Lähtained on vesi, toodetakse 36+2 ATP-d, glükoos2püroviinamarihape. NAD- universaalne kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi hingamisahel: vesinike ülekandja. Seob vesinikud. NADP- molekul, millele valgusstaadiumis anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Lähtained on hapnik ja NADH2. liidetakse elektron ja vesinikioon, kasutatakse pimedusstaadiumis glükoosi tootmisel
H Ketoon H H .. Enool (kiraalne) :O H (akiraalne) H Kuna happe või aluse juuresolekul toimub ketooni muutumine pöördumatult enooliks, kaotavad optiliselt aktiivsed ühendid aktiivsuse, toimub ratsemisatsioon. -halogeenimine Ketoonid, millel on -vesinikud, reageerivad halogeenidega, toimub asendus. Halogeenimisreaktsiooni kiirus suureneb, kui lisada hapet või alust. Samuti sõltub reaktsiooni kiirus halogeeni kontsentratsioonist. H O X O hape C C + X2 või alus C C + HX Haloformi reaktsioon Metüülketoonide reaktsioonil halogeenidega aluse juuresolekul esineb mitmeetapiline
''' ''' O Glükoosi lagundamine rukarüootses/päristuumses rakus ...ehk rakuhingamine. Räägime loomadest, seentest, taimedest, samuti ka amööb. Glükoosilagundamine jaotatakse kolme etappi: 1) Glükolüüs glükoos lõhutakse ära (enne mitokondrisse jõudmist) kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks. glükoos C6H12O6 lõhutakse kaheks osaks tegkib 2C3H4O3 2NADH2 Ülejäänud vesinikud seotakse. Glükolüüsi vabaneva energia arvel saab teha kaks ATP´d. 2) Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. Proviinamarihape lagunab CO2 molekulideks, Eralduvad H aatomid. Selles osas ei teki ühtegi ATP´si. Vesinikud mis eralduvad seotakse NADiga. 3) Hingamisahelareaktsioonid toimuvad mitokondri harjakestel. Need vesinikud (pärit glükoosist) mis NADitega on seotud, pannakse reageerima hapnikuga (hapnik tuli õhust)
Alkoholaat ioon on väga tugev alus (reageerib kergesti H2O-ga) Alkeenidel ainult Cis-Trans isomeeria 2Na + 2HCl 2NaCl + H2 CH2=CH-CH2-CH3 but -1- een // CH3-CH=CH-CH3 but -2- een CH3CH2OK + H2O CH3CH2OH + KOH CH3-C=C-CH3 Cis (vesinikud C-de küljes kõrvuti) 2Na + 2CH3CH2OH 2CH3CH2ONa + H2 (sool ja vesinik) Ahelisomeeria Alkoholi on võimalik dehüdrogeenida CH3-C=C-CH3 Trans (vesinikud C-de küljes vastaskülgedel) 2CH3OH + 2K 2CH3OK + H2 CH2=C(CH3)-CH3 2-metüülbrop -1-een
Orgaanika KT III näidis 1) Kirjuta alljärgneva nukleofiilse liitumisreaktsiooni mehhanism.Anda nimetused (5 p) 2) Millistest lähteainetest saab sünteesida imiini. Esitage reaktsioonimehhanism. (5 p) 3) Kirjutage juurde alljärgnevates ühendites olevad karbohappelised vesinikud. (4 p) b) c) a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p) 6) Miline on eelneva ülesande tekkiv krotoonne produkt. Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p) 7) Kirjuta alljärgneva ühendi esterkondentsatsiooni mehhanism. Nimetused(6p)
Lihtsustatud struktuurivalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud. Saab esitada ka nö ühel sirgel põhiahela kaudu. CH3 CH3 CH3 CH C CH2 CH3 CH3 ehk CH3CH(CH3)C(CH3)2CH2CH3; CH3-COOH või CH3COOH Graafiline struktuurivalem näitab molekuli struktuuri sellist, et sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel, kusjuures süsinikke ja vesinikke ei märgita (küll aga teiste elementide aatomid ja tavaliselt nendega seotud vesinikud). O ; OH
Alkoholid R-OH +O2aldehüüd/ketoon+ -ool H2O +O2CO2+H2O O kahe radikaali vahel Eetrid R-O-R +O2CO2+H2O -eeter Ammoniaagi vesinikud asendatud radikaalidega R-N-H R-N-R | | Amiinid R R +khapeamiid+H2O -amiin R-NH2 amino- Hüdroksüareen +O2CO2+H2O areen-OH +leelisfenolaat+H2O
Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit Parafiinid on tahked alkaanid, kus süsinike arv on üle 20. Valmistatakse: küünlad, parafiinmähised OA Leidmine orgaanilistes ainetes Iga keemiline side vesinikud vähendab süsinike oksudatsiooni astet ühe ühiku võrra. Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2 Värvuseta, nõrga meeldiva lõhnaga, gaasilises olekus Toodetakse: polüetüleeni (kilekotid, kasvuhoone kile), äädikahape, etanool Karuteen Sisaldab 11 kaksiksidet
Anaroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe-lihastes või etanooli moodustumisega- suhkrulahustes,marjamahlades. Vabaneb 2 ATP energiat Glükoosi lagundamine: glükolüüs,tsitraaditsükkel, hingamisahela reaksioonid Glükolüüs-toimub tsütoplasmas. Glükoos -6C laguneb kaheks 3C püroviinamarihappeks ja eraldub neli H. Rakk salvestab energia 2 ATP- sse Tsitraaditsükkel-toimub mitokondri sisemuses. Lagundatakse püroviinamarihapet edasi. ENERGIAT EI SALVESTATA.vabanenud vesinikud salvestatakse NAD-ga = 10NADH2 need lähevad hingamisahelasse. Saaduseks ka 6CO2 Hingamisahela reaksioonid- toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestel. Vabaneb 36 ATP energiat Aeroobsel vabaneb kokku 38 ATP molekuli energiat FOTOSÜNTEES-on esmalt glükoosisüntees süsihappegaasist ja veest suhkruenergia abil. See toimub: 1.rohelistes taimedes, kes omavad klorofülli 2.protistides 3.osad bakterid-sinivetikad
DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog- viirus,bakterid. Paljud mutatsioonid põhjust vähki-kantserogeeni. DDTon väga püsiv, lahust hästi rasvades,mullas ja vees erakord püsiv. Flourokloroderivaat-süsivesinik mille vesinikud on asend Cl ja F-derivaat-antud ainest saadud sarnase struktuuriga aine, Iooniline side-aktiv metal ja mittemet vahel. Kloor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on roheka värvusega.Cl-kloro,kloriid Broom-normaaltingimustel vedel aine, mis on pruuni värvusega Br bromo.bromiid Fluor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on kollakas-roheka värvusega. Fluoro, fluoriid Jood-normaaltingimustel tahke aine, mis on hallika värvuse ning metallilise läikega. I-jodo,jodiid
võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Füüsikalised omadused: Kõik alkaanid on H20-st kergemad. On hüdrofoobsed ained-ei lahustu vees. Värvusetud ühendid. Molekulmassi kasvuga kasvab alkaanide tihendus sulamis-ja keemistemperatuur.Aine temperatuur muutub homoloogilises reas korrapäraselt ( C1-C4-gaasid, C5-C16-vesinikud, C17-Tahked.) Vedelad alkaanid on hüdrofoobsed lahustid ja lahustavad hüdrofoobseid lahuseid. Keemilised omadused: 1) Põlemine. NT:CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O. Reageerimine halogeenidega(7A rühm) on asendusreaktsioon.NT: CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 +HCl Valemite kirjutamine ja alkaanide nimetuste andmine. Homoloogiline järjekord: 1. metaan CH4 2. etaanC2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6
· sp3-hubriidses olekus susinik moodustab 4 tugevat -sidet uksteisega 109,5° nurga all. · sp2-hubriidses olekus susinik moodustab kolm -sidet uksteisega 120° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme. · sp-hubriidses olekus susinik moodustab kaks -sidet uksteisega 180° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaalide arvelt anda kaks -sidet. (kolmikside?) · sigma side voimaldab molekulil poorelda · Alkaanide konformatsioonid: varjestatud- vesinikud on uksteise taga; sulustatud- vesinikud on uksteise vahel · 3 aatomit maarab tasapinna: kui asendajad uhelpool tasapinda- cis-isomeer; kui asendajad teine-teiselpool tasapinda- trans-isomeer · hubridiseerumine s- ja p-orbitaalide segunemine ja hubriidorbitaalide teke · formaalne laeng kovalentne side tekib, kui iga aatom annab sidemesse uhe elektroni, kusjuures moodustub jagatud elektronpaar. Formaalne laeng (F)= valentselektronide arv
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm NH2, nimetuse lõpuks on amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2 / / / etüülamiin H H H R H CH2CH3
tetraeedri tippudesse Tasandiline süsinik on süsiniku aatom, mille sidemed asuvad tasapinnal. Lineaarne süsinik 8. Mida näitab summaarne valem e. molekulivalem, struktuurvalem? Summaarne valem näitab koostist, struktuurvalem nii koostist kui ka ehitust. 9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? Tasapinnaline ehk klassikaline: märgitakse kõik süsinikud ja kõik vesinikud. Lihtsustatud: sidet vesinikuga ei märgita. näitavad, millised aatomite grupid on omavahel seotud. Graafiline: ei märgita süsinikke ja süsinikuga seotud vesinikke. 10. Mis on isomeeria, isomeerid? Nähtus, kus ainetel on ühesugune koostis, aga erinev ehitus ja seetõttu ka erinevad omadused. 11. Millised on isomeeria liigid 1) struktuuri isomeeria - isomeerid erinevad üksteisest aatomite järjestuse poolest a) ahelaisomeeria - süsinike järjestus
Cutrin....................................................................................lk 21-23 6. Sim........................................................................................lk 24-26 7. Wella.....................................................................................lk 27-31 8. Inebrya..................................................................................lk 32-36 Goldwell Blondeerimine ja vesinikud: · Silk Lift Goldwell, kes on rahvusvaheline professionaalse juuksekosmeetika innovaator, on loonud uue kõrge blondeerimisvõimega aine - SILKLIFT. SilkLift viib terve blondeerimise kontseptsiooni hoopis teisele tasemele ja Goldwell esitleb uhkusega blondeerimisainet, mis on juustele säästev blondeerimise ajal - tehes siiski juuksed kirkalt heledamaks kuni 7 astet. SilkLift blondeerimisainega saavutatakse senini kõigest blondide unistuseks jäänud ja
