Mis on alus? Aine, mis koosneb metallioonist ja hüdroksiidioonist Mis on hape? Aine, mis annab lahusesse vesinikioone Mis on oksiid? Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid
vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks,
aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist. 8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. 9.Happe tugevus sõltub sellest, kui palju on happe lahuses vesinikioone. Tugevas happe lahuses on kõik molekulid jagunenud ioonideks. 10
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette
HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . d e Hapete omadused: *Hapu maitse *Reageerimine AO-dega *Reageerimine alustega *Reageerimine metallidega ALUSED Alus aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiid aine, mis annab lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Reageerimine:
Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid
Vesinikioon redutseerub ( on oksüdeerija) 2H + + 2e = H2 Reageerimine aluste ja aluseliste oksiididega NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O Aluselise oksiidi korral CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Kuna CaO vees ei lahustu on ioonivõrrandit õigem kirjutada CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O Reageerimine sooladega ei pruugi olla hapetele iseloomulik reaktsioon 1. Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2 2. on vesinikiooni reaktsioon H+ + SO32- = H2+ SO2 (eraldub gaas) 3. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl on , aga hoopis sulfaatiooni reaktsioon 4. SO42- + Ba2+ = BaSO4 (sade) Brõnstedi järgi on happed ained, mis loovutavad prootoni ( see tähendab Vesinikiooni doonorid) Olulist vahet definitsioonide erinevus ei põhjusta, sest happe omadused on ikkagi seotud vesinikiooniga Alused, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid
N2O. Happed Hape on aine mis annab vesiniklahuses vesinikioone. Hapete liigitamine · Hapnikusisalduse järgi Hapnikuta hape- hape mis ei sisalda hapnikku. Nt HCl, HBr, H2S. Hapnikhape- hape mille koostisesse kuulub ühe elemendina hapnik. Nt: H2SO4, HNO3, H2CO3 · Vesinikioonide(H+) ehk prootonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahuses. Üheprootonihape- hape mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt: HNO3, HCl jne. Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Nt: H2SO4, H2CO3, H3PO4. · Happe tugevuse järgi Tugevad happedon tugevalt happeliste omadustega. Tuntumatest hapetest kuuluvad tugevate hapete hulka vesinikloriidhape, väävelhape ja lämmastikhape. Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happliste omadustega.Enamik tuntud hapetest on nõrgad happed. Nt süsihape, divesinikulfiidhape, fosforhape,
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. ...
seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega. HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Happeid saab liigitada: 1. HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3 2. VESINIKIOONIDE(H+) EHK PROOTONITE ARVU JÄRGI Üheprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, näiteks HNO3, HCl, CH3COOH Mitmeprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, näiteks H2SO4, H2CO3, H3PO4 3. HAPPE TUGEVUSE JÄRGI TUGEVAD HAPPED - tugevalt happeliste omadustega. Tuntumad on vesinikkloriidhape(HCl), väävelhape(H2SO4) ja lämmastikhape(HNO3) NEED HAPPED ON SÖÖVITAVA TOIMEGA! NÕRGAD HAPPED - oluliselt nõrgemate happeliste omadustega. Tuntumad on süsihape(H2CO3), divesiniksulfiidhape(H2S), fosforhape(H3PO4) jpt.
1 Aminohapped .. Ained, mille molekul sisaldab aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) Füüsikalised omadused on üsna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke võimaluse tõttu (nii NH kui OH) on nad vähelenduvad ja suhteliselt hästi vees lahustuvad. Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino- 3.() 2.() 1. H2N-CH2-CH2-COOH 3-aminopropaanhape (vanemas kirjanduses -aminopropaanhape) Valkude koostisse kuuluvate aminohapete korral kasutatakse triviaalnimesid ja neist tuletatud kolmetähelisi lühendeid. Sageli leiduvaid aminohappeid on pisut üle 20 ja nad on kõik 2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH ...
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii e...
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass – ühe mooli aine mass Segu – komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
prootoneid või vesinikioone. Jaotatakse: Tugevuse Vesiniku arvu Hapnnikusisalduse järgi Tugevuse järgi Tugevad happed näiteks: HCI; HF; HNO3;H2SO4 Keskmised happed näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingu...
