vees nõrk. Veel 1950.-1960. aastail oli järves hulgaliselt taimeharuldusi nagu vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu, ka väga harva esinevaid räni- ja ikkesvetikaid ning zooplanktereid. Viimastel aastakümnetel on Valgjärve seisund oluliselt halvenenud. Järsk vee läbipaistvuse ja ökoloogilise seisundi langus toimus 1980.-te keskel. Praeguseks on Valgjärv vaatamata uuesti alanud veetaseme tõusule väga palju muutunud. Vesilobeelia on praktiliselt kadunud, järv-lahnarohi on põhjas kaetud vetikakõntsa ja mudaga, vesisammal suurtel aladel hukkunud. Veeläbipaistvus on 3-5 meetrit. Vesi on muutunud kollakamaks, oluliselt on suurenenud vees olevate orgaaniliste ainete ja toitesoolade hulk. [2] Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati siinsetest metsadest alles eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel savileiukohtade otsingul, need arvatakse olevat umbes 6000 aastat vanad.[1]
42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell ja mets- vareskold. · Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud! Taimed Tumepunane neiuvaip Palu-
Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. vesilobeelia (õistaim, lobeelialised) järv-lahnarohi (sõnajalgtaim) Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. männas-vesikuusk
Näiteks Väimela Alajärves on muda kuni 18 m, vett aga vaevalt 2 m. Rohkem põhjasetteid kui vett on ka Võrtsjärves. Järvede toitelisus ja järvevee segunemine Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske.
Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed. (vesilobeelia, lahnarohud) Viitna Suurjärvhuumustoitselised e düstroofsed järved on rabades. Vesi on pehme ning sisaldab rohkesti huumusaineid ja on pruunikat värvi. Elustik on vaene, toiduahel väga happelise vee tõttu lihtne (huumusosakesedbakteridzooplanktonahvenad) Kakerdaja järv Kõrvemaalrohketoitelised e eutroofsed on kõige tavalisemad, mis on tekkinud vähetoitelistest järvedest mineraal- ja biogeensete ainete lisandumisel. Vähese läbipaistvusega,
(konventsiooni artikkel 8h). Haruldaste taimekoosluste ja ohustatud taimede kaitse on tihedalt seotud vähelevinud kooslustes kasvavad haruldased taimed ning vastupidi, teatava koosluse muudab väärtuslikuks vähelevinud taimeliigi leidumine. Taimekoosluste ja haruldaste liikide säilitamine on eriti keerukas järgmistel juhtudel: * Oligo- ja semidüstroofsete järvede säilitamine. Seniste tendentside jätkudes muutub peagi küsitavaks mitme taimeliigi (vesilobeelia, järv- ja muda-lahnarohi jt.) 3 säilimine Eestis. Vesilobeelia oli varem teada 15 veekogust, neist kahes on ta hävinud viimastel aastakümnetel ning enamikus leiukohtades on ohtrus vähenenud. Puhtaveeliste järvede üks suuremaid ohte on üha kasvav antropogeenne saastumine. Oligo- ja semidüstroofsete järvede taimi võib pidada loodusmälestusmärkideks ajast,
hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 19. Oska nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. TammeLauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 20. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 21. Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid.
Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi. Lahemaal on registreeritud üle 100 liigi samblaid, 250 liiki samblikke ja ligi 150 kübarseene liiki. Enamik Lahemaa niite ja puisniite on poollooduslikud. Looduslikud on mõned rannaniitudest, ka osa luhtade ja loodude kooslusi. Ka Lahemaa taimkatte suurim haruldus loopealsed ehk alvarid on kujunenud inimese ja looduse tuhandete aastate pikkuses koostöös. Lahemaal on registreeritud 50 imetaja-, 222 linnu- ja 24 kalaliiki.
1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 17. nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. Tamme-Lauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 18. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 19. Mida tähendab igaüheõigus, too näiteid.
http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%A4rv Järvede toitelisus 1. Oligotroofne järvevesi (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis.Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne järvevesi (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3
d) jõgede lehtersuudmealad 3. Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. a) rannikulõukad, b) rannaniidud, c) rabad 4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1
Rada kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Laudtee ääres asuvaid peatusi tähistavad numbritulbad, millel olevad numbrid vastavad õpperada tutvustavas voldikus olevatele numbritele. Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar. 1.2. Meenikunno raba taimestik. Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni.
