Mis on alus? Aine, mis koosneb metallioonist ja hüdroksiidioonist Mis on hape? Aine, mis annab lahusesse vesinikioone Mis on oksiid? Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid
vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid
aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist. 8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. 9.Happe tugevus sõltub sellest, kui palju on happe lahuses vesinikioone. Tugevas happe lahuses on kõik molekulid jagunenud ioonideks. 10
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette
HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . d e Hapete omadused: *Hapu maitse *Reageerimine AO-dega *Reageerimine alustega *Reageerimine metallidega ALUSED Alus aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiid aine, mis annab lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Reageerimine:
Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid
Vesinikioon redutseerub ( on oksüdeerija) 2H + + 2e = H2 Reageerimine aluste ja aluseliste oksiididega NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O Aluselise oksiidi korral CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Kuna CaO vees ei lahustu on ioonivõrrandit õigem kirjutada CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O Reageerimine sooladega ei pruugi olla hapetele iseloomulik reaktsioon 1. Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2 2. on vesinikiooni reaktsioon H+ + SO32- = H2+ SO2 (eraldub gaas) 3. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl on , aga hoopis sulfaatiooni reaktsioon 4. SO42- + Ba2+ = BaSO4 (sade) Brõnstedi järgi on happed ained, mis loovutavad prootoni ( see tähendab Vesinikiooni doonorid) Olulist vahet definitsioonide erinevus ei põhjusta, sest happe omadused on ikkagi seotud vesinikiooniga Alused, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid
N2O. Happed Hape on aine mis annab vesiniklahuses vesinikioone. Hapete liigitamine · Hapnikusisalduse järgi Hapnikuta hape- hape mis ei sisalda hapnikku. Nt HCl, HBr, H2S. Hapnikhape- hape mille koostisesse kuulub ühe elemendina hapnik. Nt: H2SO4, HNO3, H2CO3 · Vesinikioonide(H+) ehk prootonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahuses. Üheprootonihape- hape mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt: HNO3, HCl jne. Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Nt: H2SO4, H2CO3, H3PO4. · Happe tugevuse järgi Tugevad happedon tugevalt happeliste omadustega. Tuntumatest hapetest kuuluvad tugevate hapete hulka vesinikloriidhape, väävelhape ja lämmastikhape. Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happliste omadustega.Enamik tuntud hapetest on nõrgad happed. Nt süsihape, divesinikulfiidhape, fosforhape,
vastavate lahustuvate soolade reageerimisel leelistega FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + Fe(OH)3 Tähtsamad hüdroksiidid NaOH Naatriumhüdroksiid, tuntud ka seebikivi nime all. Kasutatakse seebi tootmisel. Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid, tuntud kustutatud lubjana. Kasutatakse ehitusmaterjalina. Happed Happed On liitained, mis koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeanioonist Vesinikiooni laeng on "+", happeaniooni laeng on negatiivne ja arvuliselt võrdne vesinikioonide arvuga happes. _ Näiteks: H Cl+ vesinikkloriidhape ehk soolhape _ H SO 2 + 4 2 väävelhape Tuntumad happed HCl Vesinikkloriidhape ehk soolhape
seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega. HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Happeid saab liigitada: 1. HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3 2. VESINIKIOONIDE(H+) EHK PROOTONITE ARVU JÄRGI Üheprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, näiteks HNO3, HCl, CH3COOH Mitmeprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, näiteks H2SO4, H2CO3, H3PO4 3. HAPPE TUGEVUSE JÄRGI TUGEVAD HAPPED - tugevalt happeliste omadustega. Tuntumad on vesinikkloriidhape(HCl), väävelhape(H2SO4) ja lämmastikhape(HNO3) NEED HAPPED ON SÖÖVITAVA TOIMEGA! NÕRGAD HAPPED - oluliselt nõrgemate happeliste omadustega. Tuntumad on süsihape(H2CO3), divesiniksulfiidhape(H2S), fosforhape(H3PO4) jpt.