Kuna kontsentreeritumas lahuses ei ole elektrolüüt täielikult ioonideks lagunenud, siis avaldub i järgmiselt: Astmeline dissotsiatsioon Mitmealuselised happed dissotsieeruvad mitmes järgus. Näiteks väävelhape loovutab I i = 1 + *( - 1) kus - dissotsiatsiooniaste järgus ühe vesinikiooni: NaCl, HCl, KCl, KNO3 =2 HCl H+ + Cl Na2SO4, MgCl2, K2CO3 =3 MgCl2 Mg2+ + 2Cl H2SO 4 H + + HSO4 (I järk)
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui
Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimmuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Valguse mõjul ergastuvad pigmentide molekulid ning igast molekulist eraldub üks elektron. Klorofülli molekulid võtavad kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb H+-ioonideks ja O2-ks. O2 eraldub õhulõhede kaudu. Klorofüllist eraldunud elektron antakse edasi NADP+ molekulile, mis selle tulemusel redutseerub ja liidab endaga H+-iooni ja veel ühe elektroni. Muutub NADPH-ks, mis viib vesinikiooni edasi pimedusstaadiumisse. TSÜKLILINE JA ATSÜKLILINE MILLE POOLEST ERINEVAD? Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Pimedusstaadiumi lõpp-produkt moodustub CO2-st ja NADPH2-st. Lõpp-produkt on glükoos. Glükoosist saab energiat. Calvini tsüklist vabanenud NADP ja ADP molekulid lähevad tagasi valgusstaadiumisse, et seal uuesti elektrone ja vesinikioone pimedusstaadiumisse transportida. Fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks.
reaktsioonid Toimumisko Raku tsütoplasma Mitokondri ht sisemus Lähteained Glükoos, 2 NAD+ NAD, FAD Hapnik molekuli, 2 ADP molekuli ja 2 fosfaatrühma Saadused 2 püruvaadi 16 H+, 34 ATP molekuli molekuli, 2 NADH 6 NADH2, 2 FADH2, molekuli, 2 vesinikiooni, 2 ATP-d 2 ATP, ja 2 molekuli vett. 2 CO2 Protsessi Glükoos lõhutakse Püruvaat Energia salvestatakse kirjeldus püruvaadiks lagundatakse ATP molekulidesse süsinikdioksiidiks 3. Kui palju energiat saab rakuhingamisel maksimaalselt toota? 38 ATP molekuli. 4. Miks päriselt nii palju energiat toota ei saa? Sest protsessis võivad esineda membraanide lekkimisest tulenevad kaod ning
• Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tingimustes imenduvad kõik ioonid neeru (proksimaalses) torus tagasi. • See muudab uriini pH happeliseks. • Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt 0,1 – 0,15 mmol/L vaba vesinikiooni • Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega
Määra antud ühendite vesilahustes reaktsiooni keskkond ja pH väärtus Kaaliumoksiid- aluseline, ph>7, väävelhape- happeline ph<7, kaaliumsulfit, vääveldioksiid-neutraalne, vask(II)sulfaat, lämmastikhape 16) Teada happe-aluse protolüütilist teooriat. Kõikide hapete elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eraldub vesinikioon (H+ ehk prooton). Seetõttu on happed ained, mis loovutavad prootoni. Vaba elektronpaari olemasolu tõttu seovad hüdroksiidioonid kergesti vesinikiooni. Seetõttu on alused ained, mis seovad prootoni. 17) Mis on pH? Tema väärtused erinevates keskkondades. pH näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happelises keskkonnas on pH<7, aluselises keskkonnas on pH> 7 ja neutraalses keskkonnas pH =7 18) Teada , kuidas mõõta pH (indikaatoriga, pH-meetriga) 19) Teada, kuidas värvuvad erinevates keskkondades metüüloranž, fenoolftaleiin, lakmus
Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud ning tema tasakaaluasendis alkoholi vesilahuses indikaatoritega vesinikioone nende vähesuse tõttu tõestada ei saa. Fenooli dissotsiatsioonil tekkiv fenolaatiooni hapnikul olev negatiivne laeng (üleliigne elektronpaar) on haaratud aromaatse tuuma ühisesse -elektronide pilve. Seega on fenolaatioon stabiliseeritud, ta on nõrgem nukleofiil ja alus kui tavaline alkoholaatioon ega soovi nii hoolega vesinikiooni tagasi liita. O H O + H+ fenool fenolaatioon vesinikioon Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest
I. Oksüdatsiooniaste: 1)lihtaine o.a. = 0 2)liitaines kõigi aatomite o.a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlem...