· risoomil lehed Vesikarikas · sugukond kibukalised · seakapsas · lehed jäiga, terava saagja servaga, mõõkjad · tuleb veest ainult õitsemiseks välja · sarnaneb aaloele · õied valged, silmatorkavad · kasvukohad: turbaaugud, tiigid, kinnikasvavates järvedes · kasutamine: tiikides, akvaariumides ilutaimena · võib olla ka ajutine ujuvtaim Vesilobeelia · sugukond: kellukalised · hõredad õiekobarad, õied valged(helesinised, siis kui taim hakkab surema) · lehed veesisesed · mitmeaastane · punakas harunemata vars · 30-60 cm · kalda äär, madal vesi · vähetoiteline järv, liivane pinnas, selgeveeline järv · Kasutamine: taime tinktuur- peavalud, kohin kõrvades · II kategooria kaitsealune taim · Viitna Pikkjärv
Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Järvetüübid sõltuvalt toitainetest: *vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. *Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest
Järvede tüübirühm Oligotroofsed (vähetoitelised) järved - Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved - Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9%
kiire veevahetus: vesi uueneb aastas kümneid kordi. 12. Järvetüübid toitelisuse alusel ja nende üldiseloomustus. Oligotroofne (vähetoiteline) Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) Toitelisus: Mineraalainetevaesed keskmise huumus-ainete sisaldusega Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest
Põhjaveest sademeist Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees: vähetoiteline (oligotroofne) – toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Poolhuumustoiteline toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega liivaste või osalt rabastunud kallastega leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb
Veetaimkond klassifitseeritakse vee toitainetesisalduse järgi: · oligotroofne e. vähetoiteline kkt.- liivane põhi, läbipaistev vesi, vee reaktsioon neutraalne või leeliseline. Kõige haruldlasemad, liike vähe kuid needki on haruldlased. Kurtna järvistu, Viitna, Loode-Eesti järved ja mõned ka Lõuna-Eestis, nt Tänavjärv. Neis kasvab vähe taimeliike, aga need on ka haruldased, nt vesilobeelia. · semidüstroofne e. poolhuumusetoiteline kkt.- väga väikese puhverdusvõimega, mineraalainetevaesed, keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või rabastunud kallastega. Paiknevad peamiselt liivastel toitainevaestel aladel Haanja kõrgustikul. Suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e
· Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine · Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud · "Avalikustamine keelatud" ja ajaline liikumispiirang Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid (lahnarohud ja vesilobeelia). Võõrliik- liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Must nimekiri/raamat- võõrliikide andmebaas, tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Invasiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti. Võõrliikide ohjamine: · Keskkonnaregistri rakenduses (2016) 6 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, järvekonn, hispaania teetigu, kurdlehine kibuvits, verev lemmalts. Olemas on karuputke
Järvede tüübirühmad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved. Veemineraal-, biogeensete-ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja-ja Lõuna- Eestis(Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved. Mineraalainete vaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikas punase happelise veega, väga huumusainete rikkad, kuid mineraal-ja biogeensed ained puuduvad
pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon?
8. Jõed ja järved. 8.1. Eesti jõgede ja järvede põhitüübid. Oligotroofne vt, semidüstroofne pht, düstroofne ht, düseutroofne st, eutroofne rt ja halotroofne slt. Järvetüübid 1. Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna,) Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3
o agressiivseid liike on kõikidest võõrliikides kümmekond protsenti (1/10 reegel) liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: o komplitseeritud ja aeglane paljunemine o mükoriisa olemasolu o kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, võtmeheinu, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike (lahnarohud, vesilobeelia) haruldus – rariteetsus ohustatus – ohus olev relikt – jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal (harilik jugapuu) endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa- alaga (saaremaa robirohi, eesti soojumikas) RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID
Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline -leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) -iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas -osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest -tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne – poolhuumustoiteline -toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega -liivaste või osalt rabastunud kallastega -leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv
Veetaimede eluvormid: Veetaimede eluvormidel on seos veekogu ökoloogiaga: A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival ( tarnad, kollane võhumõõk; varsakabi, kõrkjad jt.); B - kaldavee taimed (h. kuuskein, hundinui, luigelill jne); C - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (nümfeiidid vesiroos, vesikupp); D - veepinnal ujuvad taimed (elodeiidid - vesihernes, kanade vesikatk); E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (isoetiidid lahnarohi, näkirohi, vesilobeelia); F - vees vabalt ujuvad taimed (lemniidid - lemmel, konnakilbukas). Kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed on vee keemilise koostise suhtes vähemnõudlikud. Düstroofsetes järvedes kasvab väike vesiroos, valge vesiroos kasvab ka eutroofsetes veekogudes. Vesi soojeneb aeglaselt, seetõttu veetaimed saavutavad maksimaalse biomassi suve teisel poolel. Varem võib veekogu välisilme põhjal teha ekslikke järeldusi selle eutroofsuse kohta. ALLIKAD
V tüüp – pehme- ja heledaveelised järved VI tüüp – Võrtsjärv VII tüüp – Peipsi – Pihkva järv VIII tüüp – rannajärved 1. Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas- vesikuuske. 3
annaabi.ee 
