................................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
saksamaa ja usa majanduseles Venemaa Monarhia Venestamine Venemaa kaotas Suhteliselt kiire baltikumis, vene-jaapani areng soomes, poolas sõja 1904-1905 1905 revolutsioon teravad Lahendamata maa vastuolud küsimus mitme euroopa riigiga Itaalia Monarhia Aktiivne Põhja itaalias oli koloniaal väliskapitali
Saksmaal polnud ja Inglismaa tundis ohtu). Kujunes välja keskriikide blokk Kolmikliit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksmaa,Itaalia,hiljem ka Türgi ja Bulgaaria. Saksamaa valitses oma kolooniaid jõhkralt. Saksmaa sõjaplaan nägi ette, et Prantsusmaa tuleb lüüa enne Venemaa mobilisatsiooni lõppu. 26. Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia. a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid, ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. b) Vene-Jaapani sõda - 1904. -1905.a. sõda Jaapaniga (püüdis laiendada oma mõju koreale) ; Vene väed saavad ränga kaotuse osaliseks. c) 1905
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda
Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:
PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja
Inimesed ei tahtnud alkoholist loobuda ning hakkasid otsima ebaseaduslikumaid viise selle omandamiseks Salaalkoholi vahendamisel kogus võimu organiseeritud kuritegevus ehk maffia Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Seda hoiakut toetas 1920.aastatel riiki juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduses ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust Sellise mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast pärit president Herbert Hoover, kellest sai Ameerika rikkaim mees 1929.a. algas Ühendriikides suur majanduslangus, mis tõi kaasa massilise vaesumise 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut kurssi
Vangistati, degradeeriti ja saadeti asumisele Kuradisaarele Prantsuse Guyanas. Osalt arvati, et ,,juudid on meid sakslastele maha müünud". Lõhenemine osad kaitsesid, teised arvasid, et on süüdi. Uus kindralstaabi ülem hakkas uurima ja avastas, et tegelikult oli süüdi üks Ungari krahv. Dreyfusi süüdistajad teadsid ka, et ta ei ole süüdi. Emile Zola kirjutas avaliku kirja ,,Ma süüdistan", mille ta saatis Prantsusmaa presidendile. Lõpuks andis president Dreyfsile armu, aga see Dreyfusi ei rahuldanud. 1906 sai ta oma auastme tagasi. See juhtum vähendas sõjaväe sekkumist poliitikasse, mis on positiivne. Kongregatsioonid olid kiriklikud organisatsioonid. Prantsusmaal oli hariduse andmine kiriklike organisatsioonide käes. Tekkis liikumine ,,Õpetaja kooli, pastor kirikusse". Haridus peaks olema ilmalik, mitte kiriklik. 1905 sai hariduse kontrollijaks riik ehk ilmalik võim. Pärast 1905 aastat
1. USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks. 2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN Jaapani tõusu põhjuseks on Meiji reformid alates aastast 1867. Jaapanit hakatakse moderniseerima ja nad suudavad säilitada ka oma traditsioonid. Nad saavutavad hästi töötava majanduse, reformivad sõjaväge
kujulisest figuurist. Vöökoht paigutati rinna alla, luues uue ampiirjoone ning vastavalt sellele kerkis ka kleidiserv. Toimus ka täielik värvide plahvatus ja moodi tuli karusnahk. Muutused toimusid ka spordis. Ajastut iseloomustas spordi populaarsuse tõus. 1896.a toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud. Võidukäiku jätkas 19. saj sündinud moodne jalgpall, mis 1908.a võeti olümpiamängude kavasse 1905 aasta revolutsioon Eestist Eestlased olid selleks ajaks tõusnud arvestatavana Euroopa kultuurrahvaste sekka. Kuna Eestis oli sellel ajal viljaküllus, orienteerus osa majapidamisi ümber loomakasvatusele. Sakslastest linnaelanike osakaal vähenes. 1896. A sai Tartu Ülikoolis juristiks õppinud Jaan Tõnisson ,,Postimehe" toimetajaks. ,,Postimees" levis eelkõige Lõuna-Eestis. 1901.a hakkas Tartu
Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel.
Serbia loomise plaanidelt. Sarajevos toimuvates manöövrites nähti ka sõjalist demonstratsiooni ja nii mõisteti Franz Ferdinand Serbia terroriorganisatsioonide poolt tagaselja surma. KASUTATUD ALLIKAD Vikipeedia, Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_maailmas%C3%B5ja_l%C3%A4tted, 05.11.2009 Helle-Mai Luts, Lähiajalugu I osa, http://www.hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm, 05.11.2009 Priimäe, H. (1998). Maailma ajalugu 1600-1918 2. Osa. Tallinn: ,,Valgus" 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme
Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt
Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut.
Ameerika ühiskonna põhiprobleemiks kujuneski trustide vägivald. Suur hulk kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste, tuues päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi. 1901. a. sai Ameerika presidendiks Vabariikliku Partei kandidaat Theodore Roosevelt. Tema soosis igati monopolide tegevust, kuigi sõnades lubas ta nende üle rakendada kontrolli. Näiteks likvideeriti Rockefelleri trust, kuid kõik ta üksteist kompaniid jäid endiselt selle perekonna juhtida. Iseloomult oli Roosevelt küllaltki isekas ja auahne mees. 1912. a. presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson, kes lubas tõsiseid reforme. 1914. a. võetigi lõpuks vastu trustidevastane seadus, millega määratleti hinnapoliitikat, keelustati aktsiate kokkuostu konkurendi nõrgestamiseks jms. VÄLISPOLIITIKA. Tuginedes oma majanduslikule võimsusele, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. Suurriikliku vallutuspoliitika
Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43)
näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. *Enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Venesotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. *Anarhism riigivõimu eitav poliitiline vool. *Antisemitism juudivastasus. 6. Millal ja millistel asjaoludel moodustus Saksa Keisririik? Milline oli Saksamaa välispoliitiline suund Wilhelm II ajal? - Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa- Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71.