CH2-C6H5 Glutamiinhape pidavat mälu parandama, ei oska kommenteerida. Naatriumglutamaat annab toidule tugeva kanapuljongi maitse ja on kasutusel maitsetugavdajana Fenüülalaniinirikast toitu peavad vältima päriliku haiguse- fenüülketonuuria all kannatajad.Sisaldub teda ka sünteetilistes magustites ( karastusjookidel hoiatus "contains Phe") Keemilised omadused Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni) -COOH ó-COO- + H+ Aminorühm on aluseliste omaduste kandja see tähendab prootoni aktseptor (seob vesinikiooni) -:NH2 + H+ ó -NH3+ 2 Aminohapetel on seega, nii aluselisi, kui happelisi omadusi è nad on amfoteersed Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada.
möödapääsmatult vajalik. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud. 2. Ühine Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) Erinev aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2) 3. Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni). Füüsikalised omadused üsna kõrge keemistemperatuur (normaaltingimustel vedelad või tahked), lahustuvad hästi vees, kuid süsinikahela pikenedes, lahustuvus kiiresti väheneb. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused - side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu
Molaalsus – lahustunud aine moolide arv ühes kilogrammis lahustis (ühik m) Elektrolüüt – esineb lahuses ja sulas olekus ioonidena Hape Alus Arrhenius Sisaldab vesinikku ja Annab veega reageerides annab reaktsioonil veega hüdroksiidiooni veisinikiooni Brönsted-Lowry Prootoni (vesinikiooni) Prootoni (vesinikiooni) doonor aktseptor Lewis Atomaarne või Atomaarne või molekulaarne osake, molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba
Molaalsus lahustunud aine moolide arv ühes kilogrammis lahustis (ühik m) Elektrolüüt esineb lahuses ja sulas olekus ioonidena Hape Alus Arrhenius Sisaldab vesinikku ja Annab veega reageerides annab reaktsioonil veega hüdroksiidiooni veisinikiooni Brönsted-Lowry Prootoni (vesinikiooni) Prootoni (vesinikiooni) doonor aktseptor Lewis Atomaarne või Atomaarne või molekulaarne osake, molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba
prootoneid või vesinikioone. Jaotatakse: Tugevuse Vesiniku arvu Hapnnikusisalduse järgi Tugevuse järgi Tugevad happed näiteks: HCI; HF; HNO3;H2SO4 Keskmised happed näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4
Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Neutraalne oksiid-oksiidid, mis ei reageeri veega, hapetega ega alustega Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid Üheprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni Mitmeprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Hapnikuta hape-hape, mis ei sisalda hapnikku Tugev hape-hape, mille lahuses kõik molekulid on jagunenud ioonideks Nõrk hape-hape, mille lahuses on vaid väike osa molekule jagunenud ioonideks Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis-vees lahustuv, tugev alus Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Vesiniksool-sool, mille happeaniooni kuulub ka vesinik
Kuna kontsentreeritumas lahuses ei ole elektrolüüt täielikult ioonideks lagunenud, siis avaldub i järgmiselt: Astmeline dissotsiatsioon Mitmealuselised happed dissotsieeruvad mitmes järgus. Näiteks väävelhape loovutab I i = 1 + *( - 1) kus - dissotsiatsiooniaste järgus ühe vesinikiooni: NaCl, HCl, KCl, KNO3 =2 HCl H+ + Cl Na2SO4, MgCl2, K2CO3 =3 MgCl2 Mg2+ + 2Cl H2SO 4 H + + HSO4 (I järk)
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt
Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimmuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Valguse mõjul ergastuvad pigmentide molekulid ning igast molekulist eraldub üks elektron. Klorofülli molekulid võtavad kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb H+-ioonideks ja O2-ks. O2 eraldub õhulõhede kaudu. Klorofüllist eraldunud elektron antakse edasi NADP+ molekulile, mis selle tulemusel redutseerub ja liidab endaga H+-iooni ja veel ühe elektroni. Muutub NADPH-ks, mis viib vesinikiooni edasi pimedusstaadiumisse. TSÜKLILINE JA ATSÜKLILINE MILLE POOLEST ERINEVAD? Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Pimedusstaadiumi lõpp-produkt moodustub CO2-st ja NADPH2-st. Lõpp-produkt on glükoos. Glükoosist saab energiat. Calvini tsüklist vabanenud NADP ja ADP molekulid lähevad tagasi valgusstaadiumisse, et seal uuesti elektrone ja vesinikioone pimedusstaadiumisse transportida. Fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks.