Klorofüll on aine tänu millele toimub fotosüntees, see on kloroplasti sees. Klorofüll ei kasuta rohelist värvi fotosünteesil, seega on rohelist värvi. Fotosüntees jaotatakse kahte etappi: valgusstaadium ja pimedusstaadium. Valgusstaadium Pimedusstaadium Algab siis kui valgus paistab taime peale, Õhulõhede kaudu tuleb CO2. Kasutatakse ära valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. NADP-ga seotud vesinikud. Paljude Elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee reaktsioonide tulemusena tekib glükoos molekule. Tekivad O-ioonid, mis ühinevad C6H12O6. Energia saadakse ATP molekulidest, molekuliks (O2) ja lendavad taimest välja, ning H- mis tekkisid valgusstaadiumis. Ühe ioonid, mille seovad NADP molekulid tekib glükoosimolekuli sünteesiks on vaja 18 ATP NADPH2. NADP seob endaga ka elektrone. molekuli.
käigus, vabaneb energiat, mille arvel moodustatakse 2 ATP molekuli. Eraldub 4 vesiniku aatomit, mis kogutakse vesinikukandjale NAD ja moodustub 2 NADH'2 molekuli. Tsitraaditsüklis(mitokondri sisemuses): PVA lagundatakse ja ta siseneb tsitaadi tsüklisse.Seal toimuvate reaktsioonide käigus eralduvad CO'2 ja H aatomid. CO'2 hingame välja, H kogunevad kümnele NADH'2-le. Hingamisahel(mitokondri membraanidel): NADH'2-st eraldatakse vesinikud, vesinikke transporditakse membraanidel ja lõpuks nad ühinevad hapnikuga,moodustub vesi. Vabaneva energia arvelt sünteesitakse 36 ATP molekuli. 7.Anaeroobne glükoos e käärimine toimub hapniku puudumisel. Selle tulemusena moodustub kas etanool ja süsihappegaas või piimhape. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudumisel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakerite elutegevuse käigus. Saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe
äädikhappe abil. Tee pilt tulemusest. Pilte kasuta MSWord faili loomisel. Pildi alla kirjuta võrrandid, kuidas katlakivi võis tekkida ning miks ja kuidas katlakivist vabaneti. Leia internetist informatsiooni, miks on katlakivi mõnikord valge, kuid mõnikord pruun. Vastus lisa kodusele ülesandele ning saada õpetajale. (inglise keeles on katlakivi: limescale). Vesiniksoola olemus Vesiniksoolad tekivad mitmeprootonilistest hapetest. Sellisel juhul ei ole kõik happes olevad vesinikud asendatud metalli katiooniga. NT: MgCO3 lihtsool (magneesiumkarbonaat) Mg(HCO3)2 vesiniksool (magneesiumvesinikkarbonaat) Kirjuta valem: Naatriumvesinikkarbonaat: NaHCO3 Millised soolad võiksid tekkida fosforhappest? H O O K P O O H H K H3PO4 K OK OK O O OK P O
2)tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses(maatriksis). CO2 eraldub väljahingamise käigus atmosfääri. Vabanevad süsinikud seotakse vesinikukandjaga. 20 H aatomit ja moodustub 10 NADH2. Selles tsükliosas ATP-d ei toodeta. 3)hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakeste peal. O2 molekulidega seotakse NADH2-lt elektrone. O2 viiakse ühele poole harjakese membraani(miinus) ja H+ jääb teisele poole. Teatud gradienti juures harjakeste membraanide kanalid avanevad(vesinikud ja hapnikud liituvad, vabaneb energia 36 ATP). Kogu glükoosi lagundamise käigus 38 ATP-d. Fotosüntees Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Eraldub O2. Valguskiirgus jõuab taime rohelistes osades asuvate klotoplastideni(sisemuses klorofüll, mis ergastub valgusenergia toimel). Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvelt. Fotosünteesi võib tinglikult jagada
Eksperimenteeri, millise valgusega taimed tahavad kasvada: • http://www.glencoe.com/sites/common_as sets/science/virtual_labs/LS12/LS12.html • Eksperimenteeri fotosünteesi kiirusega sõltuvalt valgustusest: http://www.reading.ac.uk/virtualexperiment s/ves/preloader-photosynthesis.html II Pimedusstaadium • Õhulõhede kaudu tuleb CO2. • Kasutatakse ära NADP-ga seotud vesinikud • Paljude reaktsioonide tulemusena tekib glükoos – C6H12O6 • Energia saadakse ATP molekulidest, mis tekkisid valgusstaadiumis • Ühe glükoosimolekuli sünteesiks on vaja 18 ATP molekuli • Vaata Calvini tsüklit Pimedus- staadium ehk Calvini tsükkel Fotosünteesi energeetiline efekt on 2H 2O 4e- eraldamine ja üleviimine CO2-le, O=C=O kompaktse molekuli muutmine haraliseks tetraeedriliseks struktuuriks -C- kus e- on tuumast kaugemal kui H2O-s.