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge
aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 11* USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem.
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Markus Lomann 9c Klass F.D Roosevelt Referaat Õpetaja: Sirje Promet 26.03.2011 Sisukord Elulugu.....................................lk 1 Välispoliitika...............................lk 2 Roosevelt(pilt).............................lk 3 Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele
ja selle tagas USA, sest nüüd nägid nad endale suuremat ohtu Jaapanis (Ida-Aasia võistlejatest) - Sõja peamine tulemus oli Jaapani imperialismi kindlustamine Koreas ja Lõuna-Mandzuurias - Vene-Jaapani sõda avaldas suurt mõju sõjaasjandusele, kuna see oli esimene moodne sõda, kus kasutati mitmesuguseid relvaliike esmakordselt - Sõjakogemused andsid tõuke sõjareformi läbiviimiseks 1905. aasta revolutsioon Venemaal - Potentsiaali revolutsioonile omas talurahva- ja töölisliikumine - Talupojad nõudsid maa jagamist selle harijatega ja maksukoormuse kergendamist - Töölised nõudsid suuremat palka ning paremaid töötingimusi, sest tööviljakus oli madal ja tootmiskulud suured. Veel protseteerisid nad majandusliku nöörimise ja poliitilise korra vastu, mis ei lasknud neil enda huve kaitsta - Veel süvendas potentsiaali demokraatia puudumine
1932. a presidendiks valitud Franklin Delano Roosevelti uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülesmäge. Kuid mõne aja pärast asusid suurettevõtjad nõudma riikliku reguleerimise lõpetamist, nimetades seda vabamajanduse piiramiseks. Roosevelti süüdistati kord fasismi, kord sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas enamik 1936. aastal Roosevelti poolt. President otsustas jätkata ümberkorraldustega. Kuid osa eelnõusid lükkas tagasi kongress, osa tunnistas Ülemkohus seadusega vastuolus olevaks. Valijate toetus ning USA-d 1928. a tabanud majanduskriis sundisid siiski kongressi ja Ülemkohust oma suhtumist presidendi algatustesse muutma. Kiideti heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste olukorda. USA välispoliitika. Isolatsionismi aeti USAs juba 19. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest
Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA'ga. VENEMAA Isevalitsus, monarhia, venestamine (Poola, Baltimaad, Soome) Romanovite dünastia valitseb tsaar, Nikolai II. Majandus arenes kiirelt, kuid seda eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule. Samuti feodaaliganditega kogukondlik maakasutus põllumajandus ei arenenud. Madal elatustase, enamus kirjaoskamatud. Venestamise põhimõte kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda. 1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus
tootmise vähendamise eest. Töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid. Laiendati tööliste õigusi tekkis streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi. Loodi sotsiaalkindlustussüsteem ning määrati töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid. Majanduskriisi lõppedes vähendati riiklikku sekkumist USA majandusse. Maailmapoliitikasse viis USA president W. Wilson, kes esimese presidendina lahkus USA-st, et minna 1917. aastal rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus ta pakkus välja kava, mille alusel tulnuks sõja lõpul sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Kuid kuna Suurbritannia ja eritti Prantsusmaa sellele vastu olid, siis sellist lepingut ei sõlmitud. 1920-1930 aastate USA-d iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika. Enamus USA Senati vabariiklastest ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja
rahanduslik seisund. Enne Esimest maailmasõda olid Ühendriigid võlgu Euroopa riikidele, kuid nüüd tasuti tarnitud toodanguga kõik võlad ja võlgnikuks jäid omakorda Euroopa riigid. Just sõda andis Ühendriikidele majandusliku võimsuse. Olles teistest majanduslikult üle, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. 8. jaanuaril 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. “14 punktis” põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis
Sisukord 2- 6.................................................................................................................... .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
7) Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Et tol asumaal oli nüüd omavalitsus, parlament, kohtusüsteem jne ehk too koloonia oli nö oma emamaaga võrdne. 8) Milles seisnes hiilgava isolatsiooni poliitika? Riik ei soovinud luua püsivaid liite teiste riikidega, vaid hoida oma käed vabad ja olla eraldatud. 32. Ameerika Ühendriigid. Kodusõda 1861. 1865. aasta A. Lincoln 1860. aastal võimule saanud Ameerika president. Monopol suurettevõte, mis valitseb tootmist mitmes produtseerimisharus. 1) Millisteks poolteks jagunes USA kodusõjas? Orjust eitavad põhjaosariigid ja orjust pooldavad lõunaosariigid. 2) Milliseid reforme viis kodusõja ajal läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja neegreid hakati värbama vägedesse. Võeti vastu jaosmaade seadus. 3) Mis on trust? Mida tähendab monopoolne seisund? Trust on monopol
Poliitika · MAJANDUS: Valitsev majanduslik ideoloogia on majanduslik liberalism. Selle negatiivsed ilmingud: o Suureneb tarbimine laenud arvelt. o Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse. o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover, kes kehtestab kuivseaduse. Uus
Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