reaktsioonid Toimumisko Raku tsütoplasma Mitokondri ht sisemus Lähteained Glükoos, 2 NAD+ NAD, FAD Hapnik molekuli, 2 ADP molekuli ja 2 fosfaatrühma Saadused 2 püruvaadi 16 H+, 34 ATP molekuli molekuli, 2 NADH 6 NADH2, 2 FADH2, molekuli, 2 vesinikiooni, 2 ATP-d 2 ATP, ja 2 molekuli vett. 2 CO2 Protsessi Glükoos lõhutakse Püruvaat Energia salvestatakse kirjeldus püruvaadiks lagundatakse ATP molekulidesse süsinikdioksiidiks 3. Kui palju energiat saab rakuhingamisel maksimaalselt toota? 38 ATP molekuli. 4. Miks päriselt nii palju energiat toota ei saa? Sest protsessis võivad esineda membraanide lekkimisest tulenevad kaod ning
• Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tingimustes imenduvad kõik ioonid neeru (proksimaalses) torus tagasi. • See muudab uriini pH happeliseks. • Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt 0,1 – 0,15 mmol/L vaba vesinikiooni • Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega
Määra antud ühendite vesilahustes reaktsiooni keskkond ja pH väärtus Kaaliumoksiid- aluseline, ph>7, väävelhape- happeline ph<7, kaaliumsulfit, vääveldioksiid-neutraalne, vask(II)sulfaat, lämmastikhape 16) Teada happe-aluse protolüütilist teooriat. Kõikide hapete elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eraldub vesinikioon (H+ ehk prooton). Seetõttu on happed ained, mis loovutavad prootoni. Vaba elektronpaari olemasolu tõttu seovad hüdroksiidioonid kergesti vesinikiooni. Seetõttu on alused ained, mis seovad prootoni. 17) Mis on pH? Tema väärtused erinevates keskkondades. pH näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happelises keskkonnas on pH<7, aluselises keskkonnas on pH> 7 ja neutraalses keskkonnas pH =7 18) Teada , kuidas mõõta pH (indikaatoriga, pH-meetriga) 19) Teada, kuidas värvuvad erinevates keskkondades metüüloranž, fenoolftaleiin, lakmus
happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. H H H C O H H C O + H H H metanool metanolaatioon vesinikioon Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud ning tema tasakaaluasendis alkoholi vesilahuses indikaatoritega vesinikioone nende vähesuse tõttu tõestada ei saa. Fenooli dissotsiatsioonil tekkiv fenolaatiooni hapnikul olev negatiivne laeng (üleliigne elektronpaar) on haaratud aromaatse tuuma ühisesse -elektronide pilve. Seega on fenolaatioon stabiliseeritud, ta on nõrgem nukleofiil ja
2) AlOks + hape Sool + H2O 3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused: 1) HapOks + AlOks Sool 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) HapOks + Vesi Hape (v.a. SiO2) 3. Happed koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks, hapnik- ja hapnikuta hapeteks ning ühe- ja mitmeprootonilisteks hapeteks. a) Saamine: 1) vastavate oksiidide reageerimisel veega 2) H2S ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse kas vesiniku
Leelismetallide reageerimine hapetega toimub palju energilisemalt kui veega, kusjuures sellega võivad kaasneda plahvatused ja metalli süttimine. Sõltuvalt katsetingimustest (happekontsentratsioon, reageerivate ainete vahekord, temperatuur, happe iseloom, leelismetalli asetud pingereas jt.) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 _ 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 _ 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 _ 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 _ N2O + 8KNO3 + 5H2O
Viimane sisaldab palju metaani CH4 VESINIKU SAAMINE ELEKTROLÜÜDIL · Vee elektrolüüs vesiniku saamismeetodina pole majanduslikult efektiivne, · Paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesinik ja see püütakse kinni. · Laboris saadakse vesinikku metalli ja happe vahelisel reaktsioonil. Analüüsime seda protsessi Zn0 + 2 H+Cl- = Zn2+Cl2- + H02 · Tsingi laeng suureneb, tsink oksüdeerub ja on seega redutseerija. Vesinikiooni laeng aga väheneb, seega ta redutseerub ja on oksüdeerija. Kasulik on meeles pidada, et metallid on alati redutseerijad, nende ioonilaeng (oksüdatsiooniaste) pole kunagi negatiivne. VESINIKU JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSVALDKONNAD · Vesinik on tähtis tooraine nii keemiatööstuses... · eelkõige ammoniaagi tootmiseks · Osaleb orgaanilises sünteesis · Redutseerijana metallide saamisel · ...kui ka energeetikas.