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: a) Valguse tugevusest b) Süsihappegaasi konsentratsioonist c) Taimede varustatusest vee ja mineraal ainetega d) Temperatuurist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikes 180 75 mm. Fotosünteesi portsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. 1. Fotosünteesi valgusstaadium Toimub vee fotooksüdatsiooni ja ATP süntees. 2H2O -> 4H + 4e+O2 Vesinikud seotakse NADP-ga ja NADPH2 Valgusestaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid kasutatakse järgmistest etappides. 2. Fotosünteesi pimedusstaadium(Calvini tsükkel) Süsinikuallikas on sisenenud CO2. Vesinikallikaks on aga NADPH2 ja energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 +12NADPH2 ->C6H12O6 +6H2O + 12NADP
aatomeid, mis seotakse NAD+ või FAD-i poolt (suhtes 3:1). Nemad loovutavad oma vesinikut hingamisahela ensüümidele, mis genereerivad neist 3ATP molekuli iga NAD+ ja 2ATP molekuli iga FAD-i poolt hingamisahelasse kaasa toodud vesiniku aatomite paari kohta. NB! Aeroobsetes tingimustes siseneb hingamisahelasse ka algselt glütseeraldehüüd-3 fosfaadi dehüdrogenaasi poolt katalüüsitavas reaktsioonis NAD+-ga seotud vesiniku aatomite paar. Vesinikud võtab endale hapnik ning üheks lõpp-produktiks on vesi. Pikemalt tsitraaditsüklist... Atsetüül CoA siseneb tsitraaditsüklisse ning reakeerib oksaalatsetaadiga, reaktsioon toimub tsitraadi süntaasi toimel ning tekib tsitraat. Tsitraadis tõstab akonitaas ümber hüdroksüülrühma ning läbi vaheühendi cis-akonitaadi tekib isotsitraat. Seejärel toimub isotsitraadi oksüdatiivne dekarboksüülimine, mida katalüüsib isotsitraadi dehüdrogenaas. Reaktsiooni käigus eemaldatakse
84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga. 88) Amiin ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. 89) Alkeen süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kaksiksidet 90) Alküün süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kolmiksidet. 91) Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma.(-CHO) 92) Ketoon süsivesinikust tuletatud karbonüülrühma sisaldav ühend üldvalemiga RCOR. Nt atsetoon
toimub ainult kloroplasti rohelistes osades ergastunud pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi HO→H+e+O 1. vee fotolüüs →vee molekul lõhustatakse (sealt tekib energia, mis jääb ATP'ks) järgi jääb hapnik ja kaks vesinikku. Osa hapnikukasutab taim ise, ülejäänud läheb läbi õhulõhede atmosfääri. 2. NADP + e + H → NADPH (vesiniku sidumine) Vesinikud ja elektronid aitavad NADPH moodustamist. NADPH viib vesiniku edasi pimedusstaadiumisse. 3. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks ja eraldub hapnik. Reaktsiooni tulemusena saadakse ATP ja NADPH molekule, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas 1. süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu sisenenud CO 2
FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Saadus: glükoosi süntes. 18 ATP 18 ADP + Pi (i alaindeks) Sünteesi protsessis energiat kasutatakse. Fotosünteesi tähtsus *Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks
. . . . Cl + CH4 à CH3Cl + H ja H + Cl2 à HCl + Cl III etapp ahela katkemine toimub siis, kui põrkuvad kaks aktiivset osakest. Kuna nad paiknevad väga hõredalt, siis juhtub seda harva ja üks aktiivne osake jõuab põhjustada sadu muundumisi Näiteks. H. + Cl. à HCl või 2H. à H2 ja muud sellised vähetõenäolised protsessid Summaarselt CH4 + Cl2 à HCl + CH3Cl - klorometaan e metüülkloriid Asendada saab kõik vesinikud CH2Cl2 diklorometaan; CHCl3 trikklorometaan e kloroform; CCl4 tetraklorometaan e süsiniktetrakloriid. Vesiniku asendamine klooriga on ka redoksreaktsioon ja CCl4 -jas on süsiniku oks.aste maksimaalne (+IV). Süsiniktetrakloriid ei saa järelikult põleda ja on üks väga vähestest mittepõlevatest rasvade ja vaikude lahustitest. Kahjuks on ta üpris mürgine Diklorometaani molekuli mudel Alkaanid
Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis. Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni
Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis. Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni
Kriipsu otsad ja murde kohad on süsiniku aatomid. Ning kriips on side.Lihtsustatud, klassikaline ja kraafiline kujund oktaani kohta. C8H18 Põlemis võrrandid. Kui oraanilised ained põlevad piisava hapnku olemasolu juures, siis tekivad süsinikdioksiid ja vesi.+O2 . Page 14 Tasakaaalustamise järjekord, kõigepealt pannakse paika süsinikud, siis vesinikud, ning viimasena hapnik. Hapniku ees võib oll ka ,5 CO2+H2 Kütused. Kütuse liik Kuis tekkinud? Millest koosneb? Kasutusalad Looduslik gaas Maapõues olevate Metaan 9899% Keemiatööstuses, orgaaniliste ainete majapidamises jne lagunemisel
Sool +1 -2 sulfaat Na2SO4 naatriumsulfiit Na2SO3 naatriumnitraat NaNO3 naatriumkarbonaat Na2CO3 naatriumkloriid NaCl Orgaanilised ained C +6| 2)4) Tänu 4b rühmale võib ta juurde võtta või ära anda. H-Cl O=O Orgaanilised ühendid on ained, mis kindlasti sisaldavad 4valentseid süsiniku aatomeid. 4valentne süsinik tähendab, et süsiniku aatom moodustab kindlasti kovalentset 4sidet teiste aatomitega. Teisteks aatomiteks on kas teised süsiniku aatomid, vesinikud, hapnikud, harvem lämmastiku aatomid. Veel harvemgi väävlit, fosforit, halogeene(7A rühma elemendid) ja metalle. 7 Orgaanilised ained jagunevad aineklassidesse sõltuvalt sellest, milliseid süsiniku valentsolekuid on molekulis ja sellest, kellega süsinik neid sidemeid moodustab. NB! Orgaaniline aine saab kuuluda korraga mitmesse aineklassi! Selleks, et orgaaniliste ühendite nimetusi anda, kasutatakse eesliiteid, mis tähistavad süsinike arvu.
Aga detailsed erinevused tagavad ,,sõrmejälje" kosmilise kiire allika kohta. Erinevate elementide hulga mõõtmine on võrreldavalt lihtne, kuna erinevad laengud igast nukleiidist annavad erinevaid tulemusi. Raskem mõõtmisviis, kuid parema ,,sõrmejälje" annab isotoopiline koostis (sama elemendi tuum aga erineva neutronite hulgaga). Et teha isotoopidel vahet, tuleb kaaluda igat aatomi nukleiidi mis läbib kosmilise kiire detektorit.[2] Umbes 90% kosmiliste kiirte tuumadest on vesinikud (prootonid), umbes 9% on heeliumid (alfa osakesed) ja kõik teised elemendid moodustavad ainult 1%. Isegi selles ühes protsendis on väga haruldasi elemente ja isotoope. Need vajavad suuri detektoreid, et koguda piisavalt osakesi selleks, et öelda midagi olulist kiire allika ,,sõrmejälje" kohta. HEAO (The High Energy Astrophysical Observatory) Heavy Nuclei Experiment, millega alustati 1979, kogus ainult umbes
/4 /43 /44 /45 vask /5 /56 /58 punane /6 /68 mahagon /8 /82 violetne /7 /75 pruun Retsept on 1:1 (värv.H2O2). 10/ võib kasutada 1:1 või 1:2 (värv: H2O2) mõjuaeg 25-35 minutit. Spetsblondi retsept 1:2, võib kasutada 3%, 6%, 9% ja 12% vesinikku, mõjuaeg 45- 50minutit. Ewald C:ehko Red Eruption Highlights Triibuvärvid. K-vask, R-R punane punane, R-V punane violett. Vesinikud 9% ja 12%. 1,9% ja 3% vesinikuga võib juba triibutatud juukseid üle teha. Kogus 60ml. 5.2 Kergvärvid C:EHKO Color Vibration Numeratsioon on sama. Vesinikud 1,9% ja 3%. Retsept 1:2 (värv:H2O2), mõjuaeg 15-25 minutit. 100ml tuubis. 6. ESTEL 6.1 Püsivärvid ESTEL Color System ESEX Professional Toonid: · /0 naturaalne /00 naturaalne hallidele · /1 /11 tuhk · /13 tuhk kuld · /3 kuldne · /34, /43 kuld vask, vase kuld · /4 vask · /5 punane
