritavad -sülge -maomahla ja soolemahla eritatakse seedetrakti limaskesta poolt -pankrease nõret -sappi Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond SUUÕÕS cavum oris Suuõõs jaotub suuesikuks ja pärissuuõõneks Suuesik ( vestibulum oris) on kitsas hoburaua kujuline ruum, mida seespoolt piiravad hammaskaared ja igemed. Väljaspoolt huuled (labium superius et inferius) ja põsed (buccae). Igemed ( gingivae) on lõualuu alveolaarosa kattev limaskest (periostiga tihedelt liitunud). Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest. Naha ülemineku kohalt limaskestaks on teravalt
Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha Elamutest oli levinuim ühekorruseline maja e domus,(mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Aatriumi pääses läbi vestibüüli (vestibulum) ja vaheruumi, mille ümber paiknesid vastuvõturuum (tablinum) ja söögisaal (trikliinium),üks magamistuba (cubiculum) j. Aatriumi kaldu ehitatud katuses oli sammastega ümbritsetud ava (compluvium) millele vastas põrandal vihmavee kogumise bassein (impluvium). Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses kööki ja teistesse majapidamisruumidesse. Peristüülõue teisel korrusel olid ülejäänud magamistoad.
● seedekanali alg- ja lõpposas esineb osaliselt tahtele alluvaid täitumis- ja tühjenemisreflekse (neelamine, oksendamine, roojamine) SUUÕÕS CAVUM ORIS ● suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt ● hambaid abistavad keel, huulte ja põskede lihased ● toit seguneb samas süljega, kuni on poolvedel, kergesti neelatav ja libe ● süljes leiduv a-amülaas alustab siin toiduainete süsivesikute lõhustamist Suuõõs jaguneb: 1. SUUESIKVESTIBULUM ORIS - kitsas, hoburaua kujuline ● seest piiravad hammaskaared ja igemedGINGIVAE (periostiga liitunud limaskest) ● väljast piiravad: - huuled LABIUM SUPERIUS ET INFERIUS: pehmetest kudedest, põhikihiks suu sõõrlihas; naha üleminek limaskestaks on teravalt piiristunud, intsensiivne punane (huulepuna) - suu sõõrlihase konksjalt ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju, on omane vaid inimesele.
neelamise hõlbustamine (sülje mukoosne osa), kui ka organite epiteeli kaitsmine (lima maos). 49. Suuõõne iseloomustus, suuõõne organid. Suuõõs (cavum oris) on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Ülesandeks on toidu haaramine, maitsmine, peenestamine ja süljega segamine. Hambaid kasutatakse ründamiseks ja enesekaitseks. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris propium). Suuesik paikneb väljaspool hambakaart, pärissuuõõnes talitlevad keel ja hambad. Kogu suuõõne ulatuses on limaskesta epiteel mitmekihiline. Suuõõnde avanevad suured ja väikesed süljenäärmed. Limaskesta epiteel on kõrge resistentsusega mehaaniliste, keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid
·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis. · Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf. ·Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. TÄHNIELUND · Tähnielundi sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli ovaalkotikesese mõikas (utriculus) ja ümarkotikeses (sacculus) tähnidel(maculae). Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis.
Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, kortsuline. Tupe lihaskestas on ülekaalus pikisuunalised silelihaskiud, kuid esineb ka ringjaid kiude (silelihas ei ole tahtele alluv), mis koos vaagnapõhja vöötlihastega (tahtele alluv) on võimeline väga jõulisteks kokkutõmmeteks. Tupp lõpeb tupeesikus, kuhu suubub ka kusiti. Naise välised suguelundid: häbemekink (mons pubis), häbe (vulva): – suured ja väikesed häbememokad (labiae) – tupeesik (vestibulum vaginae) – kõdisti (clitoris). Naiste väliste suguelundite juurde kuulub tüüpiliselt karvadega kaetud häbemekink (mons pubis), mille all asub sümfüüs (symphysis), ning häbe (vulva). Suured häbememokad sulevad nii väikesed häbememokad kui ka tupeesiku. Tupeesiku ja tupe piiril asub poolümar neitsinahk (hymen) või selle jäägid. Tupe alumises kolmandikus on kaks väikest nääret (Bartholini
annaabi.ee 