(eutrofeerumist) lämmastikuühendeid sisaldavad väetised ÜLESANDED · Määra reaktsioonides oksüdatsiooniastmed, kirjuta elektronvõrrandid ja tuvasta oksüdeerija, redutseerija. 2 Al + 3 Br2 2 AlBr3 2 Mg + O2 2 MgO 3 Ca + 2 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2 Fe2O3 + 3 CO 2 Fe + 3 CO2 2 KClO3 2 KCl + 3 O2 ÜLESANDED · Kirjuta elektronvõrrandid: Kaltsiumi aatomi oksüdeerumine kaltsiumiooniks Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks Hapniku aatomi redutseerumine oksiidiooniks Raud(II)iooni oksüdeerumine raud(III)iooniks ÜLESANDED · Millisel juhul lämmastik oksüdeerub, millisel juhul redutseerub, millisel juhul pole tegemist redoksreaktsiooniga? NH3 N3- NO3- NO2 N2 NO NO3- NH4+ ÜLESANDED · Kirjuta reaktsioonivõrrand, kus... Hapnik oleks oksüdeerija Broom oleks oksüdeerija
Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet nt: CO,NO,N2O.a)Mittemetallide oksiidid on kõik happelised (moodustavad veega happe) (H2SO3) .Metallide oksiidid on põhiliselt aluselised (osad moodustavad veega aluse) (Ca(OH)2) .Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe. 3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks
Keemias tähistab sool aga kindlat liiki aineid. Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi. Siiski ei ole see kõikide soolade omadus. Soolad võivad olla väga erineva värvusega. 1. Mis on sool Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. Pesusooda 2.Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. Söögisooda. 2. Soolade omadused 2.1. Soolade keemilised omadused 1. Metall+ sool sool + vähem aktiivne metall (nõrgem metall) Reageerivad ainult lahustuvad soolad. Teist metalli ei tõrju välja K Na Ca Ba, kuna reageerivad veega moodustades leeliseid. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Sool+ hape nõrgem hape + sool (vesiniksool) Toimub ka lahustumatu soola korral.
kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Tulekustutuseks või aine lahjendamiseks kasutatud vesi võib kahjustada keskkonda. Kuumenemisel eraldub süsihappegaas.aine on vedelik, läbipaistev või kergelt hägune, lõhnatu.lahustub vees, vältida kuumust Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda CaSO4 · 2H2O ehk kips - kasutatakse luude fikseerimisel .
happed, eraldades vesinikioone. 3. Alkoholid kui happed - Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. 4. Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest -
lupjumise jm. ennetamisel. Sool erineb ka jämeduselt. Peenikest soola soovitatakse kasutada igapäevase toiduvalmistamise juures, kuid kala ja liha soolamiseks sobib jäme madalat sorti sool, sest see sisaldab lisaks teisi vahendeid (magneesiumi- ja kaaliumisooli), mis parandavad soola maitseomaduses. Kirjanduse andmetel on gurmaane, kes eelistavad "Ekstra" soolale jämedamat soola. On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Elektrijuhtivus Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi elektrit ei juhi. Olek
(hüdrooniumioone). Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed. 4)Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. * Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked.
(äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv Klassifikatsioon protoneerumise määra järgi: tugev hape on lahuses täielikult deprotoneerunud (HCl). Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor Stöhhiomeetria – keemia kvantitatiivne aspekt – kui palju ainet kulub või moodustub Teoreetiline saagis – maksimaalne hulk saadust, mis on lähteaines võimalik saada. Arvutatakse reaktsioonivõrrandi põhjal. Saagis (tegelik saagis) – see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saadakse.