elektrone punktidena, paigutades nad võimalikult "laiali" NB! Valentselektronide asetsemist s-ja p-orbitaalidel enamasti ei arvestata. Praktiline tegevusjuhend Lewise struktuurivalemite joonistamiseks Mõisted: Tsentraalne aatom -aatom, millega on seotud vähemalt kaks aatomit. Terminaalne aatom -aatom, millega on seotud parasjagu üks aatom. Juhend: 1. Loetakse kokku valentselektronide üldarv molekulis; 2. Joonistatakse molekuli "skelett", paigutades vesinikud sidemete otstesse (terminaalsetele asukohtadele), muud aatomid keskele (tsentraalsetele asukohtadele); 3. Molekulides, kus pole vesinikke, pannakse keskele tavaliselt aatomid, millel on võrreldes teiste aatomitega vähem elektrone väliselektronkihil; 4. Joonistatakse välja elektronid, mis moodustaksid elektronipaari; 5. Ülejäänud elektronid paigutatakse esmajärjekorras terminaalsete aatomite ümber, seejärel, niipalju kui võimalik, tsentraalsete aatomite ümber; 6
madaltihedaks polüetüleeniks. PE-LD-kile valmistamine, torud, isolatsioonid jms. Polüetüleen katalüsaatoriga. Korrapäraselt asendatud etüleen. Annab materjalile suurema vastupidavuse temperatuurile ja mõjutustele. Polüpropüleen korrapäraste kõrvalahelaga, on kõvem, kõrgema pehmumistemp. Sama, mis polüetüleenilgi omadused. PVC ei lahustu õlides, ei juhi elektrit- elektriisolaatorid. Kuumenedes pehmeneb, jahenedes kõvastub taas - Termoplast . Kui etüleenis on vesinikud asendatud flooriga, sis polümeer on polüfloroetüleen - teflon. On stabiilne temp suhtes, ja üldse vastupidavam. Polümeeride ahelatele (2-metüül-butadieen) väävlit lisades saab mittekleepuva elastse kummi. Kummile lisatakse väävlit ja kuumutatakse tehakse väävlisillakesed. Mida rohkem väävlit panna kummi sisse, siis muutub kumm jäigemaks. Polüestrid: Kõige tuntum polüester on laksaan terüleen või takronaal.. or faking else.
Alifaatne ( ka atsükliline) molekulis pole tsükleid Alkaanid jagunevad normaal(ahelaga) alkaanideks ( sirgeks pole teda ilus kutsuda , sest nurk on ikkagi ~1100) ja hargneva ahelaga alkaanideks Diklorometaani molekuli mudel sellised vähetõenäolised protses sid Summaarselt CH4 + Cl2 à HCl + CH3Cl - klorometaan e metüülkloriid Asendada saab kõik vesinikud CH2Cl2 diklorometaan; CHCl3 trikklorometaan e kloroform; CCl4 tetraklorometaan e süsiniktetrakloriid. Vesiniku asendamine klooriga on ka redoksreaktsioon ja CCl4 -jas on süsiniku oks.aste maksimaalne (+IV). Süsiniktetrakloriid ei saa järelikult põleda ja on üks väga vähestest mittepõlevatest rasvade ja vaikude lahustitest. Kahjuks on ta üpris mürgine Nimetused Normaalahelaga alkaane nimetatakse
. . Cl + CH4 CH3Cl + H ja H + Cl2 HCl + Cl III etapp ahela katkemine toimub siis, kui põrkuvad kaks aktiivset osakest. Kuna nad paiknevad väga hõredalt, siis juhtub seda harva ja üks aktiivne osake jõuab põhjustada sadu muundumisi Näiteks. H. + Cl. HCl või 2H. H2 ja muud sellised vähetõenäolised protses sid Summaarselt CH4 + Cl2 HCl + CH3Cl - klorometaan e metüülkloriid Asendada saab kõik vesinikud CH2Cl2 diklorometaan; CHCl3 trikklorometaan e kloroform; CCl4 tetraklorometaan e süsiniktetrakloriid. Vesiniku asendamine klooriga on ka redoksreaktsioon ja CCl4 -jas on süsiniku oks.aste maksimaalne 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 2 (+IV). Süsiniktetrakloriid ei saa järelikult põleda ja on üks väga vähestest mittepõlevatest rasvade ja vaikude lahustitest. Kahjuks on ta üpris mürgine
Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. [6, 9] Joonis 3. Tuumapomm [19]. Vesinikupomm ehk termotuumapomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik (H2) ja liitium (Li). Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinikuks (H3). Vesinikud hakkavad kõrge temperatuuri pärast kiiresti liikuma, ületades prootonite vahelist tõukejõu, ning põrkuvad ja moodustavad heeliumituuma. Ülejäänud neutronid kiiratakse ära koos suure hulga energiaga. [10] Vaakumpommi puhul paisatakse kõigepealt vedel või pulbriline lõhkeaine laiali ning süüdatakse seejärel, oksüdeerijana kasutatakse õhuhapnikku. Hapniku kiire ära tarvitamine tekitab vaakumi ehk õhuhõrenduse, mille tagajärjel tekkinud lööklaine