Leelismetallide reageerimine hapetega toimub palju energilisemalt kui veega, kusjuures sellega võivad kaasneda plahvatused ja metalli süttimine. Sõltuvalt katsetingimustest (happekontsentratsioon, reageerivate ainete vahekord, temperatuur, happe iseloom, leelismetalli asetud pingereas jt.) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 _ 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 _ 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 _ 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 _ N2O + 8KNO3 + 5H2O
Viimane sisaldab palju metaani CH4 VESINIKU SAAMINE ELEKTROLÜÜDIL · Vee elektrolüüs vesiniku saamismeetodina pole majanduslikult efektiivne, · Paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesinik ja see püütakse kinni. · Laboris saadakse vesinikku metalli ja happe vahelisel reaktsioonil. Analüüsime seda protsessi Zn0 + 2 H+Cl- = Zn2+Cl2- + H02 · Tsingi laeng suureneb, tsink oksüdeerub ja on seega redutseerija. Vesinikiooni laeng aga väheneb, seega ta redutseerub ja on oksüdeerija. Kasulik on meeles pidada, et metallid on alati redutseerijad, nende ioonilaeng (oksüdatsiooniaste) pole kunagi negatiivne. VESINIKU JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSVALDKONNAD · Vesinik on tähtis tooraine nii keemiatööstuses... · eelkõige ammoniaagi tootmiseks · Osaleb orgaanilises sünteesis · Redutseerijana metallide saamisel · ...kui ka energeetikas.
veekogude kinnikasvamist (eutrofeerumist) lämmastikuühendeid sisaldavad väetised ÜLESANDED · Määra reaktsioonides oksüdatsiooniastmed, kirjuta elektronvõrrandid ja tuvasta oksüdeerija, redutseerija. 2 Al + 3 Br2 2 AlBr3 2 Mg + O2 2 MgO 3 Ca + 2 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2 Fe2O3 + 3 CO 2 Fe + 3 CO2 2 KClO3 2 KCl + 3 O2 ÜLESANDED · Kirjuta elektronvõrrandid: Kaltsiumi aatomi oksüdeerumine kaltsiumiooniks Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks Hapniku aatomi redutseerumine oksiidiooniks Raud(II)iooni oksüdeerumine raud(III)iooniks ÜLESANDED · Millisel juhul lämmastik oksüdeerub, millisel juhul redutseerub, millisel juhul pole tegemist redoksreaktsiooniga? NH3 N3- NO3- NO2 N2 NO NO3- NH4+ ÜLESANDED · Kirjuta reaktsioonivõrrand, kus... Hapnik oleks oksüdeerija Broom oleks oksüdeerija
Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet nt: CO,NO,N2O.a)Mittemetallide oksiidid on kõik happelised (moodustavad veega happe) (H2SO3) .Metallide oksiidid on põhiliselt aluselised (osad moodustavad veega aluse) (Ca(OH)2) .Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe. 3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass SOOLAD ARGIELUS Referaat Juhendaja: Pille Ers Kohtla-Järve 2011 7 SISSEJUHATUS Peamiseks põhjuseks miks ma valisin selle teema on minu isiklik innukus keemiast ja bioloogiast. Töö eesmärk on teada saada kuidas ja kus kasutatakse soola igapäevases elus, suurendada oma teadmisi soolade omadustest ja kasutamisest argielus. Sõnaga "sool" seostub sul kindlasti toidu valmistamisel kasutatav keedusool. Keemias tähistab sool aga kindlat liiki aineid. Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi. Siiski ei ole see kõikide soolade omadus. Soolad võivad olla väga erineva värvusega. 1. Mis on sool Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happeanioonidest e...
Süsinikoksiid, CO Süsinikoksiid tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, puitkütuste põlemisel 250 - 300 g/GJ. Maalähedases õhukihis on süsinikoksiid inimesele ohtlik, vähendades vere hapnikusidumisvõimet ja tekitades kudede hapnikuvaegust. Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega. Süsinikdioksiid, CO2 Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis. Süsinikdioksiid eraldub atmosfääri fossiilsete kui ka b...