...... 7. Missugused järgmistest reaktsioonidest on redoksreaktsioonid (kirjuta kasti ,,+"), missugused aga ei ole (kirjuta kasti ,,-"). a) 2KClO 3 2KCl + 3O 2 d) Ca + 2H 2 O Ca(OH) 2 + H 2 b) CuO + 2HNO 3 Cu(NO 3 ) 2 + H 2 O e) Fe + CuSO 4 FeSO 4 + Cu c) NH 3 + HNO 3 NH 4 NO 3 f) Ca(HCO 3 ) 2 CaCO 3 + CO 2 + H 2 O 8. Kirjuta kas sõnade või sümbolitega. a) vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks ......................................................... b) Fe0 - 2 Fe2+ ........................................................................................................... c) naatriumi aatomi oksüdeerumine naatriumiooniks ..................................................... d) Fe3+ + 1 Fe2+ ......................................................................................................... e) plii(II)iooni oksüdeerumine plii(IV)iooniks ..
CH3COONa+CH3NH2 Aineklass, Funkt- Näited füüsika- Leidumine, Keemilised omadused üldvalem, mõiste sionaalne lised saamine, rühm omadused kasutamine Estrid - COOR` - aat HCOOCH2CH3 Vedelad või tahked Saamine: 1. Happeline hüdrolüüs R COO - R` ained, paljudel (reageerimine veega vesinikiooni Etüülmetanaat meeldiv lõhn. karboksüülhape + abil) Estrid on Osadel estritel on karboksüül- C4H9COOC6H13 narkootiline toime. alkohol=>ester + vesi CH3COOC2H5 + H2O => CH3COOH + Organismis C2H5OH
sooda (Na2CO3) abil Ioniitide kasutamine: nüüdisajal kasutatav, näit: Na või H katioonid vahetavad Na(+) või H(+) ioone lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Vee Ph · Negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist · (Puhas vesi dissotsieerub nõrgalt vesinikioonideks ja hüdroksiidioonideks) · Puhta vee pH on 7 (pH=-log 10^-7=7) 10^-7, kuna vee dissotsiatsioonikonstant on 10^-14, jaguneb vesinikiooni ja hüdroksiidiooni vahel võrdselt, seega kummagil 10^-7 mol/L · Looduslike magevete pH tavaliselt 6...9 Veeringe · Vesi ringleb Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. · Väike veeringe: maailmamere pinnalt vesi aurub -> kondenseerub -> langeb sademetena merre tagasi. · Suur veeringe: ülejäänud osa veest kantakse atmosfääri kaudu üldise tsirkulatsiooni kaudu mandrile -> langeb sademetena -> osa mood
Millised ioonid antud ainest vesilahuses tekivad väljendatakse dissotsiatsioonivõrrandiga: HCl = H+ + Cl- või HNO3= H+ + NO3-, kusjuures sageli näidatakse ära ka olek: tahke(t), + - HCl(g) = H (l) + Cl (l) HNO3(v)= H+(l) + NO3- (l) vedelik(v), gaas(g),lahustunud(l). NB! Mitmealuseliste hapete (sisaldavad mitut vesinikiooni) dissotsiatsioon toimub astmeliselt: H2SO4= H+ + HSO4- ( I aste = 60%, kui lahus on 0,5%-line) HSO4- = H+ + SO4-2 (II aste = 1%, " " " " ) Nagu näha toimub mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon peamiselt ainult esimeses astmes. · Aluste dissotsiatsioon Aluste vesilahuste ühised keemilised omadused (reageerimine hapete ja happeliste oksiididega, toime indikaatoritesse jne.) on tingitud hüdroksiidioonidest OH-. Aluste e
hävivad selleks vajalikud ensüümid e) Õhulõhed. Millised nad on? Miks neid vaja on? • Lehe pinnal asuvad mikroskoopilised avad. Nende kaudu aurustub üleliigne vesi f) Vesiniku kandja • NADP (koensüüm) 14. Rakuhingamine a) Etapid (glükolüüs, tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel, hingamisahela reaktsioonid) Mis mingis etapis toimub? Kui palju tekib ATPd? • Glükolüüs – laguneb glükoos ja tekivad 2 püruvaati – vabaneb 4 vesinikiooni ning nad seostuvad NAD-iga – glükoosi lagundamiseks kasutatakse 2 ATP molekuli, kuid lagunemisel vabaneb 4 ATP molekuli, kokku jääb 2ATPd • Tsitraaditsükkel e. Krebsi tsükkel – iga püruvaadimolekuli kohta tekib 1 ATP ehk kokku tekib 2 ATPd – jääkproduktiks on süsihappegaas – 12 vesinikiooni seostub NAD-iga ja 4 FAD-iga • Hingamisahela reaktsoonid – Oksüdeeritakse eelnevalt tekkinud koensüümid ja selleks on vaja Hapnikku – selle
etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. Hapniku aatomil on kaks vaba elektronpaari, mida saab kasutada täiendavate sidemete moodustamiseks. Nende vabade elektronpaaride arvel saab moodustuda vesinikside teise alkoholi või
etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. Hapniku aatomil on kaks vaba elektronpaari, mida saab kasutada täiendavate sidemete moodustamiseks. Nende vabade elektronpaaride arvel saab moodustuda vesinikside teise alkoholi või
Mitmealuselised happed ja mitmelaenguliste katioonide alused dissotsieeruvad astmeliselt: H3PO4 ⇄ H2PO42‾ + H+ Kd1=7,5·103‾ H2PO4‾ ⇄ HPO4 ‾ + 2H 2 + Kd2=8,2·108‾ HPO4 ⇄ PO4 ‾ + 3H Kd3=2,2·1013‾ 2 3 + Kontsentratsiooni arvutamisel võime lihtsamatel juhtudel piirduda esimese astmega. Peaaegu kogu vesinikiooni kontsentratsiooni põhineb esimesel astmel. Tugevate elektrolüütide lahused: Vesilahustes dissotsieeruvad täielikult. α=1; eksperimentaalselt tõestatud, et peab nii olema. ∆T ja π määramisel isotooniline koefitsent arvutati valemist α= i–1 α, siis selgus, et α<1. Ja kontsentratsiooni kasvades α väheneb. Ja ν–1 ainult kui c→0, siis α→1. Niisiis suuremate kontsentratsioonide kui α<1
Samuti nad oksüdeeruvad (põlevad) CH3COOH + 2O2 à 2CO2 + 2H2O Hapete saamine Ilmselt võib oksüdeerida · Aldehüüde CH3CH2CHO +1/2O2 à CH3CH2COOH propanaalist à propaanhape · Alkohole CH3CH2CH2 CH2OH +O2 à CH3CH2CH2COOH + H2O butanoolistàbutaanhape · Süsivesinikke (pikem ahel seejuures katkeb) C4H10 + 5/2O2 à 2CH3COOH + H2O Hapetele iseloomulikud reaktsioonid Happed on prootoni doonorid, seega on hapete üldised omadused just prootoni (vesinikiooni) reaktsioonid · Reageerimine metallidega (pingerida) 2CH3COOH + Zn à (CH3COO)-2Zn2+ + H2 tsinketanaat ioonilisel kujul Zn + 2H+ = Zn2+ + H2 tsink oksüdeerub ja oksüdeerijaks on vesinikioon Zn - 2e = Zn2+ ja 2H+ + 2e = H2 · Reageerimine metallioksiidide ja hüdroksiididega CaO + 2C2H5COOH à (C2H5COO)2Ca + H2O kaltsiumpropanaat CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O NaOH + C3H7COOH à C3H7COONa + H2O naatriumbutanaat OH- + H+ = H2O
Samuti nad oksüdeeruvad (põlevad) CH3COOH + 2O2 2CO2 + 2H2O Hapete saamine Ilmselt võib oksüdeerida · Aldehüüde CH3CH2CHO +1/2O2 CH3CH2COOH propanaalist propaanhape · Alkohole CH3CH2CH2 CH2OH +O2 CH3CH2CH2COOH + H2O butanoolist butaanhape · Süsivesinikke (pikem ahel seejuures katkeb) C4H10 + 5/2O2 2CH3COOH + H2O Hapetele iseloomulikud reaktsioonid Happed on prootoni doonorid, seega on hapete üldised omadused just prootoni (vesinikiooni) reaktsioonid · Reageerimine metallidega (pingerida) 2CH3COOH + Zn (CH3COO)-2Zn2+ + H2 tsinketanaat ioonilisel kujul Zn + 2H+ = Zn2+ + H2 tsink oksüdeerub ja oksüdeerijaks on vesinikioon Zn - 2e = Zn2+ ja 2H+ + 2e = H2 · Reageerimine metallioksiidide ja hüdroksiididega CaO + 2C2H5COOH (C2H5COO)2Ca + H2O kaltsiumpropanaat CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O NaOH + C3H7COOH C3H7COONa + H2O naatriumbutanaat OH- + H+ = H2O