(8) Kuumuta 95 oC, 2-3 min (DNA denatureerub, ahelad eralduvad) ja jahuta jääl. (9) Säilita selliselt saadud fluorestsents-märgitud DNA 4oC juures, kuni automaatsekvenaatorisse panemiseni. 15 Lisaülesanded: 5.1) Sekveneerimissegu sisaldab nii dNTP kui ddNTP, mis on nende erinevus? dNTP-desoksü, ddNTP-didesoksü (2' ja 3' asendites vesinikud, terminaatornukleotiid). ddNTP ei inkorporeeru nii hästi, pannakse lahusesse suure kontsentratsiooniga (ülehulgas). 5.2) Kui ddNTP inkorporeerub kasvavasse DNA ahelasse, miks ekstensioon termineerub? 3' otsas on vesinik, ei saa moodustuda fosfodiesterside järgmise nukleotiidiga. 5.3) Pikemad järjestused (>1000 nt) sekveneeritakse järestuse otstest kahe erineva vastassuunalise praimeriga kahes erinevas katseklaasis. Miks ei teostata sekveneerimist kahe erineva praimeriga ühes
Siia kuuluvad mittepolaarsed ja nõrgalt polaarsed kristallilised ja amorfsed tahked ained (nt parafiin, väävel, polüstürool) ja mittepolaarsed ja nõrgalt polaarsed vedelikud ja gaasid (bensool, vesinik jms.). Teise rühma moodustavad elektron- ja dipoolpolari-satsiooniga dielektrikud – polaarsed orgaanilised, poolvedelad ja tahked ained (nt õli-kampolkompaundid, epoksüüdvaigud, tselluloos, mõned klooritud süsi-vesinikud). Kolmas rühm – tahked anorgaanilised dielektrikud, kui neis esineb elektron-, ioon- ja kadudega ioon-polarisatsioon. Alarühmad: Elektron- ja ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad kristalsed ioonide tiheda pakisega ained (kvarts, vilk, kivisool, korund, rutiil) ja Elektron-, ioon- ja kadudega ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad anorgaanilised klaasid, amorfset faasi sisaldavad materjalid (portselan, mikaleks) ja ioonide hõreda pakisega kristalsed ained.
- - - Presünaptiline kontroll adrenergilises sünapsis. - Põhineb neurotransmitteri kontsentratsioonil, kus retseptori aktiveerimine toob kaasa edasise noradrenaliini närvirakust vabastamise pärssimise. - Adrenoretseptorite signaalmolekulid. - Adrenaliin, noradrenaliin - katehhoolamiinid. - Retseptoriga interakteerumiseks tähtsad funktsionaalsed rühmad. - Ser-dega TM5 interakteeruvad katehhoolrühma hüdroksüülrühmade vesinikud kui vesiniksidedoonorid, andes vesiniksidemeid seriini hapnikega. Aromaatne tuum annab VDW interaktsiooni fenüülalaniini TM6- ga ning positiivselt laetud alküülamiin annab ioonse sideme TM3 asparagiini karboksüülrühmaga. - Katehhoolamiinide biosüntees. - - Katehhoolamiinide metabolism. - - β-adrenoretseptoritel on rohkem ruumi amiini küljes olevate asendajate
Toimub püruvaadi edasine lagundamine oksüdeerumise teel. Püruvaadist tekib 2 atsetüül-CoA molekuli. Vabanenud H ioonid seotakse NAD poolt -> tekivad NADH2 molekulid -> jääkproduktidena eraldub CO2, mis difundeerub mitokondrist välja. 3) Tsitraaditsükkel /krebsi tsükkel - Atsetüül-CoA molekul ühineb ühe happega ning ensümaatiliste redoksreaktsioonide käigus muutuvad kõik püruvaadis olevad süsinikud, vesinikud ja hapnikud CO2’ks ja H2O’ks. Samuti tekib NADH ja FADH2 molekule ning ATP. Tsükkel kordub, sest pürovaate tekkis alguses 2 molekuli ning saadused mitmekordistuvad. 4) Hingamisahela reaktsioonid (elektroni transportahel) - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Vajavad hapnikku. H ioonid vabanevad NADH ja FADH2 molekulidest. Moodustunud NAD ja FAD kasutatakse uuesti eelnevates etappides -> eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi.