happed, eraldades vesinikioone. 3. Alkoholid kui happed - Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. 4. Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest -
Kõik sooladest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest(näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). Soola sordid erinevad üksteisest naatriumkloriidi- ja lahustumatute lisandite poolest. Madalama sordi sool sisaldab rohkem lahustumatuid osi. Müügil on aga ka veel jodeeritud sool (vähese joodisisaldusega), mida soovitatakse tarvitada joodivaestes maakohtades. Sellises soolas esineb ühe kilogrammi soola kohta 0,0035 % - 0,0015 % joodi. Jodeeritud sool igapäevase toidulisandina või raviotstarbel (kurgu kuristamine, mähised, vannid jt.) on profülaktiliseks vahendiks kilpnäärme alatalitluse, veresoonte lupjumise jm. ennetamisel. Sool erineb ka jämeduselt. Peenikest soola soovitatakse kasutada igapäevase toiduvalmistamise juures, kuid kala ja liha soolamiseks sobib jäme madalat sorti sool, sest see sisaldab lisaks teisi vahendeid (magneesiumi- ja kaali...
(hüdrooniumioone). Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed. 4)Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. * Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked.
(äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv Klassifikatsioon protoneerumise määra järgi: tugev hape on lahuses täielikult deprotoneerunud (HCl). Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor Stöhhiomeetria – keemia kvantitatiivne aspekt – kui palju ainet kulub või moodustub Teoreetiline saagis – maksimaalne hulk saadust, mis on lähteaines võimalik saada. Arvutatakse reaktsioonivõrrandi põhjal. Saagis (tegelik saagis) – see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saadakse.
....... 7. Missugused järgmistest reaktsioonidest on redoksreaktsioonid (kirjuta kasti ,,+"), missugused aga ei ole (kirjuta kasti ,,-"). a) 2KClO 3 2KCl + 3O 2 d) Ca + 2H 2 O Ca(OH) 2 + H 2 b) CuO + 2HNO 3 Cu(NO 3 ) 2 + H 2 O e) Fe + CuSO 4 FeSO 4 + Cu c) NH 3 + HNO 3 NH 4 NO 3 f) Ca(HCO 3 ) 2 CaCO 3 + CO 2 + H 2 O 8. Kirjuta kas sõnade või sümbolitega. a) vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks ......................................................... b) Fe0 - 2 Fe2+ ........................................................................................................... c) naatriumi aatomi oksüdeerumine naatriumiooniks ..................................................... d) Fe3+ + 1 Fe2+ ......................................................................................................... e) plii(II)iooni oksüdeerumine plii(IV)iooniks ...
CH3COONa+CH3NH2 Aineklass, Funkt- Näited füüsika- Leidumine, Keemilised omadused üldvalem, mõiste sionaalne lised saamine, rühm omadused kasutamine Estrid - COOR` - aat HCOOCH2CH3 Vedelad või tahked Saamine: 1. Happeline hüdrolüüs R COO - R` ained, paljudel (reageerimine veega vesinikiooni Etüülmetanaat meeldiv lõhn. karboksüülhape + abil) Estrid on Osadel estritel on karboksüül- C4H9COOC6H13 narkootiline toime. alkohol=>ester + vesi CH3COOC2H5 + H2O => CH3COOH + Organismis C2H5OH
sooda (Na2CO3) abil Ioniitide kasutamine: nüüdisajal kasutatav, näit: Na või H katioonid vahetavad Na(+) või H(+) ioone lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Vee Ph · Negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist · (Puhas vesi dissotsieerub nõrgalt vesinikioonideks ja hüdroksiidioonideks) · Puhta vee pH on 7 (pH=-log 10^-7=7) 10^-7, kuna vee dissotsiatsioonikonstant on 10^-14, jaguneb vesinikiooni ja hüdroksiidiooni vahel võrdselt, seega kummagil 10^-7 mol/L · Looduslike magevete pH tavaliselt 6...9 Veeringe · Vesi ringleb Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. · Väike veeringe: maailmamere pinnalt vesi aurub -> kondenseerub -> langeb sademetena merre tagasi. · Suur veeringe: ülejäänud osa veest kantakse atmosfääri kaudu üldise tsirkulatsiooni kaudu mandrile -> langeb sademetena -> osa mood
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. ...