süsivesiniku radikaaliga (alküülradikaaliga) 2.Saadakse lagunemis, roiskumis, ning kõdunemis protsesside tagajärjel, üheks tähtsamamaks saamisviisiks on nitroühendite redutseerimine. Omadused: Väiksema molekurmassiga amiimid on gaasid, molekulmassi kasvuga muutub ka agregaat olek vedelaks ja siis ammoniaagi või kala lõhn. 3.Need on orgaanilised alused, sest mittejaotatud elektronpaari olemasoli tõttu liidavad nad kergesti prootoni (vesinikiooni) 4.Amiini valem on NH4+OH või NH3+OH, seda kasutatakse, neid kasutatakse vesilahustes. 5.Aminohape on karboksüül hape, mille süsivesiniku radikaalis on üks, või enam vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Aminohappeid on umbes sadakond, milleset inimorganis leidub umbes 20. 6. Neid nimetatakse karboksüül hapeteks, ning ka glütsiiin bioloogias Page 22 7
Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 5 rivate ainete vahekord, temperatuur, happe iseloom, leelismetalli asetud pingereas jt.) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O 1.5 Leelismetallide kasutusalad Lihtainena kasutatakse leelismetalle harva. Peale keemialaborite kasutatakse lihtainena
Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb). Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb). Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega. Näide: 0 I -I II -I 0 0 +II Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Redutseerija Zn - 2e ® Zn oksüdeerub +0 Oksüdeerija H + e ® H redutseerub 4.1 Ülesandeid. Kirjuta elektronvõrrandid järgmiste muundumiste kohta: Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks. Raua aatomi oksüdeerumine raud(II)iooniks. Raud(III)iooni redutseerumine raua aatomiks. Naatriumi aatomi oksüdeerumine naatriumiooniks. Alumiiniumi aatomi oksüdeerumine alumiiniumiooniks. Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas
Lindudel puudub kusepõis – uriin liigub neerudest kusejuha kaudu kloaaki, kus soolad ja vesi imenduvad. Kloaagi uriin läheb ka tagasi seedetrakti, kus lisa sool ja vesi imenduvad. Happe-leelise tasakaal organismis. 7.1. Kehavedelike pH. Norm vere pH on 7.4 – vaja norm raku funktsiooniks. Happe-aluse tasakaalu aitavad säilitada: * rakusisesed ja -välised puhvrid * kopsud * neerud esimesed 2 teevad kiireid vere pH korrektuure, neerud aeglasemalt ja sekreteerivad ülearuse vesinikiooni. Hapet eritatakse prox torus ja lisaks veel ka ülenevas jämedas osas – valendiku puhverdamise tõttu on filtraadi pH ikka sama mis glomerulaarsel filtraadil alguses – 7.4. Tava uriini pH on lõplikult 5.5-5.7 karnivooril, ruminandil 6-9 vahel. Kogumisjuha suudab eritada uriini, mille pH on plasmast palju erinevam. 7.2. Vesinikioonide teke hingamise ja ainevahetuse käigus. Aluse-happe tasakaalu säilitamine nõuab üleliigse happe vältimist kehas. Hapet
Alus/Hape HPO 4-2 / H2PO4- Valkude puhversüsteem Valkude amino- ja karboksüülrühm võimaldavad neil käituda puhvritena. Vere pH juures on valgu COOH rühm COO-. Kui selline valk on happelisemas keskkonnas, siis valk suudab siduda lisa vesinikioone ja minna tagasi COOH konfiguratsiooni. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis muundub ta COO-. Vere pH juures on aminorühm NH3+ kujul NH2 asemel. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis aminorühm suudab loovutada vesinikiooni ja on kujul NH2. Seega saavad aminohapped liita ja loovutada endaga vesinikioone. Histidiin on kõige suurema puhverdusvõimega aminohape ja hemoglobiin valkudest kõige tähtsam puhver. Hemoglobiini konts. on kõrge ja histidiinisisaldus suht. suur. Hemoglobiin muudab oma happelisust oksüdatsioonil ja desoksügenatsioonil. pH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. 2.5.4.1
annaabi.ee 