Piimhappe tekkimine Piimhappekäärimine Etanoolkäärimine Anaeroobne glükolüüs on anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. I etapp AEROOBNE GLÜKOLÜÜS C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H + 2ATP glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuli + 4 vesiniku aatomit + 2 ATP molekuli tingimuseks on piisava koguse hapniku olemasolu rakus 2ADP + 2P 2ATP 2NAD + 4H 2NADH2 NAD viib vesinikud hingamisahelasse (mitokondrisse) Saadud 2 püroviinamarihappe molekuli lähevad tsitraaditsüklisse (mitokondrisse) II etapp TSITRAADITSÜKKEL Ühe glükoosimolekuli lagundamiseks tehakse tsitraaditsükkel läbi kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis kaks püroviinamarihapet Enne tsitraaditsüklisse sisenemist: 1 püroviinamarihappe molekul atsetüülkoensüüm A + 1 CO2 molekul + 2 vesiniku aatomit TSITRAADITSÜKKLIS: keemilised reaktsioonid + H2O 10 NADH2 molekuli (20 vesiniku aatomit)
piimhappekäärimine; etanoolkäärimine. Anaeroobne glükolüüs: biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. I etapp: Aeroobne glükolüüs: C6H1206 -> 2CH3COCOOH + 4H + 2ATP glükoosi molekul -> 2 püroviinamarihappe molekul + 4 vesiniku aatomit + 2 ATP molekuli. Tingimuseks piisava koguse hapniku olemasolu rakus. 2ADP + 2P -> 2ATP /// 2NAD + 4H -> 2NADH2 -> NAD viib vesinikud hingamisahelasse (mitokondrisse). Saadud 2 püroviinamarihappe molekuli lähevad tsitraaditsüklisse (mitokendrisse). II etapp: Tsitraaditsükkel: Ühe glükoosimolekuli lagundamiseks tehakse tsitraaditsükkel läbi kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis kaks püroviinamarihapet. Enne tsitraaditsüklisse sisenemist: 1. püroviinamarihappe molekul -> atsetüülkoensüüm A + 1 CO2 molekul + 2 vesiniku aatomit.
Kaasneb energia neeldumine. Hüdroksiid (v.a. leelised) -> oksiid + vesi. Cu(OH)2 -> CuO + H2O. Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel 2 või enam ainet, moodustades uue aine, kaasneb energia eraldumine. Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm NH2, nimetuse lõpuks on amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH 3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2 / / / etüülamiin H H H R H CH 2CH3
Ühisosa Mõlemad on tsüklilised ühendid. Omadused Ei sisalda aromaatseid rühmi. Sisaldavad aromaatseid rühmi. Näited monotsüklilised tsükloalkaanid polütsüklilised aromaatsed süsi- (tsüklopentaan, tsükloheksaan) vesinikud bitsüklilised tsükloalkaanid heterotsüklilised aro-maatsed (bitsüklodekaan, dekaliin) ühendid polütsüklilised tsükloalkaanid asendusrühmi sisaldavad (kubaan) aromaatsed ühendid
teda lahustuvaks on tema esterdamine etaanhappe anhüdriidiga. Sel viisil saadakse kiud, mida tuntakse kui atsetaatkiudu. Atsetaatkiud on etaanhappega (äädikhappega) esterdatud tselluloos, mille elementaarlüli kohta tuleb 4 6 atsüülrühma. 3(CH3CO)2O -O-C6H7O(OH)3 -------------- -O-C6H7O(OCOCH3)3- Saadus on triatsetüültselluloos (tselluloosi triatsetaat), milles kõik tselluloosi hüdroksüülrühmad on esterdatud (hüdroksüülrühmade vesinikud on asendatud atsetüülrühmadega CH3CO-). Triatsetaat läheb kas kohe otse tehiskiu tootmiseks või hüdrolüüsitakse osa esterrühmi ära, nii et saadakse mono- või diatsetaat. Tselluloosi atsetaadid lahustatakse mõnes kergelt lenduvas lahustis (atsetoon, etanool) ja pärast kiudude pressimist lastakse lahusti lihtsalt ära aurustuda. Saadud kiud on siis atsetaatsiid, mis on läikiv, elastne ja kerge, märjalt palju tugevam kui viskoossiid, kuid kulub
Lewise struktuurivalem on aine valem, milles valentselektronid on kujutatud ülaltoodud viisil. Keemilist sidet (elektronipaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). Praktiline tegevusjuhend Lewise struktuurivalemite joonistamiseks Mõisted: Tsentraalne aatom - aatom, millega on seotud vähemalt kaks aatomit. Terminaalne aatom - aatom, millega on seotud parasjagu üks aatom. Juhend: · Joonistatakse molekuli ,,skelett", paigutades vesinikud sidemete otstesse (terminaalsetele asukohtadele), muud aatomid keskele (tsentraalsetele asukohtadele). Skelett kujundada võimalikult sümmeetriline; · Tsentraalaatomiks valida väikseima elektronegatiivsusega aatom (orgaanilistes ühendites süsinik); · Ühendada aatomid üksiksidemetega; · Ülejäänud elektronid paigutatakse esmajärjekorras terminaalsete aatomite ümber, seejärel niipalju kui võimalik, tsentraalsete aatomite ümber.
annaabi.ee 