hävivad selleks vajalikud ensüümid e) Õhulõhed. Millised nad on? Miks neid vaja on? • Lehe pinnal asuvad mikroskoopilised avad. Nende kaudu aurustub üleliigne vesi f) Vesiniku kandja • NADP (koensüüm) 14. Rakuhingamine a) Etapid (glükolüüs, tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel, hingamisahela reaktsioonid) Mis mingis etapis toimub? Kui palju tekib ATPd? • Glükolüüs – laguneb glükoos ja tekivad 2 püruvaati – vabaneb 4 vesinikiooni ning nad seostuvad NAD-iga – glükoosi lagundamiseks kasutatakse 2 ATP molekuli, kuid lagunemisel vabaneb 4 ATP molekuli, kokku jääb 2ATPd • Tsitraaditsükkel e. Krebsi tsükkel – iga püruvaadimolekuli kohta tekib 1 ATP ehk kokku tekib 2 ATPd – jääkproduktiks on süsihappegaas – 12 vesinikiooni seostub NAD-iga ja 4 FAD-iga • Hingamisahela reaktsoonid – Oksüdeeritakse eelnevalt tekkinud koensüümid ja selleks on vaja Hapnikku – selle
etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. Hapniku aatomil on kaks vaba elektronpaari, mida saab kasutada täiendavate sidemete moodustamiseks. Nende vabade elektronpaaride arvel saab moodustuda vesinikside teise alkoholi või
etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. Hapniku aatomil on kaks vaba elektronpaari, mida saab kasutada täiendavate sidemete moodustamiseks. Nende vabade elektronpaaride arvel saab moodustuda vesinikside teise alkoholi või
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 5 rivate ainete vahekord, temperatuur, happe iseloom, leelismetalli asetud pingereas jt.) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O 1.5 Leelismetallide kasutusalad Lihtainena kasutatakse leelismetalle harva. Peale keemialaborite kasutatakse lihtainena
Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb). Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb). Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega. Näide: 0 I -I II -I 0 0 +II Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Redutseerija Zn - 2e ® Zn oksüdeerub +0 Oksüdeerija H + e ® H redutseerub 4.1 Ülesandeid. Kirjuta elektronvõrrandid järgmiste muundumiste kohta: Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks. Raua aatomi oksüdeerumine raud(II)iooniks. Raud(III)iooni redutseerumine raua aatomiks. Naatriumi aatomi oksüdeerumine naatriumiooniks. Alumiiniumi aatomi oksüdeerumine alumiiniumiooniks. Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas
Lindudel puudub kusepõis – uriin liigub neerudest kusejuha kaudu kloaaki, kus soolad ja vesi imenduvad. Kloaagi uriin läheb ka tagasi seedetrakti, kus lisa sool ja vesi imenduvad. Happe-leelise tasakaal organismis. 7.1. Kehavedelike pH. Norm vere pH on 7.4 – vaja norm raku funktsiooniks. Happe-aluse tasakaalu aitavad säilitada: * rakusisesed ja -välised puhvrid * kopsud * neerud esimesed 2 teevad kiireid vere pH korrektuure, neerud aeglasemalt ja sekreteerivad ülearuse vesinikiooni. Hapet eritatakse prox torus ja lisaks veel ka ülenevas jämedas osas – valendiku puhverdamise tõttu on filtraadi pH ikka sama mis glomerulaarsel filtraadil alguses – 7.4. Tava uriini pH on lõplikult 5.5-5.7 karnivooril, ruminandil 6-9 vahel. Kogumisjuha suudab eritada uriini, mille pH on plasmast palju erinevam. 7.2. Vesinikioonide teke hingamise ja ainevahetuse käigus. Aluse-happe tasakaalu säilitamine nõuab üleliigse happe vältimist kehas. Hapet
Alus/Hape HPO 4-2 / H2PO4- Valkude puhversüsteem Valkude amino- ja karboksüülrühm võimaldavad neil käituda puhvritena. Vere pH juures on valgu COOH rühm COO-. Kui selline valk on happelisemas keskkonnas, siis valk suudab siduda lisa vesinikioone ja minna tagasi COOH konfiguratsiooni. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis muundub ta COO-. Vere pH juures on aminorühm NH3+ kujul NH2 asemel. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis aminorühm suudab loovutada vesinikiooni ja on kujul NH2. Seega saavad aminohapped liita ja loovutada endaga vesinikioone. Histidiin on kõige suurema puhverdusvõimega aminohape ja hemoglobiin valkudest kõige tähtsam puhver. Hemoglobiini konts. on kõrge ja histidiinisisaldus suht. suur. Hemoglobiin muudab oma happelisust oksüdatsioonil ja desoksügenatsioonil. pH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. 2.5.4.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
